27. 28. Kirjelda difusiooni võrevahelist mehhanismi? Võrevahelised difusioonil liiguvad aatomid ühest võresõlmede vahest teise tühja kohta võresõlmede vahel 29. Mis on statsionaarne difusioon? Ajas püsiv ehk statsionaarne difusioon on difusiooni erijuht, kus ei toimu protsessi käigus muutusi nii allika kui ka difusiooni lõpp-punkti lisandi kontsentratsioonis 30. Milline on Ficki esimese seaduse analüütiline kuju? tasakaalulise difusiooni puhul difundeeruva aine difusioonivoog on võrdne tema difusioonikoefitsiendi ja kontsentratsiooni gradiendi korrutisega. 31. 32. Mis on mittestatsionaarne difusioon? lahustunud aine aatomite kontsentratsioon materjali igas punktis ajas muutub 33. Millised on difusiooni kiirust mõjutavad faktorid? difundeeruva osakese suurusest, difusiooni mehhanismist, temperatuurist ja aine kristallmodifikatsioonist. 34. Kuidas difusiooni kiirus sõltub temperatuurist
..650oC)Konstruktsioonidetaili, masinaosad.(karastus + kõrgnoolutus =parendamine e. noolutus sorbiidile) Terase külmaga töötlus jahutatakse alla 0 °C ja seisutatakse sellel temperatuuril. Termokeemiline töötlus pinnakihi rikastamine teiste elementidega kuumutades üle faasipiiri A c3 (austeniidialasse) ja seisutades atomaarset rikastavat elementi sisaldavas keskkonnas. Protsessid TKT-l: Dissotsiatsioon difundeeruva elemendi atomaarsete aktiivaatomite teke 2CO CO2 + Cmono NH3 3H + Nmono Adsorptsioon atomaarse elemendi lahustumine pinnakihis (toimub piiril gaas-metall) 3 Difusioon küllastuva elemendi tungimine sügavuti Sõltuvalt nimetatud 3 protsessi vahekorrast
isastel , sest normaalsete emaste asemel moodustuvad siin vaid kaksik- X-kromosoomiga emased. 93. Liikumine toidu suunas. Äädikakärbse vastsete liikumisaktiivsus toidu suhtes: ringirändajaliini vastsed liiguvad pidevalt ega asetu toidu suhtes ühtlaselt; paigalistujaliini vastsed liiguvad toidu suunas ega rända edasi. 94. Kemo- ja fototaksis. Kemotaksis Organismide (rakkude) juurdetõmme või eemaletõuge difundeeruva aine toimel. Fototaksis Organismide liikumine valguse poole või valgusest eemale positiivne või negatiivne fototaksis. 95. Pesakoristuskäitumine. Ehk kodukorrashoiukäitumine. Mesilaste pesakoristuskäitumine, mispuhul hukkunud vastset sisaldav kärjekann avatakse ja hukkunud vastsed eemaldatakse. Metsiktüüpi dominantse ebahügieenilisuse tunnusega kärbsed aga ei eemalda! 96. Seksuaalne käitumine. Äädikakärbsel: mutatsioon geenis fru
Prootonid pumbatakse mitokondri kristast välja, membraanide vahelisse ruumi, ning see muutub aluselisemaks. ATP tuleb välja viia ja ADP sisse tuua. Kui nad üksteise suhtes vahetada, siis välja viiakse rohkem ioone kui sisse tuuakse ning seega tuleb ka fosfaat selle sissetoomisega ühendatud. Kompleks II saab elektronid otse suktsinaat-fumaraat reaktsioonist, mis toimub membraanile ankurdatud Kompleks II juures, mitte vabalt difundeeruva NADH-ga, nagu Kompleks I juures. Elektronid kanduvad FAD ja kompleksile seotud ubikinooni kaudu vabale ubikinoonile, mis seob maatriksist 2H+/2e- (võrdle, ka PSII juurtes kanduvad elektronid vabale kinoonile seotud kinooni kaudu) . Siin rohkem prootoneid üle ei kanta kui vaba ubikinooniga seostuvad. Kompleks III on vaste tsütokroom b6f kompleksile kloroplastides. Erinevus on see, et tsütokroom f asemel on tsütokroom c, aga mõlemad on ühte, c-tüüpi. Cyt f
elektriline neutraalsus ka lokaalsel tasandil. St, et näiteks ioonse CaF2 ioonpaigutus peab olema selline, et iga Ca2+ iooni kohta on 2 F-iooni. 5.Millised on võimalikud kombineeritud sidemed1.Iooniline- kovalentne, 2. metalliline-kovalentne,3.metalliline-ioonilineja 4.ioonilinekovalentne-metalliline, 6.Koordinatsiooniarv HTP struktuuris?12. 7.Mis on kristallvõre defekt? Igasugune kõrvalkalle ideaalsest võre korraparast. 8.Millised on difusiooni kiirust mõjutavad faktorid? Difundeeruva osakese suurus, dif. mehhanismist, temp, aine kristallmodifikatsioon 9.Joonistage võimalikud metallide tsoonistruktuurid? 1)valentstsoon on vaid osaliselt täidetud elektronidega2)täis valentstsoon ja normaalolekus tühi juhtivustsoon kattuvad osaliselt.3)Ja 4) On sarnased: Kõik olekud valentstsoonis on täidetud, puudub kattumine juhtivustsooniga, valents ja juhtivsoon on eraldatud keelatud tsooniga. Erinevus 3) ja 4) vahel seisneb keelutsooni laiuses. 10
difundeeruv aine mass (aatomite arv) (joonis 4.13). dc J = -D dx kus, J - difusioonivoog; D - difusiooni koefitsient; dc/dx - kontsentratsiooni gradient. 52 Miinusmärk valemis näitab, et difusioon toimub kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale. Ülaltoodud võrrand esitab Ficki esimest seadust, mis formuleerib, et tasakaalulise difusiooni puhul difundeeruva aine difusioonivoog on võrdne tema difusioonikoefitsiendi ja kontsentratsiooni gradiendi korrutisega. Meie juhul C C I - C II gradC = = X X I - X II Meie poolt toodud valem esitab difusioonivoogu ühes suunas. Sageli räägitakse protsessi toimumiseks vajalikust liikumapanevast jõust "driving force". Statsionaarse difusiooni puhul on selleks kontsentratsiooni gradient. 6.6. Mittestatsionaarne difusioon (joonis 4.14, 4.15)
karbamiidi sünteesida. 1830 Joseph Henry alustab puhkuse ajal tööd magnetilise induktsiooniga. 1831 Henry leiutab elektritelegraafi ja kirjeldab elektrimootorit. 1831 Samuel Heinrich Schwabe taasavastab Jupiteri Suure Punase laigu. 1831 Faraday avastab, et muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu ja teatab magnetilise induktsiooni avastamisest. 1831 Graham leiab, et difusioonimäär on pöördvõrdeline difundeeruva gaasi molaarmassi ruutjuurega. 1832 Gauss kavandab loogilise ühikute süsteemi magnetismi jaoks. 1832 Faraday formuleerib elektrolüüsi seadused. 1832 Henry avastab eneseinduktsiooni. 1833 Asutatakse Briti Teaduse Edendamise Ühing 1833 Heinrich Friedrich Emil Lenz avastab metallide elektrijuhtuvuse sõltuvuse temperatuurist. 1834 Lenz üldistab magneetilise induktsiooni seaduse.
- terase termokeemiline töötlus; Termokeemiline töötlus erineb teistest termotöötluse viisidest sellepoolest, et termokeemilisel töötlemisel toimub pinnakihi keemilise koostise muutus, millest tulenevad ka difusioonist tingitud pinnakihi struktuurimuutused. eeldab termokeemiline töötlus kolme põhiprotsessi: dissotsiatsiooni, adsorptsiooni ja difusiooni. Esimene protsess dissotsiatsioon (dissociation) - toimub gaasilises keskkonnas ja seisneb molekulide lagunemises ning difundeeruva elemendi aktiivaatomite tekkes. Näiteks reaktsioonide 2COCO2+C7 NH33H+N7 tulemusena tekib metallis lahustuv monosüsinik ja -lämmastik. 195 Teine protsess adsorptsioon (adsorption) toimub piiril gaas-metall ja seisneb atomaarse elemendi adsorbeerumises (lahustumises) pinnakihis. See protsess on võimalik ainult siis, kui difundeeruv element on põhimetallis lahustuv. Kolmandat protsessi iseloomustab küllastuva elemendi tungimine sügavuti e. difusioon (difusion).
paksusel seisval õhukihil. Näited: õhk: µ = 1. tellis µ = 6...12. gaasbetoon µ = 6...12. tsementkrohv µ = 19. polümeerkrohv µ = 140. polüstüreen µ = 15...70. õlivärv µ = 15000...27000. dispersioonvärv µ = 70...5000 22 11 Difusioonitakistuskonstandiga ei saa hinnata läbi kihi difundeeruva veeauru hulka. Selle leidmiseks tuleb sisse tuua ka materjalikihi paksus, mis korrutatuna materjali µ- väärtusega annab reaalse ülevaate aurutakistusest. Difusiooni-ekvivalentne õhukihi paksus Sd on ehitusaine kihi paksuse S ja tema difusioonitakistuskonstandi (ehk µ-väärtuse) korrutisega: Sd = µ x S [m] Sd kirjeldab rahuliku seisva õhukihi paksust meetrites, millel on samasugune difusioon kui antud paksusega ehitusmaterjalil. Näide:
(hemisügootses olekus), sest normaalsete emaste asemel moodustuvad siin vaid kaksik-X-kromosoomiga emased (kellel on ka üks Y-kromosoom). 16. Foto- ja kemotaksis fototaksis (ingl. Phototaxis)- Organismide liikumine valguse poole või valgusest eemale – positiivne või negatiivne fototaksis. kemotaksis (ingl. Chemotaxis)- Organismide (rakkude) juurdetõmme (positiivne kemotaksis) või eemaletõuge (negatiivne kemotaksis) difundeeruva aine toimel. Nähtus, mis tingib somaatiliste rakkude, bakterite jt. liikumise neid ümbritsevas keskkonnas lähtuvalt mõjuaine kontsentratsioonigradiendist (nt. makrofaagide või lümfotsüütide migratsioon organismis, spermide liikumine munajuhas jne.). 17. Rännugeenid 20% inimpopulatsioonist Rännugeen DRD4-7R 18.Mälugeenid 19.Agressiivsusgeenid 20. Homoseksuaalsuse päritavus perekonniti Homoseksuaalsus on päritav retsessiivne tunnus. 12.PPT 1
soojusmahtuvus, mille ühik on J/mol* K. Maksimumi saavutab tasakaaluolekus 57. Vedeliku eriomadus on pind, mille poolest pinnal paiknevad molekulid erinevad nende poolest, mis on sees? Pinnal paiknevatel molekulidel on suurem energia kui faasi sisemuses olevatel. Millsied efektid sellest tulenevad? Vedelik üritab võtta kera kuju. 58. Difusioonikonstanti mõõd... ühikutes. Mis on selle füüs sisu? D iseloomustab difundeeruva aine pilve pindala kasvukiirust. Molekulaarorbitaale jagatakse siduvateks ja mittesiduvateks. Selgitage kaheaatomilise molekuli näitel, kuidas nad tekivad ja mille poolest erinevad. 59. Selgita, mis kiirusegraafikutel ei klapi. Kolmas ei klapi, sest kiirendus peab olema muutumatu, et kiirus kasvaks ühtlaselt. 60. Kirjeldage rist- ja polaarkoordinaatide erinevusi. Näited, kus kasutatakse. Ristkoordinaadid e Cartesiuse koordinaadid. Selles teljestikus määratakse keha
puhul tähtsaim vahetusprotsess. Sama kehtib ka raku kohta seni, kuni difusiooni ei takista membraanid. Vesi ja lahustunud gaasid, samuti lipiidlahustuvad ained difundeeruvad läbi membraani vabalt. Siiski ei ole plasmamembraan permeaabel mitte ainult nendele ainetele, vaid läbi selle difundeeruvad ka ioonid, aminohapped, suhkrud, nukleotiidid. Need ained läbivad membraani pooride kaudu, mille moodustavad membraanis paiknevad transportvalgud. Difundeeruva aine mass ajas on võrdeline kihi pindala ning ainete sisalduste vahega lähte- ja lõppkohas ning pöördvõrdeline kihi paksusega. Maali-Liina, jaanuar 2012 D-difusioonikonstant, mille väärtus on antud aine, lahusti ja temperatuuri puhul konstantne.
Ka korralik kütte- ja ventilatsioonisüsteem ei taga energiatõhusust hoonel, mille piirded ei ole õhu- ja soojapidavad. 114 5 Välisseinte soojus- ja niiskustehniline toimivus Kliimakoormused mõjutavad välisseinu nii väljastpoolt kui ka seestpoolt. Väljastpoolt põhjustab suurimat niiskuskoormust kaldvihm. Kaitseks kaldvihma eest on palkseinal õhkvahega varustatud välisvooder. Õhkvahe on vajalik ka läbi seina seestpoolt väljapoole difundeeruva veeauru seinast väljajuhtimiseks ning õhurõhkude erinevuse tasandamiseks üle vihmatõkke, mis väldib vee pressimise seinatarindisse. Õhkvahe alumine ja ülemine osa on avatud, et tagada niiskustehniliseks toimivuseks vajaliku välisõhu liikumise välisvoodri taga. Et vähendada tule levikut mööda fassaadi, võib olla vajalik jaotada õhkvahe vertikaalsuunas eraldi osadeks. Seestpoolt on peamiseks niiskuskoormuseks
annaabi.ee 
