30.Kus toimub fotosüntees? taimedes ja fotosünteesivates bakterites 31.Nimeta kloroplasti osad sisemembraan, välismembraan, tülakoid, strooma, graan 32.Mis on fotosünteesi põhieesmärk? glükoosi moodustamine 33.Mis on fotosünteesi lähteained? vesi ja süsihappegaas 34.Kus toimub valgusstaadium? tülakoididel 35.Millised protsessid toimuvad valgusstaadiumis? klorofülli ergastamine valguse poolt, fotolüüs, difundeerumine, süntees 37.Kus toimub pimedusstaadium? kloroplastide stroomas 38.Millised protsessid toimuvad pimedusstaadiumis? glükoosi süntees, vaheühendite taastumine 39.Millised komponendid tulevad valgusstaadiumist? vesinikioonid (NADPH), O2, 40.Mis on pimedusstaadiumi saadusteks? NADP ja ADP taastumine 41.Millistest ühenditest saadakse glükoosi molekuli koostiselemendid? C-süsihappegaasist, H- veest, O- süsihappegaasist 42.Mis on fotosünteesi kõrvalsaadusteks? hapnik 43
ioonide segu (Aatomid lagunevad elektronid eemalduvad) · Juhivad elektrit (gaasid on enamasti elektriisolaatorid) · Esineb kõrgetel temperatuuridel ja rõhkudel, gaasi erikuju Tahkised - Osakesed on tihedalt koos ja korrapäraselt, tänu molekulide vahelisele tõmbejõule · Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt · Ei muuda ruumala ega kuju · Ei ole kokkusurutav · Ei voola Difussioon massi ülekanne Osmoos- Lahuses olevate erinevate molekulide erinev difundeerumine (imbumine) läbi poolläbilaskva vaheseina/membraani. Selektiivne difusioon. soojusülekanne energia ülekanne sisehõõre impulsi ülekanne · Osata seletada, mis on temperatuur ja mida see tähendab mikroskoopilisel tasandil - Temp. iseloomustab keha osakeste keskmist kineetilist energiat · Tunda erinevaid temperatuuri skaalasid ja osata üle minna ühelt skaalalt teisele · Teada, mis on rõhk ning millised on rõhu ühikud ning atmosfääri normaalrõhk.
Katoodpolarograafias on anoodiks mittepolariseeruv elektrood, seega a = const ja V = - k. Kogu ahela polarisatsioon sõltub ainult ühe elektroodi polarisatsioonist ning saadav polarisatsioonikõver iseloomustab ainult polariseeruval elektroodil kulgevaid protsesse. Polarograafilise analüüsi läbiviimisel lahust ei soojendata ega segata, mistõttu katoodi edasisel polariseerumisel hakkab MeIZ+ -ioonide reduktsiooniprotsessi kiirust mõjutama ioonide aeglane difundeerumine elektroodile. Difusiooniülepinge tõttu polarisatsioonikõvera tõus aeglustub ning polarisatsioonikõver hakkab seejärel hakkab kulgema peaaegu paralleelselt ordinaatteljega. Sel juhul määrab kogu protsessi kiiruse ainult ioonide difusioonikiirus lahusest elektroodile ja rakendatava pinge edasine suurendamine ei tõsta voolutugevust enne, kui elektroodi potentsiaal on saavutanud Me II tasakaalupotentsiaali väärtuse ja ületab seda.
Põhiküsimused Süsivesikute metabolismi meditsiiniline tähtsus · 50-60% inimkeha toiduenergia vajadusest · Veresuhkru taseme tagamine · Monosahhariidsete eelühendite teke (riboos-5-P ja aminosahhariidide süntees) Glükoosi tähtsus · Vesilahustuv · Stabiilne struktuur ( keemiliselt inertne, ensüümse muundumise kontroll) · Organismi energia põhiallikas (ajukoe, erütrotsüütide, neerupealiste, reetina, testiste ainus kütus) Glükoosi difundeerumine 1) Na-sõltuv ko-transport 2) Kergendatud difusioon valktransporterite (GLUT) kaudu. Glükoosi aktiveerimine Keemiliselt inertse Glc fosforüülimine Glc-6-P-iks Glükoosi põhimetaboolsed rajad Anaeroobse glükolüüsi põhiskeem ( Glc+2 ADP+2 Pi -> 2 laktaat+ 2 ATP+ 2H++ 2 H2O) Anaeroobse glükolüüsi protsess I osa (võtmeensüüm allosteeriline fosfofruktoosi kinaas-1) Glc-i aktiveerimine Glc-6-P-iks (Mg2+- heksoosi kinaas)
proliferatsiooni, juuste kasvu, kapillaaride vaskularisatsiooni, luuüdi temperatuuri tõusu, hemopoeesi, leukotsüütide ja trombotsüütide hulga suurenemist. · Mineralisatsioon Ioonvahetusprotsessid emailis A10(BO4)6X2 , kus - A- Ca, Sr, Ba, Cd, Mg - B- P, As, V, Cr, Si - X- OH, F, Cl, CO3 Hamba kõvakudede ehituses hüdroksüapatiit Ca10(PO4)6(OH)2. · Demineralisatsioon Happe difusioon läbi katu ja pelliikuli emailikristallide vahele emailikristallide lammutamine ja difundeerumine sülge hamba struktuuri nõrgenemine · Remineralisatsioon kahjustunud emailiprismade asendamine süljes olevate mineraalidega. Stateriin- Ca ja F soolade stabiliseerimine, Peptiidid- mineraalide tungimine emaili, mineraalide väljapääsu piiramine, Fluoriid- kristallide sadenemise kiirenemine · Maitse Maitsmistunne teke sõltub toiduaine kontsentratsioonist, Zn-seotud gustiinist.
püsimine maos pikema aja jooksul. Magu täitub rohke lima ja alkoholiga, see kutsub esile iivelduse ja oksendamise, millega organism vabaneb alkoholist. Kui inimene hakkab alkoholi süstemaatilislet tarvitama, siis aegamööda see kaitsereaktsioon nõrgeneb ja lõpuks kaob see on alkoholismi üks tunnuseid. Verest läheb alkohol organismi kõikidesse elunditesse j a kudedesse, jaotudes vastavalt elundite vee ja rasvasisaldusele. Alkoholi imendumine kudedesse (difundeerumine) kestab niikaua, kuni alkohol on veres. Alkoholi ühekodsel sissevõtmise on esialgu veres alkoholi konsentratsioon kõrgem kui kuidedes, kuid 4590 min. Pärast see tasakaalustub (difusiooni tasakaal). 2 Kohe, kui alkohol satub organismi, algab ka tema lammutamine ja organismist eemaldamine (eliminatsioon).
Gaasid – ülekandenähtustest kõige tugevam difusioon (molekulid saavad vabalt liikuda). Esineb ka sisehõõre, sest molekulid segavad üksteise liikumist – temperatuuri kasvades sisehõõre kasvab. Halvad soojusjuhid. Vedelikud – paremad soojusjuhid kui gaasid ning sisehõõre on suurem. Difusioon väiksem. Tahked ained – veel paremad soojusjuhid kui vedelikud, difusioon väga vähesel määral. Sisehõõre puudub täielikult. Osmoos on lahuses olevate erinevate molekulide erinev difundeerumine (imbumine) läbi poolläbilaskva vaheseina/membraani. Selektiivne difusioon. Toimub tänu soojusliikumisele Vesi difundeerub madala kontsentratsiooniga lahusest kõrge kontsentratsiooniga lahusesse Osmoosi suuna määrab lahuse kontsentratsioon, mitte lahustunud aine omadused. Organismi sattumisel harjumuslikust keskkonnast soolasemasse või vähem soolasesse keskkonda võib käivituda osmoos. Hüpertoonne lahus – lahus, kus soolsus on suurem (kui rakul), vett on vähem
moodustades interlobulaarseid sapijuhakesi (ductus interlobularis biliferus). Koos interlobulaararteri (a. interlobularis) ning interlobulaarveeniga (v. interlobularis) moodustub maksatriaad (trias hepatis). 14. Alveolaarpuu ehitus Alveolaarpuu osades toimub gaasivahetuse vere ja õhu vahel. Alveolaarpuu seintes paiknevad alveoolid ja läbi nende õhukese seina toimub erütrotsüütide rikastumine ja süsihappegaasi difundeerumine verest alveolaarõhku. Alveolaarpuu osad: 1. Respiratoorne bronhiool 2. Alveolaarjuhad 3. Alveolaarkotikesed 4. Kopsualveoolid 15. Seemnejuha ehitus Seemnejuha (ductus deferens) iseloomulik tunnus on tähekujuline valendik, mis on tingitud limaskesta pikikurdudest. Limaskesta katva kaherealise silinderepiteeli all paikneb sidekoeline proopria. Limaskestale järgnev lihaskest on seemnejuhas hästi arenenud ja koosneb kolmest kihist:
Ideaalseid lahuseid ei ole olemas; lähedased sellele on kontsentratsioonide ühtlustumine. väga sarnaste omadustega ainete lahused. Kui paigutada kahe lahuse vahele poolläbilaskev Lõpmata lahjad lahused sama- ja erinimeliste membraan, mis laseb läbi ainult lahusti molekule, toimub osakeste vahelised toimed on erinevad, aga lahustunud molekulide difundeerumine vaid kontsentreerituma lahuse aine osakesed asuvad teineteisest nii kaugel, et nende suunas. Lahustimolekulide ühesuunalist difusiooni läbi vastastiktoime puudub. poolläbilaskva membraani suurema kontsentratsiooniga Lisades lahustit, toime iseloom ja ja suurus ei muutu, lahusesse nimetatakse osmoosiks.
manustamiskohal vähendatav. 14. Imendumine naha kaudu Vigastamata nahka läbivad paljud raviained, mis esmalt lähevad ekstratellulaarsesse (rakuvälisesse), sealt intratsellulaarsesse (rakusisesesse) ruumi või lipiididesse ja avaldavad seal toimet. Kui raviaine on läbi epidermise saabunud, siis edaspidiseks imendumiseks praktiliselt takistusi pole. Reguleerivaks kihiks on sarvkiht. Perkutaansel manustamisel on 3 teed: Difundeerumine läbi vigastamata naha sarvestunud kohtade vahel Higinäärmete juhade kaudu Nahal olevate karvade juures Perkutaanset imendumist on üütud seletada mitme mehhanismi abil. Esimese versiooni järgi on nahas nn. elektrofüsioloogiline barjäär, mille moodustab polaarne membraan, mille välispind on negatiivselt laetud. Katioonid on võimelised seda läbima, kuid elektrostaatilised jõud takistavad nende edasiliikumist, mille tõttu tekib elektriline kaksikkiht
on üldjuhul lisaks katoodkaitsele veel ümbritsevast keskkonnast isoleeritud poluretaankattega, siis see kate peab nii palju elektrit juhtima, et saaks tekkida vooluring (et katoodkaitse toimiks). Kui tekib selline vooluring, siis toru ei korrodeeru, kuna katood ei hävi vaid katoodile antakse elektrone juurde. OHUD: kui isoleerkatte alla peaks tekkima väike korrosioonikoh või kogunema soolalahust, siis läbi poluretaankatte hakkab osmoosi (molekulide ühesuunaline difundeerumine läbi poorse vaheseina, kui vaadeldav vedelik on poorse seinaga anumas teise vedeliku sees) tulemusena kogunema järjest rohkem vedelikku ja tekivad nn. villid, lahuse kogus toru pinnal muudkui suureneb ja korrosioon ägeneb. Samuti kui katoodkaitse puhul kasutatav voolutugevus pole õige, siis teatud juhtudel võib katoodkaitse vooluring hoopis soodustada korrosiooni. 27. Elektrokeemilised on protsessid, mille käigus tekib elektrivool või millised toimuvad elektrivoolu toimel
Vedeliku ja tahkiste vastastikust toimet on võimalik juhtida nii: *vähendatakse vedeliku pindpinevust () või suurendatakse lisades pindaktiivseid aineid (seep, Na-ja K-fosfaadid); *muudetakse tahkise pinnaenergiat; *tehakse mõlemat eelnevat. Hüdrofobisaator vett tõrjuv aine (tahke aine pind määritakse sellega, et muuta ta pinnaenergiat: näit manteetähistused). Osmoos molekulide ühesuunaline difundeerumine läbi poose vaheseina, kui vaadeldav vedelik on poorse seinaga anumas teise vedeliku sees. Osmootne rõhk: p=RT/V RTM (R on universaalne gaasikonstant). Näit: looduses on osmoosseks anumaks rakk. Betoonid võivad osutuda poorseteks, et leiab aset osmoos. Mitmesugused läbivate pooridega ehitusmaterjalid. Keraamilised tooted st. põletatud savid. 11) Lahused kahe või enama puhta aine homogeensed segud (võivad olla vedelas, gaasilises või tahkes olekus)
isoleeritud veel polüretaankattega, siis see kate peab nii palju elektrit juhtima, et saaks tekkida vooluring (et katoodkaitse toimiks). Kui tekib selline vooluring, siis toru ei korrodeeru, kuna katood ei hävi (katoodile antakse elektrone juurde). Kaitsmisviisi ohud kui isoleerkatte alla peaks tekkima väike korrosioonikoht (nt roosteplekk) või kogunema soolalahust, siis läbi polüretaankatte hakkab osmoosi (molekulide ühesuunaline difundeerumine läbi poorse vaheseina, kui vaadeldav vedelik on poorse seinaga anumas teise vedeliku sees) tulemusena kogunema järjest rohkem vedelikku ja tekivad nn. villid, lahuse kogus toru pinnal muudkui suureneb ja korrosioon ägeneb. Samuti kui katoodkaitse puhul kasutatav voolutugevus pole õige, siis teatud juhtudel võib katoodkaitse vooluring hoopis soodustada korrosiooni. Nord Streami gaasitraasi materjalid teras, betoon, polüuretaani vaht, polüetüleen (korrosiooni vastu)
polüretaankattega, siis see kate peab nii palju elektrit juhtima, et saaks tekkida vooluring(et katoodkaitse toimiks). Kui tekib selline vooluring, siis toru ei korrodeeru, kuna katood ei hävi ( katoodile antakse elektrone juurde). Kaitsmisviisi ohud: kui isoleerkatte alla peaks tekkima väike korrosioonikiht (nt roosteplekk) või kogunema soolalahust, siis läbi polüretaankatte hakkab osmoosi (molekulide ühesuunaline difundeerumine läbi poorse vaheseina, kui vaadeldav vedelik on poorse seinaga anumas teise vedeliku sees) tulemusena kogunema järjest rohkem vedelikku ja tekivad nn ,,villid", lahuse kogus toru pinnal muudkui suureneb ja korrosioon ägeneb. Samuti kui katoodkaitse puhul kasutatav voolutugevus pole õige, siis teatud juhtudel võib katoodkaitse puhul kasutatav voolutugevus pole õige, siis teatud juhtudel võib katoodkaitse vooluring hoopis soodustada korrosiooni.
rakustruktuur, mille peamiseks funktsiooniks on olla selektiivseks barjääriks tsütoplasma ja keskkonna vahel. Tsütoplasmamembraani abil reguleerib rakk ainete liikumist rakku ja rakust välja. Bakterite tsütoplasmamembraan laseb difusiooni abil läbi laenguta aineid, mis kaaluvad kuni 100 Da. Vesi ja molekulaarne hapnik difundeeruvad samuti läbi membraani. Tsütoplasmamembraan ei lase läbi laenguga ioone või aineid, mis on raskemad kui 100 Da. Näiteks H+, OH-, K+ ja Na+ ioonide difundeerumine läbi tsütoplasmamembraani on takistatud. Bakteri membraan koosneb tavaliselt 40% ulatuses fosfolipiididest ja 60% ulatuses valkudest. Fosfolipiidid on amfoteersed molekulid (vastavalt tingimustele, käituvad kas happena või alusena), millel on polaarne hüdrofiilne ,,pea" ning estersidemetega seotud kaks mittepolaarset ehk hüdrofoobset rasvhappejääki. Tsütoplasmamembraan on veekeskkonnas kahekihilisena nii, et
annaabi.ee 
