Diktatuurid Lääne-euroopas. Itaalia ja · Liikumise juhiks oli BENITO MUSSOLINI, ta lubas taastada riigis korra,Itaalia võimsuse saksamaa. · Oluliseks peeti rahva kui terviku heaolu Suund diktatuuridele: · Demokraatia langes kriisi · Üksikisiku roll oli tähtsusetu · Oodati diktatuuri,mis viiks riigi majanduslikule õitsengule · Klassihuvid allutati rahvuse huvidele · Kommunismis oli oluline töölisklassi,tahaplaanile jäi · MUSSOLINI-sündis sepa peres vaesuses, ei saanud kodanlus omandada head haridust,õppis kiriku...
Ajalugu. 1.Rahvasteliit - rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi 1919a. Eesmärgiks oli rahu ja julgeoleku kindlustamine ja rahvaste vaheline koostöö. Selle tegevus ei olnud edukas, kuna ei hoindu ära II maailmasõda. 2.Demokraatliku tee vahel- Nt: AÜ, Ingl, Prants. Diktatuuri tee vahel- Nt: Itaalia ja saksamaa. 3.Rahul ei olnud- Saksamaa- ta polnud rahul versaille lepingu tingimustega, luges neid ebaõiglaseks. Sakslastega asutanud alad tuli loovutada naaberriikidele. * Ungari- pidi loovutama enamiku oma senistest territooriumitest. * Venemaa- ta tahtis maailma uuesti ümber jagada. * Itaalia ja Jaapan- nad jäeti ilma territootiumitest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. 4.Weimari vabariigiks nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933. aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, ...
Kahe sõja vaheline periood 1. Pinged peale Esimest maailmasõda. · I MS tulemused rahuldasid väheseid, suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud nõus Versailles' rahulepingu tulemustega ning sellega, et sakslastega asustatud alad tuli loovutada naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma territooriumist. Kaotaja oli ka Venemaa, kelle eesmärk oli maailm ümber jaotada, mida ei juhtunud. Itaalia ja Jaapan jäeti ilma kolooniatest ja territooriumitest. Sõja lõpuga ei lõppenud ka rahvastevaheline vaen. 2. Ülemaailmne majanduskriis · Peale sõda oli alati majandus elavnenud, I MS järel seda ei juhtunud. · Majandus ei suutnud rahuaja ringimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus. · Keeruliseim olukord oli Saksamaal, kuna Saksamaa pidi maksma Antandi riikidele reparatsioone. Saksamaa neid suuta e...
annaabi.ee 
