mitokondrid Tuumas asub nukleoproteiinne kompleks tihedalt kokkupakitud DNA Mitokondriaalne spiraal mitokondrid. Seal toimub ATP süntees vibur selleks, et vibur saaks liikuda. Spermatosoid on ise varuainete vaene, need on spermas. img.tfd.com/vet/thumbs/gr358.jpg Spermatogenees Väänilistes seemnetorukestes toimuv protsess, mille käigus diploidsetest eellasrakkudest kujunevad välja kõrgdiferent- seerunud spermatosoidid. munand peenis munandikott www.medicalook.com/systems_images/Scrotum.gif Spermatogenees Eellasrakkudeks on spermatogoonid; spermatogoonid Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi; Võib kulgeda kõrge vanuseni; Igast spermatogoonist moodustub neli spermi; spermi
*kandeostega Basidiospoor, basidiospore - vt. kandeos. Basiid, basidium - vt. eoskand. Biotroof - organism, kes elab ja toitub *parasiidina teist liiki organismil või on viimasega *mutualistlikes suhetes; kasutatud ka *obligaatse parasiidi tähenduses. Dikaarüon, dikaryon - seksuaalselt sobilike (kompatibiilsete) tuumade paar Dikarüootne, dikaryotic - vt. kaksiktuumaline. Diploidne (tallus, tuum, rakk, arengufaas), diploid - 2n kromosoomide arvuga tuum; vastava tuumaga rakk; diploidsetest rakkudest koosnev *tallus; diploidsete struktuuridega arengufaas organismi elutsüklis. Dolipoorne (rakuvahesein), dolipore septum - moodustub kesksest *poorist, vaheseina paksenditest vastu poori ning mõlemalt poolt poori katvast *poorimütsist; iseloomulik paljudele kõrgemalt arenenud kandseentele (Basidiomycota). Ektendomükoriisad, ectendomycorrhizas - *seenjuurte tüüp, mille puhul *seeneniidid levivad *peremeestaime juurerakkude vahel ja tungivad ka nende sisemusse.
Lahknevad kromatiidid II jagunemisel lahknevad kromatiidid Kromosoomide arv jääb samaks Kromosoomide arv väheneb kaks korda 4 faasi 8 faasi Profaasis tuumakesed kaovad Sugurakkude areng - gametogenees SPERMATOGENEES isassugurakkude areng Väänilistes seemnetorukestes toimub protsess, mille käigus diploidsetest eellasrakkudest kujunevad välja kõrgdiferentseerunud spermatosoidid. Algus ja lõpp: algab suguküpsuse saabudes ja lõpeb surmaga. Tingimused: toimub 0,2 0,3 °C kehatemperatuurist madalam. Toimumiskoht: munandid Tekivad: korra kuus 4109 Kestus: 2-3 kuud Selles saab eristada järgmisi etappe: 1) Paljunemine (mütoos) 2) Kasvamine (tsütoplasma hulga suurenemine) 3) küpsemine (meioos) 4) transformatsioon (ainult isassugurakkudes) Paljunemine Toimub diploidsete spermatogeenide jagunemine
Kinetohoor on kolmekihiline struktuur, mis paikneb kahe kromosoomiõla struktuurse heterokromatiini vahel. Tsentromeerialade analüüs Struktuurse heterokrmatiini alasid saab kromosoomides esile tuua C-vöötide meetodil, töötlemisel restriktaaside või antikehadega ning fluorestsentsanalüüsil. Barri kehake: selle moodustab üks kahest X-kromosoomist. Barri kehakest võib leida naise teatud kudedes interfaasi rakkude tuumades, näiteks neeru, maksa ja limaskesta epiteeli diploidsetest rakkudest. Telomeer on kromosoomide otstes asuv järjestus. See hoiab ära DNA degradeerumise ehk lagundamise nukleaaside ja kromosoomide omavahelise ots-otsaga liitumise. Kromosoomiotsad sisadavad kaht tüüpi järjestusi: lihtsad telomeersed järjestused ja telomeeriga assotsieerunud polümorfsed järjestused. Telomeerne DNA järjestus on 6-8 bp pikk ja tadeemselt korratud mitusada kuni tuhandeid kordi. Inimese telomeeris kordub tandeemselt järjestus TTAGGG
homoloogilisteks kromosoomideks. Homoloogilistes kromosoomides on samad geenid, kuid võivad olla erinevad geeni teisendid ehk alleelid. Seepärast ei ole homoloogilised kromosoomid geneetiliselt identsed. Kahekordse ehk diploidse kromosoomikoplektiga rakke nimetatakse keharakkudeks ehk somaatilisteks rakkudeks. Küpsed sugurakud on aga ühekordse ehk haploidse kromosoomistikuga. Sugurakke ehk gameete moodustatakse diploidsetest sugurakkude eellasrakkudest sugurakke moodustavas koes või organis. Organismi diploidne olek taastub viljastumisel. 13. Bakteriraku ehitus. Enamik on ümbritsetud ühe rakumembraaniga. Koosneb lipiididest ja valkudest. Membraanist väljaspool on bakteritele iseloomulik kest- koosneb polüsahhariididest, kui on valke ja lipiide. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Kest on kaetud karvakeste või viburi/tega. Karvakest abiga
MEIOOSI ERIVORMID: 1) gameetne meioos viib haploidsete viljastumisvõimeliste sugurakkude tekkele. Nt. imetajad ja õistaimed. 2) Spoorne meioos viib haploidsete eoste tekkele. Nt. eostaimed. 3) Sügootne meioos viib haploidsete keharakkude tekkele. Tekib olukorras kus haploidsetel organismidel liituvad keharakud ja annavad diploidse sügoodi nutthallikud (täpphallik). Meioosi bioloogiline tähtsus: 1) tagatakse ploidsuse muut diploidsetest rakkudest tekivad haploidsed, mis võimaldab normaalset põlvkondade vaheldumist. 2) Meioosi käigus suureneb rakkude arv. Ühest rakudt tekib 4 rakku. Nt. spermatogenees. 3) Meioosi käigus tagatakse ulatuslik kombinatiivne pärilik muutlikkus. Samade vanemate samast soost laste erinevus. REK: 1) mitoosi ja meioosi võrdlus: tabel, joonis, läbisegi antud väited. 2) On antud meioosi esimene profaas või metafaas ja õpilane peab joonistama esimese anafaasi või telofaasi.
Paljudes taimeperekondades esinevad polüploidide read. Nii näiteks on nisu perekonnas mitu liiki, milliseid kromosoomiarvu ja mõnede teiste tunnuste alusel võib jagada kolme rühma: üheteraline nisu diploidse kromosoomiarvuga (14 kromosoomi), kõva nisu 28 kromosoomiga (tetraploidne) ja pehme nisu 42 kromosoomiga (heksaploidne). Selline polüploidide rida esineb ka kaeral, maavitsalistel, roosidel ja teistel. Polüploidsed taimed on tavaliselt oma mõõtmetelt suuremad normaalsetest (diploidsetest), mis on tingitud nende rakkude suurenemisest. Real juhtudel on intensiivistunud RNA- ja valgusüntees. Ka on polüploidide kasvuperiood pikem ja õitsemisaeg hilisem. Lehed on polüploididel tumedama rohelise värvusega. Kui kromosoomiarv suureneb üle tetraploidse, tekivad sageli mitmesugused anomaaliad (kääbuskasv, kortsulised lehed jne.). Mitte alati ei kaasne polüploidsusega gigantsus. Tetraploidsed taimed on sageli eluvõimelisemad diploidsetest, vähem nõudlikud kesk-
jaguneb meiootiliselt ning algab uus tsükkel. spoorne meioos (kõrgemad taimed). Meiootiliselt jaguneb spoori lähterakk, tekivad haploidsed spoorid. Haploidse spoori edasine saatus on eri taimerühmadel erinev: sammal - spoorist areneb taime roheline osa e. gametofüüt, mida tavaliselt mõistetaksegi samblana. Sellel arenevad sugurakud e. gameedid, mis viljastamisel annavad sügoodi. Sellest areneb sporofüüt, mis koosneb diploidsetest rakkudest, ning kus osa rakke alustavad meioosi, tekitades uuesti haploidseid spoore. sõnajalg - spoorist areneb eelleht, sellel tekivad gameedid, mis annavad sügoodi. Sellest omakorda tekib kogu ülejäänud taim (diploidne). õistaim - haploidne spoor teeb läbi ainult 3 mitootilist jagunemist (emastaimel), moodustades 8 lootekoti rakku, millest üks funktsioneerib munarakuna. Selle viljastamisel areneb uus taim. gameetne meioos (kõigil loomadel ja real alamatel taimedel, näit
RT-PCR, ELISA. Mõjutatud neuronites on Negri kehad – tsütoplasmaatilised inklusioonid, milles viiruse nukleokapsiidid. Ravi ja profülaktika. Koduloomade profülaktiline vaktsineerimine, ka riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine. Marutõve leviku tõkestamiseks metsaimetajate vaktsineerimisprogrammid. Kliinilise haiguse vältimiseks on ainus lootus ekspositsioonijärgne profülaktika. Vaktsiin on surmatud vaktsiin, tehakse keemilisel inaktivatsioonil koekultuurist saadud diploidsetest rakkudest. Viirused mõmm :) 05/06 Rotaviirus (reoviirused) Struktuur. Reoviiruste perekonda kuuluvad ortoreoviirused, rotaviirused, orbiviirused, coltiviirused. Kapsiid on ikosaeedriline, diameetriga 60…80 nm, kahekihilise kapsiidiga; genoom on kaheahelaline, segmenteerunud. ”Double- double”. Elektronmikrofotol rotaviirus rattalaadne
Isasgametofüüdi edasine areng toimub emaskäbides seemnealgme sees. Emaskäbid tekivad noorte võsude tippudes. Nad on suuremad ja keerulisema ehitusega. Peateljel paiknevad väikesed kattesoomused, mille kaenaldes tekivad paksud seemnesoomused kahe seemnealgmega ülepoolel. Seemnesoomus on taandarenenud külgvõsu, mitte megasporofüll. Noor seemnealge koosneb nutsellist ja integumendist. Nutsell ongi megasporangium. Esialgu koosneb nutsell ühesugustest diploidsetest rakkudest. Seejärel eristub tema keskosas üks suurem, arhespoorirakk. See jaguneb meioosi teel, moodustades neli megaspoori. Kolm neist hävivad edaspidi. Megasporangium ei avane kunagi, megaspoor jääb tema sisse. Megaspoor jaguneb korduvalt ja temast tekib emasgametofüüt, mida nimetatakse endospermiks (n). Endospermi kahest välimisest mikropüüliapoolest rakkust moodustub kaks arhegooni, mis on rohkem taandarenenud kui sõnajalgtaimedel.
Isasgametofüüdi edasine areng toimub emaskäbides seemnealgme sees. Emaskäbid tekivad noorte võsude tippudes. Nad on suuremad ja keerulisema ehitusega. Peateljel paiknevad väikesed kattesoomused, mille kaenaldes tekivad paksud seemnesoomused kahe seemnealgmega ülepoolel. Seemnesoomus on taandarenenud külgvõsu, mitte megasporofüll. Noor seemnealge koosneb nutsellist ja integumendist. Nutsell ongi megasporangium. Esialgu koosneb nutsell ühesugustest diploidsetest rakkudest. Seejärel eristub tema keskosas üks suurem, arhespoorirakk. See jaguneb meioosi teel, moodustades neli megaspoori. Kolm neist hävivad edaspidi. Megasporangium ei avane kunagi, megaspoor jääb tema sisse. Megaspoor jaguneb korduvalt ja temast tekib emasgametofüüt, mida nimetatakse endospermiks (n). 25 Endospermi kahest välimisest mikropüüliapoolest rakkust moodustub kaks arhegooni,
Teatud juhtudel on võimeline partenogeneetiliselt sigima (Z kromosoomiga monad = ZZ, W kromosoomiga munad = WW, areng peatub). Haploidsed munad viljastatakse polaarkeha poolt või toimub kromosoomi duplikatsioon (võimalik ka, et meioosis jäetakse üks etapp ära.) Mitmetel loomadel on soo determinatsioon seotud ka haplodiploidsusega: haploidsetest viljastamata munadest arenevad partenogeneetiliselt (neitsisigimine) isased ja viljastatud diploidsetest munadest emased (nt mesilastel, sipelgatel, herilastel). 90. Oska kirjeldada imetajate primaarset soo determinatsiooni: Primaarne soo determinatsioon: 1. Kromosomaalne soo määratlemine viljastumisel (XX/XY) 2. Bipotentsiaalse gonaadi diferentseerumine testiseks või munasarjaks vastavalt kromosomaalselt determineeritud rajale (sõltub Y kromosoomi ja SRY geeni olemasolust) Kromosomaalne Keskkonnast sõltumatu Geenide poolt suunatud protsess
Isasgametofüüdi edasine areng toimub emaskäbides seemnealgme sees. Emaskäbid tekivad noorte võsude tippudes. Nad on suuremad ja keerulisema ehitusega. Peateljel paiknevad väikesed kattesoomused, mille kaenaldes tekivad paksud seemnesoomused kahe seemnealgmega ülepoolel. Seemnesoomus on taandarenenud külgvõsu, mitte megasporofüll. Noor seemnealge koosneb nutsellist ja integumendist. Nutsell ongi megasporangium. Esialgu koosneb nutsell ühesugustest diploidsetest rakkudest. Seejärel eristub tema keskosas üks suurem, arhespoorirakk. See jaguneb meioosi teel, moodustades neli megaspoori. Kolm neist hävivad edaspidi. Megasporangium ei avane kunagi, megaspoor jääb tema sisse. Megaspoor jaguneb korduvalt ja temast tekib emasgametofüüt, mida nimetatakse endospermiks (n). Endospermi kahest välimisest mikropüüliapoolest rakkust moodustub kaks arhegooni, mis on rohkem taandarenenud kui sõnajalgtaimedel.
annaabi.ee 
