3§ Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid. Elektroskoobiga on võimalik vaadata, kas keha on laetud või mitte. Elektrijuhtideks nim. aineid või ainesegusid, mida mööda elektrilaeng saab ülekanduda ühelt kehalt teisele. Elektrijuhid on metallid, soolade vesilahused. Mittejuhtideks ehk dielektrikuteks nim. aineid ja ainetesegusid, mida mööda elektrilaeng ei saa üle kanduda ühelt kehalt teisele. Mittejuhid on platsmass, kumm, portselan. Dielektrikust valmistatud keha nim. isolaatoriks. Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nim. maandamiseks. Mõisted: elektroskoop, elektrijuht, mittejuht, dielektrik, isolaator, maandus
2punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli +1C laenguga keha viimisel ühest punktist teise. ' punktlaeng pot. energia elektriväljas võrdub tööga ( Wp = A = q x E x s ) pot. energia sõltub 0-taseme valikust Kon on seade, millega saab koguda suuri laenguid. See koosneb 2 kohakuti olevast kattest, mille vahel on õhuke dielektrikust kiht. Tähis C on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks .e.välja punkti pot.sõltub a) välja tekitava laengu suurusest võrdeliselt ja pöördvõrdeliselt punkti kaugusest välja tekitavast laengust. kui elektrivälja tekitab +/- laeng, siis on kõikide punktidepotentsiaalid vastavalt märgile kas pos./neg. 1 volt meetri kohta on sellise elektrivälja tugevus, milles potentsiaal muutub liikumisel pikki jõujoont igal meetril 1 voldi võrra.
8. Keha elektrimahtuvuseks nimetatakse tema laadumisvõimet kirjeldavat suurust. Lihtsaim kondensaator koosneb kahest elektrit juhtivast plaadist, mille vahel paikneb dielektriku kiht. 9. Kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks, nimetatakse kondensaatoriks. 10. C=q/U, kus q-kondensaatori laeng(c), U-katetevaheline pinge(v), C-kondensaatori mahtuvus(F). Kondensaatori mahtuvus sõltub kondensaatori kujust, mõõtmetest ja katetevahelisest dielektrikust. C=(e*e0*S)/d , kus C-plaatkondensaatori mahtuvus(F), e-dielektriline läbitavus, e0=elektriline konstant, S-ühe katte pindala(ruutmeeter), d-katetevaheline kaugus(m) Kondensaatori mahtuvus näitab, kui suure laengu q andmisel ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge ühe ühiku võrra.
3§ Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid. Elektroskoobiga on võimalik vaadata, kas keha on laetud või mitte. Elektrijuhtideks nim. aineid või ainesegusid, mida mööda elektrilaeng saab ülekanduda ühelt kehalt teisele. Elektrijuhid on metallid, soolade vesilahused. Mittejuhtideks ehk dielektrikuteks nim. aineid ja ainetesegusid, mida mööda elektrilaeng ei saa üle kanduda ühelt kehalt teisele. Mittejuhid on platsmass, kumm, portselan. Dielektrikust valmistatud keha nim. isolaatoriks. Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nim. maandamiseks. Mõisted: elektroskoop, elektrijuht, mittejuht, dielektrik, isolaator, maandus 4§ Elektriväli Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli. Laetud kehad mõjutavad üksteist elektrivälja vahendusel. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale kindla suuruse ja suunaga elektrijõud
1.Millised on sõna laeng 3 tähendust? - 1. Osakeste kogum, millel on olemas laeng kui omadus. 2. Keha omadus osaleda elektromagnetilises vastastikmõjus. 3. Seda omadust kirjeldav füüsikaline suurus. 2.Mille poolest erinevad juht dielektrikust? Juht - materjal, mis juhib elektrit hästi. Dielektrik -materjal, mis ei juhi elektrit. 3.Mida nimetatakse voolutugevuseks? (valem, tähis, mõõtühik) - Näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Valem: I=q/t Tähis: I (i) Ühik: 1A (amper) 4.Mida kujutab endast elektrivool? - Vabade laengukandjate suunatud liikumist. 5.Mida nimetatakse elementaarlaenguks - Prootonite või elektronite elektrilaeng. Vähimat
1.Millised on sõna laeng 3 tähendust? Laeng on keha omadus, võtta osa elektromagnetilisest vastastikmõjust. Laeng on samas ka füüsikaline suurus, see tähendab, et me saame laengu suurust mõõta ning laengu all saame mõista ka osakeste kogumit, millel on olemas elektrilaeng kui omadus. 2. Mille poolest erineb juht dielektrikust? Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Dielektrikud ehk mittejuhid sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. 3. Mida nimetatakse voolutugevuseks? Voolutegevus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse juhi ristlõiget ajaühikus läbiva elektrilaenguga. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper (1A) 4.Mida kujutab endast elektrivool? Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. 5
1.Millised on sõna laeng 3 tähendust? Laeng on keha omadus, võtta osa elektromagnetilisest vastastikmõjust. Laeng on samas ka füüsikaline suurus, see tähendab, et me saame laengu suurust mõõta ning laengu all saame mõista ka osakeste kogumit, millel on olemas elektrilaeng kui omadus. 2. Mille poolest erineb juht dielektrikust? Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Dielektrikud ehk mittejuhid sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. 3. Mida nimetatakse voolutugevuseks? Voolutegevus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse juhi ristlõiget ajaühikus läbiva elektrilaenguga. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper (1A) 4.Mida kujutab endast elektrivool? Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. 5
Dipool- dielektrilise aine molekul, mis on välja venitatud, millel on kaks õlga, elektrivälja mõjul Piesoelektriline efekt- ainete omadus polariseeruda venituse või kokkuvajutuse tagajärjel Piesoelektriline pöördefekt- ainete omadus muuta oma füüsilist kuju elektrivoolu tagajärjel või elektrivälja sattumisel Kondensaatorid- elektriseadeldised mingi kindla elektrilaengu säilitamiseks(arvuti klaviatuurid, mobiilid, elektoronika üldiselt) Kondensaatori mahutavus- sõltub dielektrikust, plaatide kaugusest ja pindaladest C=q/U 1 farad- selline elektrimahutavus, mis on kondensaatori plaatidel Vähima mõju printsiip- looduses toimuvad kõik mõjutused mööda vähimat mõjusirget EEG- võimaldab uurida ajurütme, diagnoositakse vaimseid haigusi ja kasvajaid EKG- võimaldab uurida südamerütme, diagnoositakse südame rütmihäireid, infarkte Alalisvool- elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul ei muutu, tähis ----
0,05 Märgista küsimus b. 1,0 c. 20 d. 3,0 Küsimus 7 Elektererosioon lihvimisel lihvketas Õige Vali üks: Hinne 7 / 7 a. ei sisalda abrasiivosakesi Märgista küsimus b. sisaldab abrasiivosakesi c. tehtud dielektrikust d. valmistatud kõvasulamist Küsimus 8 Milliseid materjale on võimalik töödelda elektrokeemilise töötlemise (lihvimine, freesimine, Õige stantsimine) abil Hinne 7 / 7 Vali üks: Märgista küsimus a. metalle, kivimeid ja keraamikat b. metalle ja metallide baasil komposiitmaterjale
Dipool- dielektrilise aine molekul, mis on välja venitatud, millel on kaks õlga, elektrivälja mõjul Piesoelektriline efekt- ainete omadus polariseeruda venituse või kokkuvajutuse tagajärjel Piesoelektriline pöördefekt- ainete omadus muuta oma füüsilist kuju elektrivoolu tagajärjel või elektrivälja sattumisel Kondensaatorid- elektriseadeldised mingi kindla elektrilaengu säilitamiseks(arvuti klaviatuurid, mobiilid, elektoronika üldiselt) Kondensaatori mahutavus- sõltub dielektrikust, plaatide kaugusest ja pindaladest C=q/U 1 farad- selline elektrimahutavus, mis on kondensaatori plaatidel Vähima mõju printsiip- looduses toimuvad kõik mõjutused mööda vähimat mõjusirget EEG- võimaldab uurida ajurütme, diagnoositakse vaimseid haigusi ja kasvajaid EKG- võimaldab uurida südamerütme, diagnoositakse südame rütmihäireid, infarkte Alalisvool- elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul ei muutu, tähis ----
on valgust juhtivad klaas- või plastikkiud. Kaabli kiu võib teha juuspeene ning kaabel tervikuna võib sisaldada kümneid või isegi sadu kiude. Valguskaabli kiud on pikad, inimese juuksekarva läbimõõduga puhta klaasi salgud. Ühes valguskaablis võib olla sadu või tuhandeid kiude. Üks valguskiud koosneb kolmest osast. Esiteks on tuum õhuke klaas mida läbib valgus. Teiseks on kattematerjal, mis on tehtud dielektrikust materjalist, tavaliselt kaetud akrüülpolümeerivõi polümiidi kihiga. Kattematerjal ümbritseb kaabli tuuma ja peegeldab valgust tuuma tagasi. Kolmandaks osaks on pinnakate, mis on tehtud plastmassist ja kaitseb kiudu vigastuste ja niiskuse eest. Koos moodustavad nad valguskaabli südamiku. Olenevalt kaabli kasutusalast, võib kiudude punti ümbritseda veel mitu välist ümbrist. Mõnikord pannakse kiudude vahele ka valgustneelav tume klaas, mis takistab ühest kiust
röster Traadile rakendadatakse tema eritakistusest ja pikkusest sõltuvalt sobiv pinge ning traadi soojenemist/kuumenemist kasutatakse ära näiteks karmides ilmastiku tingimustes elektroonikaseadmete käitlemisel Levinuimad küttetraadi sulamid on kanthal (FeCrAl), nikroom ja kupronikkel (konstantaan) 5. Juhtmed ja kaablid Koaksiaalkaabel on eelkõige kõrgsagedus ülekandeliiniks kohaldatud kaabel, mis koosneb keskmisest juhist, seda ümbritsevast dielektrikust, ekraan- e. varjejuhist ning isolatsioonist, võib omada ka lisa varje kihti Lainetakistus on elektrivälja tugevuse ja magnetvälja tugevuse suhe mingis elektromagnetlaine punktis 5. Juhtmed ja kaablid Võrgukaablitest on tänapäeval kasutusel Cat5, Cat5e, Cat6, Cat6e ja erinevad optilised kaablid 5. Juhtmed ja kaablid Põhiline erinevus Cat5 ja Cat6 kaablite vahel on keerupaaride vaheline lisa isolatsioon, lisaks on iga järgneva
suuruse suhet. Elektrivälja töö- elektrivälja võime teha tööd, laengute vastastikmõjutõttu on tal olemas energia. Töö on ärakulutatud energia. Pinge- potentsiaalide vahe Elektrivälja mahtuvus- füüsikaline suurus, mis näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Mahtuvus 10 F näitab. Et peame juhi ühest otsats teise viima laengu 10 C, et tema otste vahele tekiks pinge 1 V. Plaatkondensaator- kahest metallplaadist ja dielektrikust koosnev kehade süsteem, mis on loodud laengute salvestamiseks. Alalisvool Elektrivool- laetud osakeste suunatud liikumine. Voolutugevus- suurus, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Elektritakistus- juhi omadus avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektrivoolu töö- on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega ning sellega iseloomustatakse nii energia
Piisab ka ühe plaadi laadimisest. Millised on kondensaatorid? K o n d e n s a a to r i liik A la lis e m a h tu v u s e g a M u u tu v a m a h tu v u s e g a E le k tr o lü ü tk o n d e n s a a to r k o n d e n s a a to r k o n d e n s a a to r Kondensaatori elektrimahtuvus sõltub: 1. kehade mõõtmetest S 2. vahekaugusest d 3. dielektrikust 0 Elektrimahtuvuse mõõtühik on 1 farad (1 F). Elektrivälja energia.
. see kogu töö kulub laetud kond-i energia tekitamiseks W-energia-1)K-kineetiline-2) n(sarnane)-potensiaalne-- W=q*U/2 , kuna q=C*U-- W=C*U(ruudus)/2... W on määratud Maa suhtes. pinget saab leida elektromeetri abil, mille korpus on maandatud. NB! W võib olla: 1)elektroodide laengute energia 2)elektroodide vahelise elektrivälja energia teeme kindlaks: 2 metallketast, asetame nende vahele klaasdielektriku ja isoleerime süst-i Maast-- eemaldame plaadid dielektrikust ja maandame-anname kond-i ühele elektroodile laengu, siis mingi pinge puhul tekib plaatide vahel sädelahendus--järelikult oli energia kond-i 2 elektroodi vahel e kond-i vaheline elektrivälja energia- iseloomustab väljaenergia tihedus-- kui elektroodide vaheline ruumala tähistada V, siis leiame laengute ruumtiheduse W=W/V . teeme kindlaks, millega võrdub plaatkond-i homogeense elektrivälja ruumtihedus: W=C*U(ruudus)/2=E0*Es*S*U(ruudus)/2d. kui
Seetõttu on tahkete dielektrikute elektriline tugevus tunduvalt suurem ja ulatub ühtlase elektrivälja korral kuni 1000 kV/mm. Igasugused lisandid ja ebahomogeensused vähendavad dielektriku elektrilist tugevust. Tahke dielektriku soojuslik läbilöök seisneb selles, et dielektrikus esinevad nn dielektrilised kaod, s.o elektrivälja võimsus, mis eraldub dielektrikus soojusena. Selle tulemusena hakkab dielektrik, mis asub elektriväljas, soojenema. Tavaliselt soojenemine peatub, kui dielektrikust ümbritsevasse keskkonda hajuv energia saab võrdseks dielektrikus eralduva energiaga. Kui see eralduv soojusenergia aga ületab dielektrikust ümbritsevasse keskkonda hajuva energia, on dielektriku soojenemine pöördumatu ja lõpuks dielektrik hävib (söestub) ning kaotab oma isoleerivad omadused. 3.2.2 Lineaarsed polümeerid ja elastomeerid Neid võib jagada mittepolaarseteks ja polaarseteks. Paremad elektriisolatsiooniomadused on mittepolaarsetel ja
vahe Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab kui suure töö teeb elektriväli ühikulise positiivse elektrilaengu ümberpiagutamisel ühest punktis teise. U=A/q Elektrimahtuvus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade süsteemi võimet salvestada endasse laengut ja seeläbi tekitada elektrivälja. Kondensaator on seade elektrivälja energia kogumiseks ja salvestamiseks. Plaatkondensaator koosneb kahest plaadist ning nende vahel olevast dielektrikust. Plaatkondensaator nim kahte teineteisele lähendatud, kuid teineteisest isoleeritud (dielektriku kihiga eraldatud) juhti. Ül salvestada elektrilaenguid. Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine. Voolutugevus näitab, kui suur hulk laengukandjaid läbib elektrijuhi ristlõiget ajaühikus. Takistus iseloomustab juhi omadust avaldada takistavat mõju elektrilaengute liikumisele.
r2 e. Boltzmanni konstant 185. Mis on aine dielektriline läbitavus? Näitab kui palju suureneb näiteks puiduga täidetud kondensaatori mahutavus, võrreldes õhkkondensaatoriga 186. Formuleerige elektrilaengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemides on kõigi osakeste laengute algebraline summa jääv 187. Mille poolest erineb juht dielektrikust? Dielektrik ei juhi elektrit (temas puuduvad vabad laengud). Juht on aine, mis sisaldab vabu laenguid (elektrone/ioone). 188. Mis on vabade laengute kandjad metallis? Elektronid 189. Mis on vabade laengute kandjad vedelikus ja gaasis? Ioonid 190. Milles seisneb elektrostaatilise välja ekraniseerimine? See seisneb selles, et elektrilaeng muudab ruumi omadusi enda ümber nii, et tekib elektriväli E = -grad* 191
· tahke isolatsiooni läbilöök põhjustab jääva rikke · isolatsiooni vananemine (v.a. gaasiloatsioon) Isolatsiooni vananemist kirjeldab joonisel 3.1 esitatud volt-sekundkarakteristik. 37. Osalahenduste tekkemehhanism Osalahendused tekivad tahkete dielektrikute gaasitühimikkudes (gaasimullides) või vedelate dielektrikute kihististes. Gaasitühemikud võiva tekkida dielektriku valmistamisel või käidus. Tavaliselt ei ületa gaasitühimiku suurus 1 mm ja moodustab dielektrikust tühise osa. Osalahendused tekivad esmalt just gaasimullides, sest: · Gaasimulli elektriline tugevus on väiksem tahke dielektriku elektrilisest tugevusest. · Elektrivälja tugevus on gaasimulli sees suurem kui teda ümbritsevas dielektrikus erineva dielektrilise läbitavuse tõttu Osalahenduste arenemist aitavad selgitada joonised 3.2 ja 3.3. Joonis 3.2 Gaasimulliga dielektrik ja selle aseskeem Klemmile rakendatakse vahelduvpinge u, u =Um sint
Objekti peideti He-Ne laseri 632.8nm lainepikkusega valguse eest. Lainevälja simulatsioonide uurimisel leiti, et selline peidik tekitab suhteliselt vähest hajumist ja interferentsi. Sellise lainepikkuse kasutamiseks pidid silindri raadiused olema skaleeritud väiksemaks. Sobivad väärtused olid paari mikromeetri suurusjärgus.[15] Joonis 10.Vasakultaustal: muutuvatest ühikrakkudest koosnev silindriline peidik mikrolainete jaoks[14]. Paremal:läbilõige dielektrikust metalltorudega peidikust[15]. Uut lähenemist on kirjeldatud 2013 ilmunud artiklis [16]. Peidik on valmistatud erikujuliste aukudega dielektrikust, mille materjali suhteline dielektriline läbitavus on konstantne ( = 2.45) ning suhteline magnetiline läbitavus läheneb ühele nagu suuremal osal looduslikel mitte-magneetuvatel materjalidel. Kirjeldatav peidik on sarnaselt eelmistega tehtud mikrolainete piirkonna jaoks. Joonis 11 parempoolsel paneelil on toodud peidiku mõõtmed
Mahtuvuse ühik on farad (1 F), 1 F = 1C/V. Kondensaatori mahtuvus oleneb: 1) Kondensaatori geomeetriast o Kondensaatori kuju o Katete vaheline kaugus o Katete pindala 2) Kondensaatori katete vaheruumi täitvast keskkonnast (dielektrikust) Rakenduste näited: 1) Välklamp fotograafias laetud kondensaator tühjeneb kiiresti (samuti ka laserimpulsi saamiseks). 2) Kondensaator võib käituda amortisaatorina, siludes elektriahelas järske pingemuutusi. 3) Võnkering, mis on kogu raadioside aluseks, koosneb kondensaatorist ja induktiivpoolist.
Dielektrikud ja pooljuhid kujunevad mittemetallides, kus aatomite kõrgeimal hõivatud tasemel on kaks vastasspinnidega elektroni ja täitub kristalli kõrgeim hõivatud tsoon. 35. Mida nimetatakse keelutsooniks? Mida nimetatakse valentsitsooniks? Keelutsoon on vahemik, mis ei omanda energiaid elektronide laineomaduste tõttu. Valentstsoon on kristallaatomite väliskatte elektronide ehk valentselektronide tsoon. 36. Kuidas saab tsoonide järgi eristada pooljuhti dielektrikust? Pooljuhte eristab dielektrikutest keelutsooni laius. Kui see tsoon on suhteliselt kitsas on tegu pooljuhiga, kui lai siis dielektrikuga. 37. Miks on metallid suurepärased elektrijuhid? Miks dielektrikud ei juhi voolu? Metallide pooltäidetud tsoonis on külluses nii elektrone kui ka vabu alatasemeid ehk energia kasvuruumi. Sellepärast ongi nad head elektrijuhid. Dielektrikutel on tühjas
Kondensaatori mahtuvus ja selle sõltuvus kondensaatori mõõtmetest Mahtuvus e. elektrimahtuvus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitada elektrilaengut. Elektrimahtuvus näitab, kui suure laengu üleviimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel pinge. Mahtuvus: C= ,kus q on laengu hulk ja U on potensiaal (pinge) Mahtuvuse ühik on 1 F (farad) Kondensaatori mahtuvus oleneb kondensaatori plaatide pindalast ja plaatide vahelisest kaugusest, samuti ka dielektrikust, mis asetseb kahe plaadi vahel. 64.Kondensaatorite rööp- ja jadaühendus. Elektrivälja energia Kondensaatorite rööpühenduse korral võrdub ühenduse kogumahtuvus üksikute kondensaatorite mahtuvuste summaga. C = C1 + C2 + C3 + ... + Cn Kondensaatorite jadaühenduse korral võrdub kogumahtuvuse põõrdväärtus üksikute kondensaatorite mahtuvuste põõrdväärtuste summaga. = + + + .... +
rakendamisel (nn piesoelektriline efekt). N: kvarts, mikroskoopiliste andurite, täiturite valmistamisel, kvartskell Senjettdielektrikud - prototüübiks nn. Seignette'i sool, ained mis sarnaselt magnetväljale ferromagneetikutes säilitavad elektrilise polarisatsiooni ka pärast väljast eemaldamist. Kondensaator ja tema elektrimahtuvus Üksikjuhi mahtuvus,Vastastikune mahtuvus,Kondensaator ja selle mahtuvus Kondensaator koosneb vähemalt 2 juhist ja neid eraldavast dielektrikust Ül salvestada elektrilaenguid. Kondensaatori mahtuvuseks nimetatakse ühe katte laengu absoluutväärtuse ja katatevahelise pinge suhet. C=q/U Elektrimahtuvuse ühikuks on farad (F) (C/V) Plaatkondensaatori mahtuvus 0 S Plaatkondensaatori mahtuvus C = ,kus S on ühe plaadi või plaatide kohakuti d oleva osa pindala, d kaugus plaatide vahel, plaatidevahelise aine dielektriline F
võimsusi, tagades seejuures ahelate vahel hea galvaanilise lahtisidestuse. Kui releedes kasutatakse tüüritavate kontaktide sisse- ja väljalülitamiseks magnetvälja, siis optronites on selleks elektromagnetlaine, täpsemalt optiline kiirgus. Kiirgusallikaks on harilikult infrapunases alas lainepikkusega 900...1200 nm kiirgav valgusdiood. Kiirguri ja fotovastuvõtja vaheline optiline keskkond on valmistatud mõnest taolisest dielektrikust, mille murdumisnäitaja läheneb valgusdioodi korpuse omale, et vähendada peegeldumiskadu. Optron võib kuuluda ka integraallülituse koosseisu. Optronite iseloomulikuks omaduseks on see, et nende väljund on sisendist elektriliselt eraldatud (isolatsioonitakistus sadades gigaoomides ning läbivmahtuvus ca. 1 pF). Erinevate optronite võrdlus on toodud tabelis 4.3. Tabel 4.3. Erinevate optronite parameetrid [4].
6. Elektrimahtuvus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrit juhtiva keha või kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Mahtuvust mõõdetakse elektrilaenguna, mis tõstab keha potentsiaali või kondensaatori elektroodide potentsiaalide vahet (pinget) ühiku võrra: C = q/U.(C on mahtuvus, q on elektrilaeng ja U on pinge). Kondensaatori mahtuvus oleneb kondensaatori plaatide pindalast ja plaatide vahelisest kaugusest, samuti ka dielektrikust, mis asetseb kahe plaadi vahel. 7. Magnetväli on pöörisväli, st tema jõujooned on kinnised, ilma alguse ja lõputa. Magneetumise vektorväli M näitab kui tugevalt piirkonna materjal on magnetiseeritud. Seda määratletakse kui kogu magnetdipoolmomenti ühikulise ruumala kohta uuritavas piirkonnas. Magnetiline induktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas ruumipunktis: magnetiline induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus. 8
U ( V ) - plaatide vaheline pinge C ( 1C/ 1V = 1 F ( farad )) -elektrimahtuvus. Kaks teineteisest ioleeritud ja teineteise lähedalasetatud juhti moodustavad kondensaatori. Kondensaatori ülesandeks on koguda laenguid. Lihtsamaks kondensaatoriks on plaatkondensaator, mis koosneb kahest plaadist ja nende vahel olevast S dielektrikust. Plaatideks on harilikult metalllehed ja dielektrikuks võib olla tahkis, vedelik kui ka gaas, näiteks õhk.Plaatkondensaatori mahtuvus sõltub: d 1) plaatide ( elektroodide ) pindalast S ( m ) mida suurem on pindala, seda suurem on mahtuvus, 2) plaatide vahelisest kaugusest - d ( m ) - mida väiksem on kaugus, seda suurem on mahtuvus ja vastupidi.
olemasolul. Mida tugevam on väline elektriväli, seda tugevamini aatomite elektronkatted välja venitatakse ja seda suurema dipoolmomendi omanda omandavad vad selle dielektriku molekulid. Mainime ka seda, et kui välise elektrivälja tugevus kasvab väga suureks, rebitakse osa elektrone aatomite küljest lahti, nad saavad vabadeks elektronideks ja aine muutub dielektrikust juhiks. Ühtlasi tekib keskkonna läbilöök.k. Seega vaatleme edaspidi vaid selliseid väliseid elektrivälju, mille tugevus on tunduvalt väiksem aatomisiseste elektriväljade tugevusest. Kui tegu on polaarsete molekulidega, siis püüab elektriväli nende dipoolmomente orienteerida elektrivälja sihis. his. Soojusliikumise puudumisel (absoluutse nulltemperatuuri
annaabi.ee 
