HKD Hong Kongi dollar 10.8380 10.3860 HRK Horvaatia kuna 7.6800 7.3810 HUF Ungari forint 294.63 283.26 IDR Indoneesia ruupia 15 540.00 14 221.00 ILS Iisraeli seekel 5.0180 4.7320 ISK Islandi kroon 170.3160 159.2580 JPY Jaapani jeen 137.2200 131.7800 KES Keenia silling 118.8600 112.8600 LTL Leedu litt 3.4771 3.4268 LVL Läti latt 0.7081 0.6977 MKD Makedoonia dinaar 62.8730 57.7160 MUR Mauritiuse ruupia 42.1200 39.8000 MXN Mehhiko peeso 18.0350 17.2830 MYR Malaisia ringgit 4.4180 4.1910 NOK Norra kroon 8.2102 8.0901 NZD Uus-Meremaa dollar 1.6970 1.6220 PLN Poola zlott 4.1896 4.1135
Iraak Pindala: 434 924 km2 Rahvaarv: 27 177 000 Pealinn: Bagdad Keeled: araabia (riigikeel), kurdi Rahaühik: dinaar President: Celal Talabani Iseseisvus: 3. oktoober 1932; märtsist 2003 USA okupatsiooni alt Riigihümn: Ardulfurataini Watan Deviis: Jumal on suur (Allahu akbar) Maailma vanimate kultuuride hällis asuv Iraak on araabia kultuuride üks keskusi. Maapõues leiduvast naftarikkusest hoolimata on naaberriikidega viljatuid sõdu pidanud Iraak mahajäänud maa. Iraagi maa-alal võib eristada nelja piirkonda: Kurdistani mäestik põhjas, ülatasandik,
Makedoonia Kool Klass Nimi Riigilipp Üldiseloomustus Pealinn:Skopje Rahvaarv: 2 072 086(2010. a. seisuga) Pindala: 25 713 km2 Riigikeel: makedoonia Rahaühik: dinaar Rahvastiku keskmine tihedus: 80,9 in/km2 Suurlinnad : Skopje, Kumanovo, Bitola Riigikord: Parlamentaarne vabariik Asend Geograafilised koordinaadid- 42°0N 21°26E Manner - Euraasia Maailmajagu Euroopa Kaart Asukoht: Naaberriigid- Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania Loodus Kliimat mõjutavad tegurid- järsunõlvalised mäed ja kaljud, sügavad orud. Loodusvöönd Taimed, loomad (levinumad) Pinnamood Kõrgeim tipp- Golem Korab 2764m Mäed- Baba mäed, Jakupica mäed.
Liibüa Asukoht · Liibüa on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. · Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Sudaani ja Egiptusega. Riigist · Pealinn Tripoli · Pindala - 1 759 540 km² · Riigikeel araabia · Rahaühik dinaar (LYD) Liibüa vapp ja lipp. Rahvaarv ja selle muutus · Rahvaarv (andmetega 2006) on 5,670,688. · Mehi 2,944,632 ja naisi 2,726,056. · Elanike arv on pidevas kasvus. · Rahvaarvu kasv 2006-2050 on 86%. · Arvatavasti on rahvaarv 2050 aastaks ületanud 10 milj piiri. Loomulik juurdekasv ehk iive · Sündimus on 27. · Suremus on 4. · Seega on iive positiivne - 23. · Ühe naise kohta on lapsi 3,4. · Imikusuremus on 26.
Liibüa Koostas: Kuldar Tonka Juhendas: õp Siiri Seljamaa 1 Üldandmed Pealinn - Tripoli Pindala - 1 759 540 km² Riigikeel Araabia Rahaühik dinaar(LYD) Rahvaarv - 6 420 000 (2009) Elanike arv linnas 1 151 000 (2005) 2 Asukoht Liibüa - on riik Põhja- Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Sudaani ja Egiptusega. 3 Looduslikud tingimused Suurem osa Liibüa territooriumist on 200-600 m kõrgune lavamaa,
palmide alla ning Surnumere lõõgastavasse ja ravivasse vaikusesse. Neil, kes oskavad hinnata mugavust, kiirust ja kaasaegsust, soovitame külastada pealinna Ammānit, mis on riigi teistest territooriumistest justkui mitme valgusaasta võrra ees. Kohalikud üllatavad Teid lahkuse, sõbralikkuse ja elutarkuse poolest. Jordaania on pärl kesk kõrbe! Rahvaarv 5 795 000 Pealinn ‘Ammān Keeled araabia, inglise Rahaühik Jordaania dinaar (JOD) Kurss 17.5246 Usk islam (sunniidi), kristlik Ajavöönd GMT/UTC +2, suvel +3 Suunakood +962 Turismi märts-mai/september- tipphooaeg november Turismi juuli-august/ramadan madalhooaeg difteeria, teetanus, leetrid, mumps, Vaktsineerimine punetised, kollatõbi, A ja B hepatiit, marutaud, kõhutüüfus Transport Jordaania on pindalalt küllaltki väike, teekond Süüria
ISK Islandi kroon 0,105666 JPY Jaapani jeen (yen) 0,128285 KGS Kõrgõzstani somm 0,318296 KRW Lôuna-Korea von 0,00857968 KZT Kasahstani tenge 0,103274 LTL Leedu litt 4,53157 LVL Läti latt 22,0665 MAD Maroko dirhem 1,41609 MDL Moldova leu 1,20113 MXN Mehhiko peeso 0,897943 7 MYR Malaisia ringgit 3,43865 NOK Norra kroon 1,75759 NZD Uus-Meremaa dollar 6,79764 PLN Poola zlott 4,06967 RON Uus rumeenia leu 4,07803 RSD Serbia dinaar 0,178716 RUB Venemaa rubla 0,451646 SDR IMF arveldusühik 18,2982 SEK Rootsi kroon 1,54162 SGD Singapuri dollar 8,12402 SKK Slovakkia kroon 0,515084 THB Tai baht 0,354419 TND Tuneesia dinaar 8,88425 TRY Uus türgi liir 7,83 TWD Taiwani dollar 0,373226 UAH Ukraina grivna 1,58459 USD USA dollar 12,4135 UZS Usbekistani somm 0,00915869 VEB Venezuela boliivar 5,78095 XAU Kuld (EEK/oz) 9840,29 XOF FA frank BCEAO 0,0238953 ZAR Lõuna-Aafrika Vabariigi rand 1,20345 6. Kokkuvõte
sõjast EAST MAJANDUS • Iraagis arenenud nii põllumajandus, kui töötuslik tootmine. • Põhiline sissetulek on nafta väljakaevamine ja müümine. Kus talle kuulub üks esimesi kohti maailmas. • Iraak tegeleb loomakasvatusega. Ta kasvatab lammaid, kitsi ja veisi. • Ta harib umbes 8 ml. ga maa, kus külvatakse nisu, oder, riis. • Iraak müüb nafta, vilja, nahad, vill, tubaka • Tema partnerid on India, Jaapan ja Araabia riigid • Rahaline üksus on dinaar. • Iraak ostab igasuguseid masinaid, seadmeid ja elektroonikat. SOUTH ÜHISKOND JA SOTSIAALNE KESKKOND • Rahvaarv: 36 004 552 inimest (2014 a) • Rahvastikutihedus: 83, 7 in/km² • Riigikeeled: araabia ja kurdi • Põhiline religioon: islam RELIGIOON • 65% moslemitest on šiiidid ja 35% sunniite • Enamik inimesi käib reedeti mošees (islamiusu pühakoda) ja peab usupühi. • Umbes 3% iraaklastest on kristlased. On ka
Kuid kokkuvõttes on uus raha siiski 40% inimestele vastuvõetav. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Dolecta. http://www.dolceta.eu/eesti/Mod7/IMG/pdf/9raha.pdf http://www.eestipank.info/frontpage/et/ Eesti Rahva Muuseum. http://www.erm.ee/?node=1945 Tempt. http://www.tempt.ee/topic.php?topic=1782 11 LISAD 1. Pangatähed ja mündid Abbasiidid, kaliif al-Musta´in, Samarkand, dinaar, 864/5. Esikülg. Abbasiidid, kaliif al-Musta´in, Samarkand, dinaar, 864/5. Tagakülg. Rootsi, Olof Skötkonung (995–1022), Sigtuna, denaar. Esikülg. Rootsi, Olof Skötkonung (995–1022), Sigtuna, denaar. Tagakülg. Vatikan, Pius VI, 31 skuudot, 1796. Venemaa, 10 rubla, 1814. 12 Tallinn, “Erholung”, 10 kopikat, 1807. Pärnu linnakassa, 1rubla, 1820.
Riigi keel: Rahvastiku tih.: Üladomeen: serbi 104,1 in/km2 .yu Riigi hümn: President: ,,Hy Sloveni" Parlamendi esimees: Svetozar Marovic Zoran Sami Ajavöönd: Iseseisvus: Rahaühik: KeskEuroopa aeg 1877 .aastal Dinaar(CSD),euro(EUR 2. Geograafiline asend 3.Looduslikud tingimused 3.1 Kliima Kliima on riigis paiguti erinev.Põhjaosas valitseb kontinentaalne ehk mandriline kliima,see tähendab kuum suvi,külm talv,kõrge temperatuuri amplituud,tuule vaiksem ja suhteliselt kuiv.Lõunaosas valitseb mereline kliima,see tähendab jahe suvi,pehme talv,väike temperatuuri amplituud,tuuline ja suhteliselt niiske.Keskosas see eest vahelduvad kontinentaalne merelisega ja vastupidi
VII sajandil vallutasid Tuneesia moslemitest araablased, XIX sajandil aga prantslased. Tuneesia sai iseseisvaks riigiks alles 1956. aastal, mil tollane president Habib Bourguiba rajas üheparteilise riigi, mida ta valitses 31 aastat. Tuneesia pealinn on Tunis, riigi pindala on 163 610 km2 ning seal elab 2009. aasta andmetel 10,4 miljonit inimest. Tuneesia riigi riigikord on presidentaalne vabariik. Sealseks rahaühikuks on dinaar. Riik saavutas iseseisvuse 20. märtsil 1956. Riik jaguneb 26 kubernerkonnaks, kubernerkonnad jagunevad 264 ringkonnaks, mis omakorda jagunevad valdadeks. Araabia keel on riigikeel, kuid räägitakse ka palju prantsuse keelt. Riigilipp ja vapp : alumine on Tuneesia riigilipp kuni 1831. aastani. Ülemine on praegune lipp ning nende kõrval asub Tuneesia riigi vapp. nafta fosforiit, rauamaak plii-, tsingi-, hõbeda-, elavhõbedamaak maagaas
Üldandmed Pindala 437 072 km² Rahvaarv 24 683 313 (2003) Pealinn Bagdad Keel araabia, kurdi (28. juunist 2004) Rahaühik dinaar Geograafiline asend Iraak kuulub Lähis-Ida riikide hulka. Asub samas ka Aasia mandril. On põhimõtteliselt piiri koht kus ristuvad Euroopa, Aafrika ning Aasia. Ning koordinaadid on 32°00 N, 44°00 E. Looduslikud tingimused Iraak koosneb põhiliselt madalikest, mille kõrgus merepinnast ületab harva 90 m. Maa põhjaosa on mägine. Kõrgeim tipp on Haji Ibrahim (3600 m). Kirde-Iraagi künkad tõusevad
kaotas iseseisvuse. 2 II Üldandmed Maailmajagu Euroopa Manner Euraasia Pindala 102 350 km2 Rahvaarv 10 655 774 (2003) Pealinn Belgrad Riigikeel serbi Rahvastiku tihedus 104,1 km2 President Svetozar Marovic Parlamendi esimees Zoran Sami Iseseisvus 1877 .aastal Rahaühik Dinaar(CSD),euro(EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn ,,Hy Sloveni" Üladomeen .yu Maakond 381 III Geograafiline asend Serbia ja Montenegro asub Kagu- Euroopas,piirnedes läänes Aadria mere ja Bosnia ja Hertsogoviinaga,lõunas Albaania ja Makedooniaga,idas Bulgaaria ja Rumeenia-ga ning põhjas Ungari ja Horvaatiaga.Maismaa riigipiirid on 2246 km pikad,millest 287 km on piir
Jordaania Evalota- Liisbeth Link XI a Üldandmed ● Pindala: 92 300 km² ● Rahvaarv: 6 508 271 (2011) ● Pealinn: Amman ● Pealinna elanike arv: üle 2 miljoni ● Keel: Araabia ● Rahaühik: dinaar (JOD) ● Rahvastiku tihedus: 70,5 in/km² ● Riigikord: konstitutsiooniline monarhia ● SKT: 36,04 miljardit (2011) USD Geograafiline asend Jordaania asub Lõuna – Aasias Lähis – Idas Araabia poolsaare loodeosas, 29. ja 33. põhjalaiuse vahel. Kagust ümbritseb Saudi-Araabia, idast Iraak, põhjast Süüria, läänest Palestiina ning Iisrael. Edelas on väga lühike piir Egiptusega ning väga lühike merepiir Punase mere Aqaba lahega.
Kuldmark jagunes 24 karaadiks, see 12 graani Aardeleidude puhul kasutatakse terminus post quem - tpq - aarde noorima mündi varaseim võimalik vermimisaeg. Brakteaadid - ainult ühelt poolt vermitud õhukesed hõberahad Areng Varaseim Lüüdias 7. saj eKr, elektronist Vana-Kreeekas - tavalisim drahm (4,36 g) Roomas vasekangid, siis suured rasked assid, mis ajapikku muutusid kergemaks. 3. saj - denaarid. Caesarist peale valitsejate portreed. Araabia kullast dinaar ja hõbedast dirhem ning vaskmünt follis. 7.-10. saj Kuufa mündid. Karolingidel kuulus müntimisõigus ainult keisrlile, varsti hakati seda läänistama, eelkõige vaimulikele isandatele. 16. saj algul oli Euroopa väärismetallivaeguses, kuldkuldnaid hakati valmistama hõbedast, suure maardla järgi Põhja-Böömimaal said nad nimeks Joachimstaler e. taaler (dollar), jäi maailma tähtsaimaks kaubandusmündiks 19. sajandini. 16. saj. teiset poolest lisandub Atlandi ookeani tagne hõbe. 16
Preisimaa, Madalmaad, Põhja Itaalia - olulised kaubanduskohad. Põhja Euroopas kaupmeesteks viikingid, hiljem Hansakaubanduse näol sakslased. Naturaalmajandus kogukond rahuldab põhilised vajaduse kohapealse toodanguga. Naturaalvahetus ehk oma toodangu vahetamine teistega. Raha on münt, mündi väärtus sõltub väärismetalli sisaldusest. Millal muutus loendavaks ühikuks? Sool ainuke tuntud konservant. Kuldmündid ---> hõbemündid (penn, dinaar). Kulda hakkas Euroopas nappima, sest Idamaades käibel ainult kuldmündid. Kuna Euroopa ostis Idamaadelt aga Idamaad Euroopast mitte, siis kuld voolas Idamaadesse. 1780, 1793, 1794 kehtestas Karl Suur oma riigis uue rahaarvestuse stiili, 12 penni =solibus (silling), 20 solibust =libra (nael). 8 Euroopa majanduse kasv 10. - 11. sajand, lõppesid invasioonid araablaste ja viikingite poolt.
annaabi.ee 
