C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium 10.B klass Koostas: Gerta Vainaru Viljandi 2010 · Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. · Roomlased samastasid teda oma Dianaga. · Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks. · Artemise auks on ehitatud Efesose tempel. · Templit ehitati 120 aastat. · Templit peeti üheks vanaja seitsmest maailmaimeks. · Teda kujutati lühikeses rüüs noore tütarlapsena · Tal oli nooletupp seljal ja oda käes. · Teda saatis emahirv ja nümfid. · Tema seelik vööst kuni alumise servani oli täis külvatud lõvi, jäära, põdra, mesilase ja vähi pea kujutisi. Efesose tempel ARTEMIS
tal ei ole ühtegi sugulast, Jane pandi voodisse, kus ta oli 3 päeva ja ööd ilma et oleks ajast aru saanud, neljandal päeval tõusis ta üles, aga ikkagi ei öelnud kust tuleb ja kes ta on, öeldes, et see on saladus, kuid ta jutustas, kes olid ta vanemad ja mis tast edasi sai, ka ütles, et töötas vahepeal guvernandina, kui miks ta kohalt lahkus, sellest Jane vaikis. Ka ütles ta, et Jane Elliot ei ole ta õige nimi, kartuses, et muidu leitakse ta üles. Jane sai Mary ja Dianaga sõpradeks, neil oli palju ühiseid huvisid. Mr Rivers ehk st John, kes töötas kohalikus kirikus kirikuõpetajajana leidis Janele töökoha külakooli õpetajana, tütarlaste õpetajana. St John märkas Jane kuivatuspaberil nime Jane Eyre ja tegi järelepärimisi ning sai teada, et Jane on nende endi sugulane ehk Mary, Diana ja St, Johni ema vend onu John, keda Mary, Diana ja John ei olnud kunagi näinud, kuna nende isa oli
Eestis on 15 000 jahimeest, kellest aktiivsed on kaks kolmandikku. Kuid seda on vähe, võrreldes Soomega, kus on tegutsevaid jahimehi 300 000, kuid rahvaarvu vahe ei ole kahekümnekordne. Nii imelik kui see ka ei tundu, suureneb loomade arvukus inimtegevuse tõttu. Metskitsede ja põtrade arv aina kasvab, sest metsa raiutakse üha rohkem. Raiealadel vohav võsa sobib sõralistele kenasti toiduks. Nemad omakorda on kiskjatele kõhutäiteks. 1 1 J. Muttika, Diil Dianaga. -http://195.250.160.49/viewdoc/C55F75FBC00816F7C22570B3004AD8B8 (10.10.08) 4 2. Sõralised 2.1. Euroopa punahirv Viimaste loendusandmete põhjal elab Eestis 1950 punahirve ning suurem osa nendest saartel. Harjumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal pole loendatud ühtki hirve. Eesti põhjapoolsemate alade, ka saarte ja Lõuna-Eesti kliima on sellele liigile vastuvõetavam.
näidata jõulisi kehasid ja pinges lihaseid. Skulptuuris kujutatakse seda, kuidas Pluton röövib endale kauni kevadneiu. Kahe figuuri keerukad poosid mõjuvad maaliliselt, kuigi materjalik on marmor. · ,,Apollon ja Daphne" (1622-25)- Bernini leidis ka selle skulptuuri idee antiikkreeka müüdist. Müüt jutustab Daphnest, jõejumala Peneiose tütrest, noorest naiskütist, kes võrdles end neitsiliku jumalanna Dianaga. Daphnesse armus Apollon, valguse- ja tõejumal, ja hakkas kütitari taga ajama. Daphne põgenes. Kui neiu tundis oma kaelal tagaajaja hingeõhku, hüüdis ta appi oma isa, jõejumalat Peneiost. Kohe valdas Daphnet kangestav tuimus: jalad juurdusid maasse, keha kattus koorega, juuksed said painduvateks oksadeks. Daphne oli muutunud loorberipuuks. Iseenda lohutuseks valis Apollon loorberi oma pühaks puuks. Purskkaevud
abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Aphrodite kõige suuremaks armastuseks peetakse kaunist noorukit Adonist. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Õnnetul kombel osutus selleks naiseks Sparta kuninga Menelaose naine Helena. Artemis-( Roomlased samastasid teda oma Dianaga) Oli Vana-Kreeka mütoloogias jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Hades-(Vana-Rooma mütoloogias kasutatakse nime Pluto) Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend. Maailma jaotamisel langes tema osaks surnute riik, seal valitses ta karmilt ja armutult surnute üle
erinevaid oskusi ning arusaamu maailmast. · ,,Prosepina röövimine" (1621-1622) - Skulptuuris kujutatakse seda, kuidas Pluton röövib endale kauni kevadneiu. - Kahe figuuri keerukad poosid mõjuvad maaliliselt, kuigi materjalik on marmor. · ,,Apollon ja Daphne" (1622-1625) - Bernini leidis selle skulptuuri idee antiikkreeka müüdist. - Müüt jutustab Daphnest, jõejumala Peneiose tütrest, noorest naiskütist, kes võrdles end neitsiliku jumalanna Dianaga. Ta vihkas abielu ja saatis minema kõik kenad noormehed, kes teda kosima olid tulnud. Daphnesse armus Apollon, valguse- ja tõejumal, ja hakkas kütitari taga ajama. Daphne põgenes. Ta oli väga hea jooksja, isegi Apollon pidi jõudu pingutama, et neiul kannul püsida. Jumala hääl ülalt püüdis küll neidu lohutada, veenda ja rahustada, aga Daphne jooksis hirmunult edasi. Kui neiu tundis oma kaelal tagaajaja hingeõhku, hüüdis ta appi oma isa, jõejumalat Peneiost
Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni (või Typhoni), kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kajlumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu. Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. Sündis Deelosel. Loomade valitsejanna seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse ühels vanaaja seitsmeks maailmaimeks. Ares: Vanakreeka mütoloogias sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Tema vasteks vanarooma mütoloogias on Mars. Dionysos: Veini- ja taimekasvujumal. Tema siis avastas veini tegemise. Dionysos isa oli Zeus kes rasestas Semele, kuid Zeusi naise Hera tõttu suri Hera enne sünnitust. Zeus päästis Dionysose, õmmeldes sündimata poja raseduse ajaks oma reie sisse
ISLAM Sõna ,,islam" tähendus: alistuvus, kuulekus (jumalate). Järgijad: moslemid (,,aslam" uskujad) Muhamedi järgijad; kasutatakse ka sõna ,,muslimid" kuid ,,muhameedlased" ei ole sobilik. Sümboolika: Algselt oli kuusirp seotud jumalanna Dianaga. Võeti islami sümboliks 14. saj. Täht ainuvõimu ja jumalikkuse sümbol; võeti kasutusele hiljem. Fatima käsi sümboliseerib islami 5 ususammast. Püha värv roheline. Levik: Üldarv: u 1,4 miljardit. 1) Lähis-Ida: Iraan, Iraak, Afganistan, Jordaania, Pakistan, Türgi jne. 2) Põhja-Aafrika araabia riigid: Egiptus, Maroko, Liibüa jne.
ARTEMIS Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Üks kolmest Olümpuse neitsist-jumalast. Artemis oli metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist- küllalt tähelepanuvärne amet naisterahvale. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; tema oli ka neitsiliku mooruse kaitsja kõikjal. Temas ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustab kõiki taevalisi. Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks. Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Artemis Aphrodite APHRODITE Armastuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja; naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes ta võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Ta on Zeusi ja Dione tütar. Teda kujutatakse ka reetlikuna ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimeste üle. Aphroditel
mõne muu ööbimiskoha leiab. Tuule käes värisedes kõndis ta linna serva poole. Järsku tuli talle vastu purjus vanamees, kes pakkus, et võib tüdrukule poest midagi tuua. Tüdruk polnud varem tilkagi alkoholi võtnud. Kuid praegune hetk oli erinev, Heidi palus viskit, suitsu ja tikke. Raha saanud läks vanamees poodi ja natukese aja pärast saabudes olid tal tellitud asjad olemas. Tüdruk kõndis kiirel sammul edasi, mõeldes kuhu võiks minna, kuni nägi silda, kus ta oli Dianaga palju aega veetnud. Ta läks silla alla ja süütas suitsu. Heidi ei saanud aru kuidas see küll kellelegi meeldida saab, aga tõmbas siiski sigareti lõpuni. Ta keeras viski pudeli lahti ja võttis esimese lonksu ja seegi ei maitsenud alguses hea. Aeg möödus ja tüdruk oli juba purju jäänud. Kui ta kuulis kruusa libisemist, ei pööranud ta sellele tähelepanu. Samal hetkel, kui mustad tanksaapad Heidi vaatevälja ilmusid, tõusis tüdruk üllatavalt kiiresti püsti ja ta
Artemis on vanakreeka mütoloogias jahi-, looduse-, viljakus- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja. Ta on Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemis sündis Delose saarel. Tema sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema puuks peeti küpressi. Artemise saatjaiks olid nümfid. Ta ühendas endas mitmete jumaluste jooni: nii samastati teda kuujumalanna Selenega ning sünnitusjumalanna Eileithyiaga. Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks. Hephaistos on vanakreeka mütoloogias tule, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal.Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi lõhki Zeusi kolju, et jumalanna Athena saaks sündida. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa.Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas
Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka hingede hauatagune saatja,, mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks ('hingede juht'). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. · Artemis (Diana)-Jahijumalanna. Sümboliteks olid vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga tema saatjateks olid nümfid Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Artemist peetakse sageli amatsioonide jumalannaks.Artemise auks oli Ephesosse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks · Hephaistos (Vulcanus)-Keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana oli sepa ja käsitööde jumal.Tihti kujutatakse teda kui inetut ja lombakat.Kes tegi sepatööd ka ise.Hiljem sai Hephaistosest Aphrodite abikaasa.
ARTEMIS (Diana) Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. Samuti oli ta ka emajumalatar, samaaegselt hea ning karm, loomariigi valitsejanna, abistaja sünnitustel, kuu- ja surmajumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sündis Deelosel. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Välimuselt on ta sportliku kehaehitusega naine, kes koerte saatel mööda metsa ringi liigub. Käes kannab ta vibu ja seljal on nooletupp. Kuigi Artemist seostatakse tihtipeale emalusega võib müütidest lugeda aga hoopis vastupidist olemust. Arthemis oli Zeusi norem tütar, kes jälestas mehi. Ta oskas end meeste pealetükkivuse eest- vajadusel ka vägivalda kasutades- kaitsta. Enamasti sõbrustas ja veetis Artemis aega nümfide seltsis, kes samuti suhteid ei loonud
annaabi.ee 
