CH2=CH2 + CH=CHCH3 > (CH2CH2CH2CH2(CH3))n (ko). CH2=CHCH=CH2 > (CH2CH=CHCH2)n (homo). liitumispolümeerid ainult oksüdeeruvad. 2. Kondensatsioonipolümerisatsioon. polüestrid. dialkohol +dihape (nuklefiilne asendus) polüester. monomeeriks hüdroksükarboksüülhape > polüester. dialkohol + fosgeen (ClC(=O)Cl) > polükarbonaat (polüalkohol). polüamiidid. dihape + diamiin. monomeeriks aminohape. Sahhariidid (polühüdroksükarbonüülühendid). mono glükoos, riboos, desok. oligo sahharoos, maltoos, laktoos. polü tsulluloos, tärklis. aldehüüd (v ketoon) + alkohol) tekkib tsükkel, poolatsetaal, OC ja OH nukleofiilne liitumine. poolatsetaal + alkohol > atsetaal + H=O nukleof as. oksüdeerumine: suhkur + O2 > 2hape (COOH).
RNH2 R1 NH R2 R1 NH R2 primaarne sekundaarne R3 tertsiaarne CH3NH2metüülamiin CH3 NH etüülmetüülamiin CH2 CH3 CH3N CH3 trimetüülamiin CH3 C4H9 N C7H15 butüülheptüülpentüülamiin C5H11 Diamiin 2 * NH2 NH2 CH2 CH2 CH2NH2 propaan1,3diamiin Aromaatne amiin: NH2 ehk C6H5NH2 fenüülamiin ehk aniliin Keemilised omadused: · amiinid on aluseliste omadustega, kuid väga nõrgad alused (ülinõrk alus on aromaatne amiin) · reageerib hapetega NH3 + HCl = NH4Cl ammooniumkloriid (sool)
H2C CH CH2 Ar [- C(CH3)2 Ar O CH2 CH(OH) / O - CH2 O Ar -]n -C(CH3)2 Ar O CH2 CH CH2 / (bis-fenool-A diglütsidüüleeter) O (n = 0.2...12; Mn = 400...4200) Klassikalise epoksüvaigu kõvenemisreaktsiooni põhimõtteline võrrand, kui kõvendiks on alifaatne diamiin: ... - CH2 CH CH2 NH2 H2C CH CH2 - ... / I / O O (CH2)n O O / I / ... CH2 CH CH2 NH2 H2C CH CH2 - .... ...CH2 CH (OH) CH2 N CH2 CH (OH) CH2 - ....
alküül/arüülosale. Korduva alküül/arüülosa kirjeldamisel kasutatakse eesliiteid di-, tri-, tetra- jne. Seejuures alküülosa võib vaadelda kui asendajat (üül-lõpuline) või kui alkaani (aan- lõpuline). Sümmeetriliselt asendatud sekundaarsete ja tertsiaarsete diamiinide nimetamisel kasutatakse korduva osa näitamiseks eesliiteid di- ja tri-. CH3NH2 - metüülamiin CH3 -- CH2 -- CH2 -- NH --CH2 -- CH3 etüülpropüülamiin, NH2CH3CH2CH2CH2NH2 butaan-1,4-diamiin või 1,4-diaminobutaan. etüülamiin 1-metüülbutüülamiin p-fluoroaniliin (või 4-fluoroaniliin) 5-bromo-2-etüülaniliin 1,2-propaandiamiin (või propaan-1,2-diamiin) 1,4-benseendiamiin (või benseen-1,4-diamiin) Nimetuste andmisel võib asendusnomenklatuuri kohaselt aminorühma tähistada ka eesliitega amino-
Polükondensatsioon- alati eraldub vesi! Ka elementaarlüli ei ole täpselt sarnane lähtemonomeerile (kondensatsioonipolümeer) Polüestrid: Saadakse polükondensatsiooni teel. Väga levinud. Polüestritest tehismaterjale toodetakse hiigelkogustes. Ei lagune looduses. Hakatud tegema polüestreid, mis lagunevad mikroorganismide toel kiiresti (kallid). Polüamiid: Tekivad polükondensatsioonil. C=O - N 1) Aminohapetest 2) Dihape ja diamiin VALGUD Valkude bioloogiline tähtsus: 1) struktuurne funktsioon- organismi ülesehitusmaterjal 2) kaitsefunktsioon- antikehad 3) transpordifunktsioon- ainete liikumine organismis 4) katalüütiline- ensüümid 5) reguleeriv- hormoonid 6) liikumisfunktsioon- kontraktsioonivalgud (lihased) 7) energeetiline- oksüdeerimine 8) signaalfunktsioon- retseptorid Jaguneb: 1) lihtvalgud- ainult aminohapped 2) liitvalgud- lisaks mittevalguline osa
m etüülmetüüla - Amiin+hape=sool i miin i CH3CH2-NH2 n etüülamiin NH2- CH2CH2-NH2 etaan-1,2- diamiin 32. Areenid 35. - 36. 37. (benseen) - Vedelikud, kristalsed ained 33. e 38. - Aromaatsed ühendid 34. Fenoolid e 39. - Alküülimine, halogeenimine, n 40. Benseen-OH nitreerimine - b e n s e n 41
2. Veepehmendajad ehk zeoliit koos polükarboksülaadiga ja fosfaat · Pehmendavad vett · Võimendavad tensiitide toimet 3. Mustuse eemaldajad ehk entsüümid · Proteaas eemaldab valgulist mustust nagu veri, shokolaad, higi · Lipaas eemaldab rasvaplekke · Amylaas eemaldab tärklisesisaldusega mustust 4. Valgendavad ained ehk perboraadid · Eemaldavad üle 60 C vees valgendamist vajava mustuse 5. Valgendav aine ehk TAED (Tetra asetyyl etyleen diamiin) · Alustavad valgendamist jub 40 C vees, kusjuures valgendavad aine hajuvad looduslikult 6. Color ained ehk PVP Polyvinylpyr rolidon · Toimivad kõikidel veetemperatuuridel · Väldivad vette sattunud värvi ja mustuse tagasiimendumist tekstiilile · Väldivad värvi eemaldumist ja tekstiili halliks muutumist 7. Värvide säravamaks muutjad ehk kirgastajad · Paranduvad pesus kulunud värve · Aitavad säilitada algseid värve 8. Kaitsjad ehk kolloid CMC
7.3 2CuSO 4 + K 4 [ Fe(CN ) 6 ] Cu 2 [ Fe(CN ) 6 ] +2 K 2 SO 4 divaskeksatsüanoferraat Katse tulemus: Lahus värvus pruunikaks Anioonide tõestamine lahuses 7.4 NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Katse tulemus: Lahuses tekkis valge sade AgCl AgCl + 2 NH 3 H 2 O [ Ag ( NH 3 ) 2 ] + Cl - + 2 H 2 O + diamiin arg entaat [ Ag ( NH 3 ) 2 ]Cl + HNO3 AgCl + NH 3 + NO3 - Katse tulemus: Sade lahustunud, hõbeda amiinkompleksi tekke tõttu 7.5 2 NH 4 SCN + H 2 SO4 2 HSCN + ( NH 4 ) 2 SO4 3HSCN + FeCl3 [ Fe( SCN ) 3 ] 2+ + 2 HCl tritiotsüanoferraat (II ) Katse tulemus: Lahus oli helepruunikas, FeCl3 lisamisel värvus kirsipunakseks
Lagunevad juba 400 0C juures etüülamiin Põlevad (saadustena on alati CO2 ja H2O) NH2-CH2CH2-NH2 - Suunad: etaan-1,2-diamiin Individuaalsete komponentide eraldamine looduslikest produktidest. Areenid -een (benseen) Ühendite süntees ja puhastamine. -bensen Org üh. struktuuri uurimine, struktuuri ja omaduste vahelise sõltuvuse selgitamine.
Eutrofikatsioon on loodusnähtus ja sageli ei ole seotud inimtegevusega(põllumaa väetamine). Pöörduv protsess, sõltub ka hõljumi vähenemisest ja veevoolu kiirusest. Toitainete varu Makroelemendid (neid vajatakse suurtes kogustes): lämmastik, fosfor, räni, väävel, kaalium, ja kaltsium. Mikroelemendid: raskemetallid: raud, tsink, vask ja magneesium ja vitamiinid: B12 (tsüanokobalamiin), biotiin, diamiin. Kaks viimast on vetikatele olulised. Kõik need toitained mõjutavad fotosünteesi käiku ja primaarproduktsiooni. Suurimaks mõjutajaks on aga makrotoitained, peamiselt fosfor (magevees) ja lämmastik (soolases vees). Läänemeres Gdanski piirkonnas võib limiteerivaks olla fosfor, sest see käitub nagu mageveekogu. Läänemeres on enamus liike merelised. Väiksemad vormid. Iga raku ümber vees on nn piirkiht (DBL). Piirkihis on difusioon (Difusioon on ainete iseeneslik
elektriväljas. Vee elektrolüüsil genereeritakse anoodil H+ ja katoodil OH-. Et keskkonna pH ei muutuks, peab see olema puhverdatud. Geeli põhikomponentideks on akrüülamiidi ja bis-akrüülamiidi segu (valgugeelide puhul 36,5:1, DNA ja RNA geelide puhul 19:1 enamasti), mis polümeriseerudes määravad poori suuruse. Lisaks sisaldab geel foreesi jooksupuhvrit, ning polümeriseerumise katalüsaatoreid APS (ammooniumpersulfaat) ja TEMED (tetrametüüö-etüül-diamiin). Geel koosneb kahest osast: kontsentreeriv geel, milles toimub valkude kontsentreerumine üheks kitsaks bändiks ja separeeriv geel ehk lahutav geel, kus valgud lahutatakse molekulmassi järgi. (Need osad erinevad teineteisest akrüülamiidi protsendi, puhvri kontsentratsiooni ja pH poolest.)
või elektrilahendus (tº-l 3000ºC dissotsieerunud vaid 0,1% molekulidest) Suhtel. madalal tº-l reageerib ainult mõnede akt. metallidega (näit. Li, Cs), ka kõrgel tº-l sageli vajalik veel katalüsaator 3.14.3. Ühendid 3.14.3.1. Vesinikuga – 3 põhiühendit (otseselt moodustub neist vaid NH3) NH3 H2N - NH2 HN3 ammoniaak hüdrasiin lämmastik- (diamiin) vesinikhape Ammoniaak NH3 – värvitu, terava lõhnaga gaas, ktº -33ºC lahustub vees (ülihästi) jpt. vedelikes; kergvedelduv (kasut. külmutusagregaatides töötava kehana) [toatemp-l vedeldub rõhul 0,84 MPa (8,6 at)] Ainus lämmastiku vesinikühend, mida saadakse otseselt lihtainetest: N2 + 3H2 ↔ 2NH3 ΔH = - 92,4 kJ Vajalik - kõrgrõhk - kõrge tº - katalüsaator (teatud lisandiga raud)
annaabi.ee 
