Milleks kasutatakse transistoride pingepiirikuid? Mõnikord osutuvad vajalikeks kaitseahelad, mis piiravad maksimaalset pinget pooljuhtlülitil. Neid ahelaid nimetatakse pingepiirikuteks. Pingepiirikuid kasutatakse eranditult laviinläbilöögi vältimiseks, juhul kui liigpingeimpulss ületab pooljuhtseadisele lubatud väärtuse. Kasutatakse alaldusdioodiga ja pooljutstabilitroniga (Zeneri dioodiga) pingepiirikuid.Kõik pooljuhtstabilitronid on väga kiiretoimelised, mis pole aga omane alaldusdioodidele. 9. Loetleda vahetute sagedusmuundurite tüübid. Vahetute sagedusmuundurite peamiseks eeliseks on energiat salvestavate vahelülide puudumine skeemis. Tänu otsesele muundamisele on nende kasutegur kõrge. Tavaliselt kasutatavad vahetud sagedusmuundurid on loomuliku kommutatsiooniga tsüklokonverterid, kuid nende peamiseks puuduseks on väga madal
väärtus; · suurim alalisvastuvool, mis on suurim lubatav vastuvool antud vastupingel; · vastutakistuse taastumiskestus trr, on ajavahemik päripingelt vastupingele lülitamise hetkest kuni hetkeni, mil ümberlülitumisel kujunev vooluimpulss kahaneb etteantud väärtuseni. LED (valgusdioodi tingmärk) SILDALALDI · Kuidas muuta nelja dioodiga vahelduvvool alalisvooluks? Tingmärgid: +- alalisvoolu pluss,-- alalisvoolu miinus. Lahendus: Sildalaldi ehk dioodsild vahelduvpinge alaldamiseks koosneb dioodide grupist, mis on ühendatud sisend- ja väljundklemmide vahele. Pluss-väljundklemmi külge on ühendatud dioodide plussotsad ja miinus-väljundklemmi külge dioodide miinusotsad. Iga sisendklemmi külge on ühendatud ühe dioodi pluss- ja teise miinusots. TRANSISTOR:
· maksimaalne pärivool (ütleb, millise võimsusega koormust saame alaldile järele ühendada); · maksimaalne päripingelang (tüüpiliselt umbes 0,7 V ränil, 0,3 V germaaniumil); · maksimaalne vastuvool (lekkevool, enamasti üsna väike); · töösagedus ehk taastumisaeg. DIOODI SUGULASED LED, zener, schottky...Need kõik on dioodi sugulased. Isegi skeemitähis on neil enamasti sama või dioodi omaga väga sarnane. Sisuliselt on tegemist dioodiga, millel mõni omadus on «aretamise» käigus eriti esile toodud. Näiteks iga diood läheb lühisesse, kui talle rakendatud vastupinget tõsta üle taluvuspiiri (50 kuni mitu tuhat volti). Diood on siis omadega igaveseks läbi. Stabilitron (ehk Zener) aga taastub pärast lühist, see ongi tema põhiline tööreziim (tegelikult asi lühiseni ei lähe). Tõsi, koormustakistita põleks ka stabilitron heleda leegiga... LED-id ehk valgusdioodid on kõigile tuttavad
induktsioonid südamikus : Trafo süda: 3 m2 *Kujutegur: pinge efektiivväärtuse ja positiivse poollaine S 3.15 10 f 50 Hz keskväärtuse suhe. Esimese saab tavaliselt voltmeetrilt n 150 ja teise dioodiga magnetelektrilise voltmeetrilt. kfe 0.95 Arvutame ühe trafo pinge kujuteguri kf erinevate toidete/tarbijate puhul: 154 52 162 58 Ufsek Ufsek Ukfsek kf kf 1.481
Võrdlemine pooljuhtdioodiga 32. Vaakum-fotoelement. Ehitus ja tööpõhimõte 33.Elektronkordisti ja fotoleketronide kordisti ehitus ja töötamise põhimõte. 34. Thevenini teoreem. Sõnastus ja seletus. 35.Mis on võimendusastme sisend ja väljundtakistus? Seletus thevenini teoreemi abil. 36.Kuidas lülitada mõõduriistu võimendi omaduste mõõtmiseks? Joonestage skeemid. 37.Arvutada pingejaguri sisend ja väljundtakistus. 38.Arvutada Zener-dioodiga pingestabilisaator. 39.Ühise emitteriga pingevõimenduastme lihtsustatud arvutus. 40. Kuidas saaks transistorastme tööpunkti fikseerida? Kaks skeemi, nende omadused. 41. A-klassi võimsusvõimendusastme skeem ja omadused. 42. B-klassi SAMA TEEMA.^^^ 43.Mis on lõikenurk ja võimenduse klassid ? Milliseid võimenduse klasse on? 44. Sobitustrafo ja selle ülesanne . Kuidas arvutatakse sobitustrafo ülekandetegurit? 45. Mis on positiivne ja mis on negatiivne tagasiside? Nende omadused
Impulss tehnika alused Impulss tehnikaks nimetatakse seda elektroonika osa, mis tegeleb impulsiliste saame 0tasemelise piiramise ülalt. Kui aga meil on dioodiga järjestiku pingeallikas, siis ei avane diood signaalide genereerimise, formeerimise ja võimendamisega. Impulsilisi signalle kasutatakse digitaal mitte väikeselisel positiivsel pingel vaid alles siis kui sisend pinge saab pingeallika pingest tehnikas, ning ka signaalide edastamisel, kui sinuselist signaali iseloomustatakse kolme parameetriga, positiivsemaks. Seega määrab kasutatav pingeallikas piiramis nivoo. Täpsemalt tuleb arvestada ka
voolu katkestamisel elektromaņeti väŲaüikudet olulselt Įo.g.- pinge lcii kommuteeritav pinge, mis krrįsub kommuteerivate kontaktide kiire: ".ū" kulumise või juhul kui kommuteerimine toimub pooĮuhtelemendiga, selle rįvist väljamineku. Seįle vältimiseks kasutatakse kas lütitiga paralleelset RC _ atrelat. (vt. Sele 27.)või elektromaņeti sildamist dioodiga. (vt Sele 28.). Esimesel juhuĮ aeglustatakse valjalulitamisaega, teisel juhul lühistatakse elektro_ maņet ja välditakse ülepinge teke. Sele 27 _ Ulepinge vähendamine RC_ ahelaga 26 Sele 28 _ üepinge vähendamine paralleelse dioodiņ 5.3 Vahelduwooįu elektromagnetid Vahelduwoolu magnetite kasutamisel toidetakse magnetit vahelduwooluga,
laserdioodi korral. Seetõttu ei sobi LED-diood kasutamiseks monomoodilistes, vaid ainult multimoodilistes fiibrites. Erinevalt LED-dioodist, kus valgussignaali võimsus väljundis sõltub lineaarselt sisendvoolust, on laserdiood lävelise iseloomuga lineaarsus on tagatud alates teatud sisendvoolu läviväärtusest I s. Laserdioodi miinusteks on tema temperatuurisõltuvus ja märgatavalt kõrgem hind võrreldes LED- dioodiga. Laserdioodi väljundkarakteristik ei ole päris lineaarne, kuid digitaaledastuse korral ei ole see suureks takistuseks. Küll aga põhjustab karakteristiku ebalineaarsus häirivaid moonutusi analoogedastuses (kaabeltelevisioon). Ebalineaarsuse kompenseerimiseks paigutatakse laseri väljundisse tavaliselt fotodiood, mille kaudu juhitakse laserit tagasiside abil ning saavutatakse lineaarne väljundkarakteristik. 3. Valge valgus
harmooniliste osakaal väljundis väheneb. Kui US = 0,1...1V, siis ei ületa modulatsioonimoonutus 2...1%. Seega võib öelda, et küllalt suure US korral toimub det.-mine väga väikeste või peaaegu modulatsiooni-moonutusteta. MM vähendamise seisukohalt on väga oluline, et detektorile eelneva võnkeringi resonantstak. ja ka VS-astme väljundtak. oleksid võimalikult suured. Kõrgsagedussignaalist moduleeriva pinge saamiseks tuleb dioodiga jadamisi üh. koormustakisti R1. Sel juhul tekiks väljundvool üksnes det.-tava KS-võnkumise pos. poolp. ajal. Et UV muutuks ligilähedaselt samamoodi nagu moduleeriv pinge, ühendatakse koormustakistiga paralleelselt konde C2. Kui valida R1 ja C2 nii, et ajakonstant R1C2 on vähemalt 3x suurem kandevsageduse perioodist, siis neg. poolp. Ajal ei jõua pinge kondel UC2 ja seega ka koormustakistil R
Tundlikkus on suurim tavaliselt infrapunases spektrialas. Fotodiood on pooljuhtdiood, mille pn-siirde piirkonda langev valgusvoog tekitab seal laengukandjaid (elektron-auk-paare). Siirde elektriväli eraldab tekkinud elektronid ja augud nii, et viimased kogunevad p-kihti, elektronid aga jäävad n-piirkonda. Seetõttu tekib dioodi viikude vahel potentsiaalide vahe mida nimetatakse fotoelektro- motoorjõuks. Seda saab kasutada fotovoolu tekitamiseks dioodiga ühendatud koormustakistis R (joonis 4.3 a). Antud juhul töötab diood fotogeneraatorina. Fotodioode saab kasutada ka fotomuundurina koos välise toiteallikaga, mille pinge rakendatakse dioodile tõkkesuunas (joonis 4.3 b). Valgustuse puudumisel läbib dioodi nõrk vastuvool IR (pimevool). Siirdele langeva valguse mõjul tema juhtivus suureneb ning vastavalt tugevneb ka teda läbiv üldvool. Vool kasvab seda enam, mida tugevam on valgusvoog
Maatriksite ja püsimälude tüüpilised elemendid on näidatud joonisel a, b, c. Ühenduselemendina võib kasutada transistori (joonis a), mille emitteriahelas on sular. Loogilise maatriksi programmeerimisel põletatakse sular läbi ning ühendus katkeb. Allesjäänud ühendused tagavad maatriksi programmikohase töö. Ühenduse läbipõletamisvool on 20...30 mA. Vajalikke elektrilisi ühendusi saab tekitada ka joonisel b näidatud kahe vastulülituse dioodiga. Normaalses olukorras selline dioodipaar voolu ei juhi. Ühenduse tekitamiseks antakse juhtmele kõrgendatud pinge, mille tulemusena dioodi VD2 pn-siire lüüakse elektriliselt läbi ning rõht- ja püstjuhtmete vahel tekib dioodi VDl kaudu ühendus. Mõlemal juhul on tegemist ühekordselt programmeeritavate maatriksitega, sest ühenduselementide taastamine pole võimalik. 14.2 Ümberprogrameeritavad maatriksid
elektronid ja augud) ja unipolaar- ehk väljatransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid või augud). Bipolaartransistore tüüritakse sisendvooluga, väljatransistore tüüritakse sisendpingega. Bipolaartransistor on "kolmekihiline" pooljuhtseadis, mis koosneb kahest järjestikku asetsevast pn-siirdest, koosnedes seega just nagu kahest järjestikusest dioodist, millest üks on päripingestatud ja teine vastupingestatud. Võrdlus kahe järjestikuse dioodiga on siiski üksnes piltlik võrdlus. Kahe pooljuhtdioodi kokkuühendamisel transistori ei teki, sest võimendusomadused annab transistorile äärmisi pooljuhikihte eraldava keskmise pooljuhikihi e. baasi üliväike paksus (< 1 mm). Kuna järjestikku tuleb ühendada erineva juhtivusega pooljuhid, saab valmistada kahte tüüpi bipolaartransistore npn- ja pnp-struktuuriga transistore. Enamasti kasutatakse npn-struktuuriga transistore, kuna neis on laengukandjatena peaosa elektronidel, millede
Järelikult läbib mootorit samasuunaline vool kui eelmise poolperioodi vältel, mistõttu on ka pinge koormusel mõlema poolperioodi kestel 18 ühesuunaline. Selle tulemusena läbib mõlema poolperioodi kestel koormust pulseeriv alalispinge. Pingete ja voolude ajadiagrammid ja pinge-voolu tasand on käesoleval alaldil samasugused kui täisperioodalaldil. Kolmefaasilised alaldid. Kolmefaasiline kolme dioodiga alaldi (keskväljavõttega alaldi, M3) annab väiksema pulsatsiooniga väljundpinget kui ühefaasiline ning tarbib seejuures vähem elektrienergiat. Sellist alaldit on otstarbekas kasutada kolmefaasilise toitevõrgu korral võimsuseni kuni üks kilovatt. Joonisel 1.2, e, on toitevõrgu faasid L1, L2, ja L3 ühendatud läbi trafo türistoride VS1, VS2, ja VS3 anoodidega. Mootor M ühendatakse türistoride katoodide ühispunktiga ja trafo tähtühenduses sekundaarmähise neutraalpunktiga
* p i ir a m is e k a r a k t e r is t ik Eelpingeallikaga E ja * p õ h im õ t t e s k e e m küllastust piirava dioodiga D võimendav transistorpiirik -E k Neg. polaarsusega baasivoolu korral muutuvad ic ja Uk võrdeliselt baasivooluga
Zener-dioodi läbilöögireziimi, kus teatud pingest alates tekib dioodi vastuvoolu järsk suurenemine ilma , et seejuures diood rikneks kui ei ületata lubatavat voolu I . Sellele Z max niinimetatud Zeneri piirkonnale on iseloomulik suhteliselt suur voolu muutus väikesel pinge muutumisel. Stabilisaatoris ühendatakse tarbija Zener-dioodiga paralleelselt, mistõttu tarbija saab Zener-dioodiga samasuguse pinge, sisendpinge muutumisel tekib aga tugev stabilitroni voolu muutus, mis tekitab stabiliseerival takistil pingelangu U, mis kompenseerib kõik sisendpinge muutused nii, et väljundpinge jääb muutumatuks. Korraliku stabilisatsiooni saamiseks peab stabiliseerimistakistus olema valitud lähtudes koormusvoolust ja sisendpinge muutustest nii, et stabilitron ei väljuks Zeneri piirkonnast, sest ainult selles piirkonnas töötamisel tagatakse väljundpinge konstantsus. Sellest
JOONIS 3.16 Stabilitron-stabilisaatorites kasutatakse stabiliseeriva toime saamiseks stabilitroni ehk Zener-dioodi läbilöögireziimi, kus teatud pingest alates tekib dioodi vastuvoolu järsk suurenemine ilma , et seejuures diood rikneks kui ei ületata lubatavat voolu I Z max. Sellele niinimetatud Zeneri piirkonnale on iseloomulik suhteliselt suur voolu muutus väikesel pinge muutumisel. Stabilisaatoris ühendatakse tarbija Zener-dioodiga paralleelselt, mistõttu tarbija saab Zener-dioodiga samasuguse pinge, sisendpinge muutumisel tekib aga tugev stabilitroni voolu muutus, mis tekitab stabiliseerival takistil pingelangu U, mis kompenseerib kõik sisendpinge muutused nii, et väljundpinge jääb muutumatuks. Korraliku stabilisatsiooni saamiseks peab stabiliseerimistakistus olema valitud lähtudes koormusvoolust ja sisendpinge muutustest nii, et stabilitron ei väljuks Zeneri piirkonnast, sest ainult
Ek Kui oletada UKEA 0 IBpii r= IK/Bst Bst Rk Kui voolu IB veel suurendada. tööpunkti nihe. Alati tuleb anda IB > IBpiir IB S= I Bpiir S küllastustegur, S = 1,5 2,0 83 Transistori koormus peab olema sunteeritud vastuvoolu dioodiga juhul, kui tema koosseisus on induktiivne komponent A) Pingelangud ahelas, transistori lahtiolekul (vastuvoolu diood VD on vastupingestatud ja kinni). B) Situatsioon vahetult peale transistori väljalülitamist.(UL vahetas polaarsust ja avas dioodi VD. Koormuse reaktiivvool sulgub kontuuris L R VD, moodustades voolu IVD). C) Trasistori pinge UKE vastuvoolu dioodi puudumisel. 84 5.6. Stabiilse voolu generaatorid
Vaadeldavaid piirikuid kasutatakse null tasemelisel piiramisel kuna lülitused on väga lihtsad. Kasutatav diood valitakse toodud valemite alusel kusjuures tuleb arvestada et parallel piiriku korral on piiravas reziimis mitte 0 vaid umbes 0,7V see on kasutatava dioodi päripingelang sagely vajatakse ka 0st erineva piiramis nivooga lülitusi. Joonis.4.3.6 Pingeallika puudumisel avaneb positiivsel poolperioodil diood ta lühistab väljundi ja saame 0 tasemelise piiramise ülalt. Kui aga meil on dioodiga järjestiku pingeallikas siis ei avane diood mitte väikesel positiivsel pingel vaid alles siis kui sisend pinge saab pinge allika pingest positiivsemaks. Seega määrab kasutatav pingeallikas piiramis nivoo. Täpsemalt tuleb arvestada ka dioodi päripingelangu sest diood ei avane mitte 0sel pingel vaid siis kui pinge on ületanud 0,5V. seega kujuneb praktiliselt piiramis nivoo pingeallika pingest mõnevõrra suuremaks. Pingeallika
c) laengukandjaga MOS-transistor Ühenduselemendina võib kasutada transistori (joonis 1.23, a), mille emitteriahelas on sular. Loogilise maatriksi programmeerimisel põletatakse sular läbi ning ühendus katkeb. Allesjäänud ühendused tagavad maatriksi programmikohase töö. Ühenduse läbipõletamisvool on 20...30 mA. Vajalikke elektrilisi ühendusi saab tekitada ka joonisel 1.23, b näidatud kahe vastulülituse dioodiga. Normaalses olukorras selline dioodipaar voolu ei juhi. Ühenduse tekitamiseks antakse juhtmele kõrgendatud pinge, mille tulemusena dioodi VD2 pn-siire lüüakse elektriliselt läbi ning rõht- ja püstjuhtmete vahel tekib dioodi VDl kaudu ühendus. Mõlemal juhul on tegemist ühekordselt programmeeritavate maatriksitega, sest ühenduselementide taastamine pole võimalik. 1.4.2. Ümberprogrammeeritavad maatriksid
annaabi.ee 
