· Prantsuse impressionistlik helilooja, pianist ja dirigent · Sündis 7. märtsil 1875 Ciboure`s ja suri 28. detsembril 1937 · 20ndate ja 30ndate suurepäraseim elav prantsuse helilooja Elulugu · Muusikutee algas 7-aastaselt eraõpetajate juures · 14-kümneselt võeti Pariisi konservatooriumi klaveriklassi · Võitis 1891. aastal klaverimängus medali · Jätkas õpinguid Fauré kompositsiooniklassis · 1898. aastal seisis esmakordselt dirigendipuldis · 1905. aastaks oli komponeerinud juba mitmed meistriteosed · Tunnustas küll Debussyd, aga sõprust ei sõlmunud · Eeskujudeks nimetas sageli Mozarti, Scarlattit ja Couperin-i Pariis · Pariisist sai kosmopoliitne kultuuripealinn · Sajandivahetusel võis kuulda Jaava saartelt pärit gamelan orkestrit · Võis kuulda/näha teoseid dirigeerimas Korsakovi, Mahlerit ja Straussi · Viini vallss sai populaarseks
klassikaliste traditsioonide ühendumine isikupärase ütlemislaadiga, vaimuliku muusika suur osakaal ja polüfooniline väljenduslaad. Oratoorium „Joonase lähetamine“ põhineb piibli alusel, aluseks prohvet Joonase teekond. Teos sai Berliinis valmis 1909.aastal. Esiettekanne kukkus läbi, sest selle esitlemiseks oli vähe raha, koosseis oli väike, tagasihoidlikele esitajatele oli keerulist helikeelt raske mängida, dirigendipuldis olevala Tobiasele ei jätkunud pikka meelt ja kannatust esinajatega harjutamiseks. Hoolimata läbikukkunud ettekandest sai teos väga kõrge hinnangu. Eesti esitati teost esmakordselt 1989.aastal. Teos koosneb 38 numbrist – 5 solistile, 2 segakoorile, 1 lastekoorile, orelile ja orkestrile. Tobias oli tähtis sümfoonilise muusika looja, polüfooniameister ja suurvormide autor, kelle tähtsaimaks muusika osaks oli tema looming. Ta lõi eesti muusikasse palju uusi žanre. Artur Kapp
XI ÜLDLAULUPIDU Eesti Vabariigi 20. aastapäeva laulupidu toimus president Konstantin Pätsi patronaai all. Suurejooneline rahvusliku muusikakultuuri demonstratsioon. Esimest korda oli dirigendipuldis Gustav Ernesaks, juhatades naiskoorilaulu "Noor kevade" ja meestelaulu "Hakkame mehed minema". ÜLDJUHID Evald Aav, Juhan Simm (üldmeeskoorid) : Juhan Aavik, Verner Nerep (üldnaiskoorid) Tuudur Vettik (üldsegakoorid, Tallinna erisegakoorid) Raimund Kull (üldpuhkpilliorkestrid). Osales 569 kollektiivi 17 501 laulja-mängijaga. Külalistena olid kohal esinduskoorid Soomest, Lätist, Leedust, Ungarist, Rootsist, Norrast, Taanist, Poolast. ISAMAALISED ÜHISLAULUD E
(1797-1828) Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri- ja viiulimängu. Peagi osales ta koduses keelpillikvartetis ja laulis sageli solistina kirikukooris. 11-aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid. Ta mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord aga seisis orkestri ees dirigendipuldis. See võimaldas lähemalt tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga, orkestripillide kasutamise võimaluste ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus koorikoolist häälemurde tõttu. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Ta elas Beethoveniga ühel ajal ja samas
Beethoveni Portree Käisin 15. Jaanuaril Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserti ,,Beehoveni portree". Kuulajatele esitati kolm Beethoveni teost: avamäng "Coriolan", klaverikontsert nr 5 Es-duur op.75, sümfoonia nr 5 op.67. Neid teoseid esitasid meile Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Sten Lasmann klaveril, Toomas Vavilov dirigendipuldis ja iga teose osade vahepeal rääkis Raivo Järvi meile Beethoveni eluloost, ajastust ja käekirjast. Sten Lassmann, kes esitas teoseid klaveril on Eesti noorema põlvkonna üks väljapaistvamaid pianiste. Ta on andnud soolo- ja kammerkontserte ning esinenud solistina mitmete orkestrite ees. Sten on lõppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalauluse- ja magistriõppe klaveriklassis.
Peagi mängis ta koduses keelpillikvartets ja laulis kirikukooris. 11-aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid. Üheks sealsetest pedagoogiks oli Antonio Salieri, kes õpetas itaaliaklassitsismiajastu muusika vaimus. See oli aga Schuberti iseloomule vastukäiv ning tema ja Salieri vahelised suhted ei olnud kuigivõrd head. Ta mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord aga seisis orkestri ees dirigendipuldis. See võimaldas lähemalt tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga, orkestripillide kasutamise võimalustega ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus Schubert koolikoorist häälemurde tõttu. Kolm aastat töötas ta oma isa koolis abiõpetajana, tegeledes vabadel hetkedel komponeerimisega. Ta jõudis õpetajatöö kõrvalt luua uskumatult palju. Ainuüksi 1815
päevad pärast helilooja surma. Missa solemnise esieetekanne toimus 7. aprillil 1824 Peterburis Filharmooniaühingu heategevuskontserdil orkestri endiste liikmete leskede teoetuseks. Sama aasta 7. mail kõlasid Viinis missast Kyrie, Credo ja Agnus Dei ( ühendatuna pealkirja all ,,Kolm suurt hümni soolode ja kooriga" ), mis esitati Kärtnertortheatris Michael Umlaufi juhatusel samal kontserdil 9. sümfooniaga. See oli Beethoveni viimane menukas esinemine Viinis. Ta oli ise küll dirigendipuldis, lõi takti ja pööras partituurilehti, ent tegelikult juhtis muusikat kapellmeister, kes oli hoiatanud orkestrit ja koori asutamast kurdile heliloojale vähimatki tähelepanu. Kuulmata aga kontserdile järgnenud kiiduavaldusi publikult, pöörati Beethoven näoga saali poole, et ta näeks inimesi, kes seisid püsti, plaksutasid talle tormiliselt käsi ja viibutasid kübaratega. Missa jagunes viieks osaks: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ning Agnus Dei. Vaheaeg oli peale kolmandat
Peagi osales ta koduses keelpillikvartets ja laulis sageli solistina kirikukooris. 11-aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid. Ta mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord aga seisis orkestri ees dirigendipuldis. See võimaldas lähemalt tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga, orkestripillide kasutamise võimaluster ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. Aastal lahkus schubert koorikoolist häälemurde tõttu. Ta suri 19. novembril 1828 Viinis. Fryderyk Franciszek Chopin Chopini isa oli päritolult prantslane, ema aga poolatar
Franz Schubert 1797-1828 LAPSEPÕLV Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend, kes andsid talle klaveri- ja viiulitunde. Peagi mängis ta koduses keelpillikvartets ja laulis kirikukooris. 11-aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord aga seisis orkestri ees dirigendipuldis. See võimaldas lähemalt tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga, orkestripillide kasutamise võimalustega ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus Schubert koolikoorist häälemurde tõttu ABIÕPETAJANA KOOLIS Kolm aastat töötas ta oma isa koolis abiõpetajana, tegeledes vabadel hetkedel komponeerimisega. Selle töö kõrvalt aastal, olles kõigest 18-aastane, kirjutas ta 141 laulu, 2
ALATES AASTAST 1796 HAKKAS TEMA KUULMINE OLULISELT NÕRGENEMA. TA HOIDUS AVALIKEST BALLIDEST JA SUHTLES VÄHEM, KUI TAVALISELT, KUNA HAIGUS SURUS TEDA VAIMSELT ALLA. KUULMISVAEGUSE TÕTTU KOLIS TA MÕNEKS AJAKS VIINIST ÄRA HEILIGENSTADT'I NIMELISSE LINNAKESSE. SEAL KIRJUTAS TA OMA TESTAMENDI, MILLES KINNITAS, ET JÄTKAB MUUSIKA KIRJUTAMIST KÕIGEST HOOLIMATA. ON TEADA LEGEND, ET KUI TOIMUS TEMA KÕIGE KUULSAMA SÜMFOONIA NR.9 ESIETTEKANNE, SIIS TEOSE LÕPPEDES SEISIS TA RAHULIKULT DIRIGENDIPULDIS JA VAATAS ORKESTRIT JA KOORI. KUID JÄRSKU PÖÖRAS TA ÜMBER JA NÄGI, KUIDAS RAHVAS TORMILISELT PLAKSUTAS. TA MÕISTIS, KUI HEA OLI SÜMFOONIA OLNUD NING VIIPAS RAHVALE. BEETHOVENI KÕRVAKUULMINE OLI SIIS TUHMUNUD TÄIELIKULT. MUUSIKAT KIRJUTAS BEETHOVEN EDASI NII NAGU MITTE KEEGI ENNE TEDA POLNUD TEINUD. KLAVERI KÜLGE KINNITATI ERILINE METALLIST PULK, MIS HAKKAS KLAVERIHELIDE PEALE VIBREERIMA NING LUDWIG KUULIS SEDA HELI, MIS SIIS TEKKIS, JA KIRJUTAS SELLE JÄRGI. PALJUD
. Vähe oli neid, kes olid võimelised inglise keeles seletusi andma telefonis vastates, tihti juhtus naljakaid aga vahel ka piinlikke arusaamatusi. Rahmaninov kannatas kõike, eelistades venelasi." Ka sõbrad, kellega ta hiljem suhtles, olid Venemaalt emigreerunud, üks neist Fjodor aljapin, Rahmaninovi eakaaslane. aljapini mälestustest võib lugeda: "Rahmaninov oli suurepärane pianist ja samal ajal üks väheseid oivalisi dirigente, keda ma elus kohanud olen. Kui Rahmaninov on dirigendipuldis, võib laulja olla täiesti rahulik. Ta tabab teose vaimu peenelt ning täiuslikult... Kui Rahmaninov saadab klaveril lauljat, siis on õigem öelda " mitte mina vaid meie laulame". Heliloojana on Rahmaninov lihtsuse, selguse, siiruse kehastus."Elades Ameerikas, igatses Rahmaninov Euroopa järele. 1922-1932 aastani veetis ta suved Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal ja aastatel 1932-39 veitsis Vierwaldstätteri järve ääres, Luzerni lähedal, kus ta pühendas palju aega perele ja
Vananevat geeniust peeti Viini seltskonnas hulluks või veidrikuks. 1818. aastast ei aidanud ka enam sõbra Mältzeli konstrueeritud kuuldetorud. Beethoven oli kurt ning jõi üsna ohtralt. Aastatesse 1822-24 jäi suurem osa tööst IX sümfooniaga. Ta ise on oma tähtsaimaks tööks nimetanud Missa solemnist (pidulik missa). IX sümfoonia esiettekanne toimus koos 3 Missa solemnise osaga 7. mail 1824 ningsee oli tema viimane menukas esinemine Viinis. Ta oli küll ise dirigendipuldis, kuid tegelikult juhtis seda kapellmeister, kes oli hoiatanud orkestrit ja koori osutamast heliloojale vähematki tähelepanu. Beethoven suri 26. märtsil 1827. a. LOOMING 16 Helilooja on ise oma muusikat nimetanud „poeesiaks helides“. Klaverisonaadid-klaver jäi talle olulisimaks pilliks elu lõpuni. Kõige olulisemaks klavverizanriks on sonaat. Väga tuntud on tema sonaat cis-moll, mille Ludwig Rellstab ekslikult nimetas
aastal sõita Stockholmi Ellingtoni orkestri kontserdile (nagu ka nende 219 Näiteks Rahva Hääles ilmunud ENSV Riikliku Filharmoonia estraadikontserdi reklaamis mainitakse Veebelit klaverisaatjana (Rahva Hääl 1941, 9.05). 220 Tuntuimad “Kalevite kants”, “Eesti leegionäride laul”, “Vana jahilugu”, “Õhturahu” jt, aga ka “Jazz-meeste heliredel”. Tema loomingu plaadistusi on teada 29 nimetust (Ojakäär 2000: 387–389). 221 “Krati” dirigendipuldis oli ta ka 9.03.1944, kui Estonia sai pommitabamuse. Siis saadud külmetus põhjustaski P. Veebeli peatse surma (24.07.1944). 222 “Krati muusika”. Eesti Sõna 1944, 26.02. 223 Sünnitunnistuse järgi Henri-Gunnar Ambel (EAA F 2100, N 1, S 322), ise kasutas nimekuju Henry Ambel. 224 O. Avarmaa kiri siinkirjutajale 8.06.2007. 225 V. Ojakääru andmetel (Ojakäär 2000: 380) õppis H. Ambel majandusteaduskonnas, nagu selgub aga tema
annaabi.ee 
