Õpetaja- klassi suhe võib aja jooksul muutuda õpetaja-arvuti-klassi kolmnurgaks.Intelligentsete õppesüsteemide kavanamine ei pea üritama asendada õpetajat, pigem peab masinast saama vahelüli õpetaja ja õpilaste vahel. 5 Arvuti kahjulikus Kuna me ei taju enam seda kui tihti me arvutis oleme, ei taju me ka seda kui väga võib see tehnika ime meie tervist kahjustada. Arvutil töötamise põhilseks ebasoodsaks järelmõjuks on diskomfort, mis määrab võimaliku ohu tervisele. See on häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus. Diskomfort mõjutab sagedamini nägemiselundit ja/või tugiliikumiselundkonda. Diskomfort on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Kõige enam mõjutab arvuti meie silmaelundite tööd.Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge
pimestav ekraan, kujutise kehv kvaliteet, kaua arvutis olemine.Sageli esinevad need tegurid üheaegse toimega. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on ebamugavustunne, mis määrab võimaliku ohu tervisele. Ebamugavustunne on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui probleem on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on diskomfort, mis määrab võimaliku ohu tervisele. Diskomfort on häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus. Diskomfort puudutab sagedamini nägemiselundit ja/või tugiliikumiselundkonda. Diskomfort on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. 4 Lilija Ljasenko
paljud tööd lihtsamaks ning paljud tegevused huvitavamaks. Tööl on arvuti eelkõige töö ning järjest enam ka suhtlusvahend. Vabal ajal on arvuti ülesannete loetelu veelgi pikem. Kui meie igapäevaelu on järjest enam seotud ühe vaikselt suriseva saladusliku aparaadiga, tekib paratamatult küsimus: kas see võib ka meie tervist ohustada? Arvutiekraani mõju silmadele on üks enimlevinud ning vaieldud teema. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort puudutab kõige sagedamini just nägemiselundit, olles tavaliselt küll ajutise iseloomuga ja möödudes pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile. Nägemist mõjutavad mitmed tegurid, näiteks: kiirgused; kuva virvendus (flicker); sageli rohkemmärgatav vaatevälja äärealadel;
tekkimist) : · osoon · formaldehüüd · fenool · kloorvinüül Osoon tekib õhuhapnikust kiirguste toimel. Formaldehüüdi, fenooli, kloorvinüüli tekkimise allikaks ruumis on mõned viimistlusmaterjalid ja mööbel, mille valmistamisel on kasutatud puitlaastplaate (vaikliimidega). Arvutite kasutamisega kaasnevad tervisehäired Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on diskomfort, mis määrab võimaliku ohu tervisele. Diskomfort on häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus. Diskomfort puudutab sagedamini nägemiselundit ja/või tugiliikumiselundkonda. Diskomfort on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Et uurida ja hinnata arvutitööga seonduvate tingimuste ja töötajate tervise omavahelist seost, tuleb arvestada:
õppimine on katse ja eksituse tulemusel kujunenud harjumuste tulemus. Ta sõnastas käitumisseadused harjumuse kujunemise kohta. Neist tähtsaim on tagajärje seadus: "Mitmest reaktsioonist samale olukorrale seostuvad teiste asjade võrdsuse korral olukorraga kindlamalt need, mida saadab või millele kohe järgneb looma tahte rahuldamine, nii et kui see olukord kordub, korduvad need reaktsioonid tõenäolisemalt; nendel, mida saadab või millele kohe järgneb diskomfort looma tahte suhtes, nõrgenevad seosed selle olukorraga, nii et kui olukord kordub, korduvad need väiksema tõenäosusega. Mida suurem on rahuldus või diskomfort, seda suurem on sideme tugevnemine või nõrgenemine." (Thorndike 1911) Teiste sõnadega, kinnitatud reaktsioonid kalduvad juurduma ning karistatud reaktsioonid kaduma. Rangemalt väljendudes võib öelda, et kass õppis reageerima kindlatele keskkonnaoludele
See tähendab, et iga füüsikalise teguri toime eraldi käsitletuna on väheohtlik, kuid nende kogum võib avaldada organismile kahjulikku toimet. Töökeskkonda arvutitega ruumis iseloomustavad: füüsikalised parameetrid - õhu temperatuur, niiskus, müra; · füüsikalis- keemilised ja keemilised parameetrid - ioonide ja keemiliste ainete sisaldus õhus. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on diskomfort, mis määrab võimalikuohu tervisele. Diskomfort on häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus. Diskomfort puudutab sagedamini nägemiselundit ja/või tugiliikumiselundkonda. Diskomfort on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Et uurida ja hinnata arvutitööga seonduvate tingimuste ja töötajate tervise omavahelist seost,
Kasutaja tajub sellisel juhul pilti vähem vilkuvana. Lühend N/I (non interlaced) e. progressiivlaotus viitab just sellest põhimõttest vabale kuvarile. 15 ARVUTIGA TÖÖTAMISE MÕJU TERVISELE Arvutite kasutamisega kaasnevad tervisehäired Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on diskomfort, mis määrab võimaliku ohu tervisele. Diskomfort on häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus. Diskomfort puudutab sagedamini nägemiselundit ja/või tugiliikumiselundkonda. Diskomfort on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Et uurida ja hinnata arvutitööga seonduvate tingimuste ja töötajate tervise omavahelist seost, tuleb arvestada:
Televiisorit tuleb vaadata õiges kauguses, mida suurem televiisori ekraan, seda suurem kaugus, aga mitte vähem kui 1,5 2 m. Soovitav, et samas toas põleks mingi valgusallikas, mille valgus oleks varjatud kupliga, et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele ega televiisorile. Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt, viltu või lamades. ARVUTI MÕJU SILMADELE(1) Põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort ( häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus, mis puudutab sagedamini nägemiselundit), olles tavaliselt küll ajutise iseloomuga ja möödudes pärast lühiajalist puhkust. Arvutiga töötamine seab kõrgemad nõuded ka nägemiselundile. Nägemist mõjutavad järgmised tegurid: Kiirgused Kuva virvendus Udune pilt Ekraani ülemäärane heledus
sattuks sellesse puru. 7.3 Tervis ja töökaitse Ergonoomia (ergonoomika) on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Ekslik on arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on diskomfort, mis määrab võimaliku ohu tervisele. Diskomfort on häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus. Diskomfort puudutab sagedamini nägemiselundit ja/või tugiliikumiselundkonda. Diskomfort on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hügieeniliste
valgustugevus-valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas, ühes steradiaanis valgustatus-on pinnale langeva valgusvoo ja selle pindala suhe heledus-valgusvoog, mis peegeldub vaadeldavatelt pindadelt 47. Valgustuse soovitused -valgustus peab olema küllaldane ja vastame tehtava töö iseloomule -valgustus peab olema ühtlane -objekti ja fooni vahel peab olema kontrast -valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist -valgusallikas ei tohi esile kutsuda diskomfort- ja pimestusräigust soovituslikud valgustatused erinevates kohtades: kirjutamine & lugemine 500 lx; söökla 200-300 lx; trepid 150 lx;joonestamine 750 lx; spordisaalid 300 lx; 48. Arvutitöö peamised tervistkahjustavad tegurid -koormatud ainult teatud lihasgrupid -silmade pinge -halb mikrokliima -ebaratsionaalne valgustatus 49. Õnnetusjuhtumite kulud Õnnetused ja kutsehaigused võivad põhjustada ettevõtetele suuri kulusid.
eraldi piirdub ühe süsteemi komponendiga. Nüüdisajal modelleeritakse üha rohkem arvutiga. Võib tekkida probleem, kuidas optimeerimise puhul arvestada inimorganismi keeruka füsioloogiaga, leida, mis on organismile soodsaim variant. Selleks on mitu võimalust. · Inimene on võimeline tunnetama üliväikesi muutusi oma kudedes. Ergonoomika kasutab selliseid ülitundlikke infoallikaid nagu inimese aistingud ja tundmused diskomfort, väsimustunne jne. Seda võimaldab ajukoorde saabuv info peaasjalikult organismi perifeeriast, tundlikest rakkudest ehk retseptoritest. · Sageli tuleb lähtuda seisukohast, et inimene on füüsikalise maailma osa ja allub põhiliselt samadele seadustele nagu teised eluta või elusad objektid. See printsiip võimaldab kasutada infot ja seaduspärasusi, mis on kogutud asjade ja loomade kohta, füüsikat, mehhaanikat, keemiat jt teisi teadusi ka inimese puhul.
Kehtestamise pähimõtted Oma huvide kaitsmine, oma ootuste väljaütlemine, teiste huvide tunnustamine, tolerantsus teiste ootuste väljendamise suhtes, iseenda isikupära väljendamine, teiste spontaansuse aktsepteerimine, võit+võit+põhimõte. Enesekaristamine Bandura järgi tekib ülemääramine enesenuhtlus järgmiste asjaolude toimel: Inimene satub vastuollu oma sisemiste normidega, inimene on kasvatusega omandanud järgmise skeemi: teguviis sisemine diskomfort-karistamine kergendus, enesekaristamise kaudu on harjutud leevendama hingevalu, omandades toimimistava, mis küll tagab sisemise tasakaalu, kuid kaldub korduma, kujundades karakteri, enesesuhtlemine, leevendab ümbritsevate taunivat käitumist või tagab nende lohutava reaktsiooni. Eneseefektiivsus Bandura on teinud endale nime eneseefektiivsuse ehk enesetõhususe olemuse lahtimõtestajana
annaabi.ee 
