Lootus jääb. Romaani keskpunktiks on eri sotsiaalsete rühmituste huvide vastandlikkus. Õigust otsitakse ühtedest ürikutest. ,,Professor Martensi ärasõit" (1984,pälvis J.Smuuli nimelise preemia, palju tõlgitud) Ajaliseks raamiks üks päev, venemaa välisministeeriumi nõunik Martens sõidab Pärnust pealinna, Valga jaamaperroonil tabab teda surm. (sellest ka pealkirja mitmetähenduslikkus). Sünni poolest eestlane,satub Peterburi vaestekooli, töötab end üles edukaks diplomaadiks, temast saab rahvusvaheline kuulsus, aga seisuse pärast on karjääri lagi ette määratud, isevalitsusliku venemaa teenimine diplomaadina toob esile eetilised probleemid. Amet eeldab kompromissi, mitte tõe väljaütlemist, muidu ei vajaks teda diplomaadina mitte keegi. Raamatu keskel tehakse tema elust nagu kokkuvõte: saavutab laia tunnustuse, on Nobeli rahupreemia laureaat. Teose lõpupoole tuleb pettumuste periood, enesetapu üritamine. Mängurõõmu asendab
õigusteadust. Huvitus teiste kirjanike loomingust. Asus elama mägikülla, kus haris end ja tegeles luuleloominguga. Vanaduses elas Milanos ja Veneetsias. Kirjutas värssteose "Africa", u 300 sonetti,kantsooni,ballaadi ja madrigali. Novell- lõbus lühijutt, algatajaks peetakse Boccacciot Geoffrey Chaucer oli inglise kirjanik. Kirjutas Inglismaa esimese värssnovellide kogu, 14. Sajand. Loomingu erakordsus on seotud tema elukäiguga. Kaupmehe poeg, sai tänu soosijatele õukonda diplomaadiks, sai käia Itaalias, võis kohtuda Petrarca ja Boccaccioga. Varases loomingus matkis prantsuse õukonnaluule eeskujusid. Teoses kritiseerib inglise ühiskonna paljude kihtide esindajaid. Marguerite de Navarre oli prantsuse silmapaistvaim novellist. Kirjutas Heptameroni. Arutleb armastusest. Annab värvika pildi tollasest õukonnaelust. Erasmus Rotterdamist kritiseeris julgelt katoliku kiriku rikutust ja ülemääraseid rituaale. Jäi varakult orvuks, sai alghariduse augustiinlaste kloostris
Seda on soovitud vastavalt kaks ja kolm korda. Naiste sooviks on saada sotsioloogiks, ajakirjanikuks,veterinaariks,arhitektiks ja keemikuks. Kõiki neid ameteid esineb naiste seas kahel korral. Muu alla kuuluvate meeste sooviks on saada maastikuarhitektiks,heliloojaks, tegeleda millegagi IT valdkonnast või tootmisspetsialistiks. Naiste, kes kuuluvad muu alla, sooviks on saada füsioterapeutiks,tõlgiks, klassiõpetajaks, diplomaadiks, keskkonnaspetsialistiks, tegeleda millagagi IT valdkonnast ja juristiks. Kõiki muu alla kuuluvaid ameteid on vastatud ühel korral. Tabeli põhjal võib öelda, et naiste ametid on rohkem varieeruvamad kui meeste omad. Moodustasin oma andmete töötluse küsimuse ,, Mitu õppetundi on teil nädalas?" põhjal. Variatsioonirida: 15,16,18,18,18,18,19,19,19,19,19,19,20,20,20,21,21,21,22, 22,22,22,22,23,23,23,23,24,25,25,25 Keskväärtus = 20,67742 Mediaan = 21
„Mandragora“ on justkui musternäide ühest commedia erudita näidendist, milles on esindatud nii mõnigi tähtis tegelane, näiteks õgardist munk või parasiit, kes elab täpselt nii, nagu talle parem – niinimetatud priide toidukordade nimel. Teatud mõttes võib näidendit lugeda ka Machiavellile mõeldes ning otsida paralleeljooni tema elust ja näidenditegelastest, näiteks Liguriost, kes vormi järgi on parasiit, kuid tegutsemise kohaselt võiks ta vabalt renessanssiaegseks diplomaadiks lugeda. „Mandragora“ esindab tollast ühiskonda ja selle pilti, Machiavelli mõtteid ja tundeid seoses riigis olevate üksuste ja süsteemidega ning see on komöödia, mis sobitus humanistide vaadete ja maailmadega. Väheusutav, et see tänapäevainimesele niivõrd vaimukas ja lõbus tundub, kuid sellest hoolimata võiks olla see üks lavastustest, mis üle 30 aasta taas mõne Eesti teatri mängukavas on. 11 5. Kasutatud kirjandus
,,Mandragora" on justkui musternäide ühest commedia erudita näidendist, milles on esindatud nii mõnigi tähtis tegelane, näiteks õgardist munk või parasiit, kes elab täpselt nii, nagu talle parem niinimetatud priide toidukordade nimel. Teatud mõttes võib näidendit lugeda ka Machiavellile mõeldes ning otsida paralleeljooni tema elust ja näidenditegelastest, näiteks Liguriost, kes vormi järgi on parasiit, kuid tegutsemise kohaselt võiks ta vabalt renessanssiaegseks diplomaadiks lugeda. ,,Mandragora" esindab tollast ühiskonda ja selle pilti, Machiavelli mõtteid ja tundeid seoses riigis olevate üksuste ja süsteemidega ning see on komöödia, mis sobitus humanistide vaadete ja maailmadega. Väheusutav, et see tänapäevainimesele niivõrd vaimukas ja lõbus tundub, kuid sellest hoolimata võiks olla see üks lavastustest, mis üle 30 aasta taas mõne Eesti teatri mängukavas on. 11 5. Kasutatud kirjandus
1 Lisa 1 4 umbkeelne Karl Vaino vahetati 1988. aasta juunis välja eestimeelse Vaino Väljase vastu, sest kriitika Eesti NSV juhtkonna vastu muutus aina avalikumaks ning peagi märkas ka Moskva, et Eesti vajab juhtkonna vahetust. 16. juunil vabastatigi Vaino ametikohalt ning kiirkorras kutsuti Ladina-Ameerikast tagasi Väljas. Uus parteijuht oli lausa nii eestimeelne, et ta oli suunatud diplomaadiks alguses Venezuelasse, hiljem Nicaraguasse oma ,,natsionalistlike" vaadete tõttu. 7 päeva võimul olnud, võttis Ülemnõukogu vastu otsuse, mille kohaselt oli eestlaste rahvuslipuks sinimustvalge lipp. Sellega Vaino Väljase teod ei lõppenud. Nimelt toimus 16. novembril 1988 erakorraline istungijärk, kus võeti vastu liiduvabariigi konstitutsiooni parandused, millega määrati kindlaks Eesti NSV seaduste ülemlikkus üleliiduliste seaduste ees
taastada kontrolli Vahemere kaubanduse üle *Osavõtjad: 1)paavst Urbanus II 1096.a kuulutas Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristiretke. 1099.a vallutasid LääneEuroopa rüütliväed tormijooksuga Jeruusalemma ja tapsid seal tuhandeid inimesi. oli PõhjaPrantsusmaa aadlisuguvõsast põlvnev paavst, kes kutsus 27. novembril 1095 kõiki kristlasi minema Esimesse ristisõtta. Investituuritülis keiser Heinrich IVga suutis osavaks diplomaadiks ja poliitikuks peetud paavst hoida vaherahu, mistõttu läbisaamine keisriga oli üpris hea. See oli ka vajalik võitluses sajandi lõpul levinud hereesiate ning vastupaavst Clemens IIIga. Urbanus suri 29. juulil 1099 mõni päev pärast Jeruusalemma vallutamist kristlaste poolt ega saanudki teada, et tema suur unistus on täitunud. 2)Inglise kuningas Richard Lõvisüda üks kuulsamaid keskaegseid sõjamehi. Ei suutnud Jeruusalemma tagasi võttta. oli Inglismaa kuningas 11891199.
,,Jumalikuks". · Zanrilt värsivormis nägemus. Geoffrey Chaucer · Vararenessansi suurteoseid ,,Canterbury lood" inglismaa esimene värssnovellide kogu, 14. sajand (üdliselt peale Itaalia teistes maades novell eriti levinud ei olnud). · Kirjanduses valitsesid Inglismaal sel ajal alles hiliskeskaegsed zanrid allegoorilised poeemid jne. · C. Loomingu erakordsus on seotud tema elukäiguga. Kaupmehe poeg, sai tänu soosijatele õukonda diplomaadiks, sai käia Itaalias, võis kohtuda Petrarca ja Boccaccioga. · Varases loomingus matkis prantsuse õukonnaluule eeskujusid kirjutas ballaade, rondoosid, ühe nägemuse vormis poeemi, tõlkis natuke ,,Roosiromaani". Hilisem looming osutab otseselt Itaalia renessansi mõjule. · ,,Canterbury lood" meenutab Boccaccio ,,Dekameroni" hõlmab terve hulga novellilaadseid lugusid, mis on erinevalt B-st värssteos. Teoses kritiseerib tollase
Clarin Leopoldo Alas (1852-1901)- pärit Oviedost. On kirjutanud palju huvitavat lühemat proosat. peateos on ,,La regenta" La regenta on maakonnakohtuniku noor abikaasa (Talvet tõlgiks Kohtunikuproua) 1898. aastate põlvkond: esimene on Unamuno. 18. sajandi üks tähtsamaid esseiste on Jovellanos. 1927.aastate põlvkonnast algab uus otsingulisus. Lorca jms. 15.11.10 Angel Ganivet (1862-1898) On meie naabrusaladega seotud. Granadast pärit, Madridis õppis filosoofiat, sai diplomaadiks. 1898. Aasta septembris oli ta Helsingis, edasi oli Riias (tõenäoliselt konsul) Otsustas minna vabasurma, ilmselt oli tegemist ka õnnetu armastusega. Põhiliselt esseist, kuigi on ka teisi kirjanduslikke katsetusi. ,,Ideario espanol" Ka väljaspool Hispaaniat huvi äratanud teos. Suhtles ka Unamunoga. Nende kirjavahetuse mõtted on säilinud. Ühine mure on Hispaania ajalooline saatus. ,,Cartas finlandesas" ja ,,Hombres del norte"- kaks esseed.
Seal kohtab pühakuid ja teolooge, nt Aquino Thomast. Lõpuks jõuab Dante viimase tasandini ehk 10. taevasse, kus Jumal talle end armastuse ja valgusena ilmutab. Siit ka Dante peamine sõnum inimkonnale: kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole. G. Chaucer on 14.saj inglise kirjanik. Tema loomingu erakordsus on seotud elukäiguga: sündis kaupmehe perre ja sai tänu soosijaile õukonda diplomaadiks, reisis Itaaliasse, kus võis kohtuda Petrarca ja Boccaccioga. Varajases loomingujärgus matkis prantsuse õukonnaluule eeskujusid, kirjutas ballaade, rondoosid, ühe nägemuse vormis poeemi, tõlkis ,,Roosiromaani". Hiljem aga on selged Itaalia renessansi mõjud. Peateos on ,,Canterbury lood", mis meenutab Boccaccio ,,Dekameroni" hõlmab terve hulga novellilaadseid lugusid, kuid on esitatud värsivormis. Teoses kritiseerib toonase inglise ühiskonna kihtide esindajaid
Jaapani ja idakultuuride kirjanduste asjatundja. Saab noorelt Helsingi ülikooli professor. Teened mitmekülgsed. Proosatekstid silmapaistvad. Ka tõlkinud. Mängulisemat laadi kirjanikud: Jaak Jõerüüt - üks esimesi eesti hipisid 60ndatel. Kohtus karvastes ringkondades Viivi Luigega. Partei sekretär. Temast saab hiljem diplomaat. 70ndate luules paistab slma üdiliku linnaluule laiendusega. Kui Üdi teisikuid mõelda, siis Jõerüüt sobiks siia pilti. Tal oli luuletamises pikk paus ka diplomaadiks olekuaegadel. Järjepidevust järkub. Villu Kangur - Koos Trulliga laulutekstide autoriks. Kangur eriti, "Eesti pastoraal" Ilmar Trull - debüteerib 80ndatel, võetakse teda humoristliku ja äraspidise autorina, tundub, et teistpidisus on leidnud väljuni lasteluules. Peeter Volkonski - kirjanduses osalus väike, lasteluulet temalgi. Ott Arder - Viidingu kaasvõitleja 70-80ndatel oli, mingi mõtteline järjepidevus laulutekstiautorina. Kui Ruja muudab stiili poppRujaks, tuleb mängu Ott Arder
annaabi.ee 
