SISUKORD SISSEJUHATUS Järgnev uurimistöö on kirjutatud teemal ,,Alkohol ja teismelised". Töö analüüsiv osa hõlmab noori vanuses 12-17 eluaastat ja nende vanemaid. Uurimuse käigus on noorte nimetuse all mõeldud teismelisi ehk 12-17 eluaastaseid inimesi. Teema valisin sellepärast, et see probleem on süvenenud ning mind huvitab ka noorte teadlikkus alkoholi osas mis on alkohol, selle kahjulikkus, alkoholi alased terminid, noorte esimene kokkupuude alkoholiga, kuidas ja kelle kaudu, enesetunne alkoholi tarbimisel, üldine arvamus alkoholist, alkoholi tarbimise alampiir. Alkohol on tuntud mürk kehale, mis muudab inimesed nii vaimselt kui ka füüsiliselt nõrgaks, tuimaks. Enesekontroll enda üle väheneb. Eriti suurt alkoholi tarbimise ennetamise rõhku peab panema noortele, kes alles avastavad alkoholi olemasolu ja tegema neile selgeks, mis alkohol endast tegelikult kujutab. Teoreetilises osas on juttu alkoholist kui üldisest mõistest, alkohoo...
Diagrammi analüüs Analüüsisime diagrammi brändilojaalsuse kohta, kui palju noortest kannavad kindlaid või valivad riideid brändide järgi. Diagrammi vead: · Värvi eristada on raske · Üks diagrammidest ületab 100%, diagrammil on 131,3% · Puuduvad seletused diagrammide juures, mida diagrammil täpselt näidatud on Diagrammilt loeme välja, et 66,1% poistest ei ole lojaalsed kindlatele brändidele ja 65,2% tüdrukutest ei ole lojaalsed kindlatele brändidele. Poisid ja tüdrukud on võetud ka kokku ühte diagrammi, mis näitab et 34,4% on lojaalsed ja 65,6% ei ole lojaalsed brändidele (100 inimesest 34 on lojaalsed ja 66 ei ole).
.......................................................................................... PÕHJENDUS: ...................................................................................................................................................................................... .......................................................................................................................................................................................................... 5. KUMB DIAGRAMMIDEST KUJUTAB TIHENENUD MULDA? DIAGRAMM ............... 2P PÕHJENDUS: ........................................................................................................................................................................................ ..............................................................................................................
Koondtabel Riik SKT ühe Keskmine Sündimus Suremus Imikusuremus elaniku kohta eluiga Iraan 12800 71,2 17,17 5,72 35,78 Eesti 21400 72,82 10,37 13,42 7,32 Brasiilia 10200 71,99 18,43 6,35 22,58 Austraalia 38200 81,63 12,47 6,74 4,75 Sri Lanka 4400 75,14 16,26 6,13 18,57 Diagrammid Diagrammidest võib järeldada, et Iraan on arengumaa, kuna sündimus on suur ja suremus väike, imikusuremus on samuti suur ja SKT on madal. Inimarengu indeks Aasta Inimarengu indeks 1995 0,712 2000 0,738 2005 0,773 2006 0,777 2007 0,782 Diagramm: Rahvastik Iraani rahvaarv on 2009.aasta juuli seisuga 66,429,284 inimest. Rahvastiku tihedus on Iraanis 40,3 inimest ruutkilomeetri kohta. Iraani rahvastiku tiheduse kaart: Rahvaarvu muutumine 1950-2009 Diagramm:
Parasvöötme rohtla Millisele kaardile märgitud kohale on mustmuld iseloomulik? Koht A 2.9. Täiendage joonist nelja mullatekketeguriga Kliima, elustik, reljeef, aeg Selgitage lähtekivimi mõju mulla kujunemisele 1. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa 2. Lähtekivimist sõltuvad mulla füüsikalised ja keemilised omadused: värvus, lõimis, soojenemiskiirus, toiteelementide sisaldus, õhu- ja niiskusesisaldus jms. 2.10. Kumb diagrammidest (A vdi B) kujutab tihenenud, kumb normaalse tihedusega mulda? Põhjendage. Tihenenud mulda kujutab diagramm B, kus on õhku 12% ja vett 12%, sest tihenenud mullas väheneb pooride maht, mistõttu on mullas vähem vett ja õhku Mis võib põhjustada mulla tihenemist? Selgitage näite abil. Mulla tihenemine tekib juhul, kui masinate surve mullale ületab mulla kandevõimet, savimullad on tihenemise suhtes tundlikumad. Kui muld on tihenenud, siis mulla vee ja hapniku liikumisteed on lõhutud
1 minu jaoks päris segaseks. Küll on öeldud, et tabel põhineb statistilisel olulisusel ning beta koefitsientidel, kuid tabeli arvude tähendusest ma aru ei saanud. Eriti tekitasid küsimusi tabeli mitmes lahtris esinevad negatiivsed arvud, kuna minu meelest ei leidunud ühtegi parameetrit, mis nullist väiksem olla võiks. Seepärast oleks võinud tabelit veidi pikemalt ja põhjalikumalt lahti seletada, mis siis, et see koosnes eelnevalt seletatud diagrammidest. Vaadates erinevaid jooniseid, kus parteisid vasakule ja paremale paigutati, tekkis küsimus ka selle osas, kuhu peaks paigutama erakonna, kelle vasakule või paremale paiknemine sõltub spektri defineerimisest. Seda antud uuringus just EKRE kohapealt, keda isegi Reformierakonnast vasakpoolsemaks peeti, kuigi minu vaadete kohaselt nad oma konservatiivsuse tõttu pea et äärmuslikult parempoolsed on. Nii tõdesin, et täpsemaks ja tõepärasemaks enesemääratluseks
Kliente on rohkem kui takso mahtuvus lubab. Kutsutakse suurem takso või teine takso juurde. Infosüsteemi funktsionaalne vaade Järgnevalt esitatakse infosüsteemi põhifunktsioonid ja kasutusjuhud Infosüsteemi põhifunktsioonid Taksofirma infosüsteemi haldus Andmebaaside haldus Tellimuste haldus Taksojuhtide jälgimine Kasutusjuhtude mudel Kasutusjuht koosneb kasutusjuhtude diagrammidest ja nende kirjeldusest Taksotellimise kasutusjuht Nimi: Takso tellimine Tegutsejad: Klient, dispetser Kirjeldus: Klient helistab dispetserile ja soovib taksot tellida soovitud asukohta. Dispetser uurib taksojuhtide käest, kes suudab osutada vajalikku teenust ning võimalusel saadab kliendile takso. Takso teeninduse kasutusjuht Nimi: Takso teenus Tegutseja: Taksojuht Kirjeldus: Taksojuht saab dispetserilt teada kliendi asukoha ning ütleb aja kaua
Calcis Corel Presentationsis ei ole nii palju dokumendimalle kui PowerPointis, kuid olemasolevad on kõik ilusad ning on näha, et rõhk on kvaliteedil, mitte kvantiteedil. Uut esitlust luues saab valida juba valmis mallide hulgast, kuid võib ka valida tühja presentatsiooni, millele tuleb ise kujunduselemente lisada. Joonistus: OpenOffice`il on see olemas nimega Draw. Faililaiendiks on .odg. MS Office paketis seda ei ole. Draw aitab luua kõike alates lihtsatest diagrammidest kuni dünaamiliste 3D illustratsioonide ja eriefektideni. Uue joonise tegemine Operatsioonid objektidega Kõverjoonte joonistamine Rastergraafika muutmine vektorgraafikaks Värvide kasutamine Põhidokument: OpenOffice`il nimega Master Document (faililaiend .odm). MS Office`is puudub. Andmebaas: OpenOffice`il nimega Base (faililaiend .odb), MS Office`il nimega MS Access (faililaiend .mbd). Valem: OpenOffice`il on selle jaoks olemas Math (faililaiend .odf). MS Office`il MS Equation Editor.
Lähtekivim mureneb ning selle sees hakkavad kasvama erinevad samblad. Ajapikku tekib lähtekivimite huumuskiht, kus peal saavad erinevad taimed kasvada ning aastatega huumuskiht pakseneb ning veel rohkem taimi saab kasvada. tr kumb normaalse tihedusega mulda? Pdhjen- 2.10. Kumb diagrammidest (A vdi B) kujutab tihenenud' dage' Multa koostis orgaaniline aine 5olo mineraalaine 74olo mineraalaine 457o 1p
isikukaardi täitmisest kuni pääsme saamiseni. Joonis 3: Pääsme seisundidiagramm 11 3. Funktsionaalne vaade 3.1. Infosüsteemide põhifunktsioonid Infosüsteemi põhifunktsiooniks on: · Klientide arvestus · Pääsme isikukaartide arvestus · Töötajate arvestus 12 3.2. Kasutuslugude mudel ja kirjeldus Kasutuslugude mudel koosneb kasutuslugude diagrammidest ja nende kirjeldustest. Diagrammid on koostatud infosüsteemi põhifunktsioonide kaupa. Joonis 4: Spordiasutusprotsessiga seotud kasutuslugude diagramm Nimi: Kliendi registreerimine Tegutsejad: Klient Kirjeldus: Klient soovib registreerida end treeningule. Kui ta ei ole varem registreerinud, sisestab oma andmed. Ta määrab kasutajanime ja parooli. Süsteemis salvestatakse registreerimise kuupäev. Kui klient on varem end juba registreerinud 13
2. Saan kirjalikest juhenditest paremini aru kui suulistest. 4 3 2 1 0 3. Õpetaja jutustust kuulates meeldib mulle teha kirjalikke märkmeid, et 4 3 2 1 0 kirjapilt jääks silme ette. 4. Kirjutades vajutan tugevasti kirjutusvahendile. 4 3 2 1 0 5. Diagrammidest ja tabelitest saan paremini aru siis, kui nende sisu mulle 4 3 2 1 0 selgitatakse. 6. Mulle meeldib käsitöö ja meisterdamine. 4 3 2 1 0 7. Mulle meeldib uurida diagramme, tabeleid ja graafikuid. 4 3 2 1 0 8. Leian kergesti omavahel riimuvaid sõnu
3 Eelis: Klienditeenindajad saavad teha otsuseid klientidele pakutavate teenuste kohta. Mõõt: Koostatud süsteem kliendi andmete küsimiseks andmebaasist. 3. Infosüsteemi funktsionaalne vaade Infosüsteemi funktsionaalne vaade annab ülevaate MPM infosüsteemi põhifunktsioonide mudelist, infosüsteemi põhifunktsioonist ja kasutusjuhudest koos kirjeldustega. 3.1 Kasutusjuhtude mudel Kasutusjuhtude mudel koosneb kasutusjuhtude diagrammidest ja nende kirjeldustest. Joonis 1 Kasutusjuhtude ülevaade Nimi: KT-001 Kasutaja loomine Tegutsejad: Klient, Pank Kirjeldus: Klient esitab avalduse kasutaja konto loomiseks. Süsteem pakub konto siduda kliendi pangakontoga. Klient lisab kontole panga andmed. Konto luuakse. 4 Kirjeldus ühes tulbas: 1. Klient esitab avalduse kasutaja konto loomiseks. 2. Süsteem pakub siduda konto pangakontoga. 3
3 Infosüsteemi funktsionaalne vaade Järgnevalt esitatakse bussijaama infosüsteemi põhifunktsioonid ja kasutusjuhud. 3.1 Infosüsteemi põhifunktsioonid Bussijaama infosüsteem jaguneb 3-ks allsüsteemiks: 1. Piletimüügi arvestus 2. Sõidugraafikute arvestus 3. Bussijaama töötajate arvestus 4. Bussifirma töötajate arvestus 3.2 Kasutusjuhtude mudel Kasutusjuhtude mudel koosneb kasutusjuhtude diagrammidest ning nende kirjeldusest. Diagrammid jagunevad põhifunktsioonide järgi. 3.2.1 Piletimüügi arvestus 6 Joonis 1. Piletimüügi kasutusjuhud. Nimi: 2.1.1 Pileti ostu algatamine Tegutsejad: Klient Kirjeldus: Klient algatab süsteemis pileti valimisega ostu. Klient valib sihtkoha ning piletitüübi. Tüüpiline sündmuste käik: Tegutseja tegevus Süsteemi vastus 1.Klient valib sõidu sihtkoha
3Infosüsteemi funktsionaalne vaade Infosüsteemi põhifunktsioonid ja kasutusjuhud. 3.1 INFOSÜSTEEMI PÕHIFUNKTSIOONID Infosüsteemi põhifunktsioonid on esitatud järgneva paketidiagrammina: Firma infosüsteem: · Varuosade arvestus · Töötajate arvestus · Arvete arvestus 6 3.2 KASUTUSJUHTUDE MUDEL Kasutusjuhtude mudel koosneb kasutusjuhtude diagrammidest ja nende kirjeldustest. Diagrammid on koostatud infosüsteemi põhifunktsioonide kaupa. Varuosade arvestus Varuosade arvestuse kasutusjuhtude diagramm on järgmine: Nimi: Varuosade kinnitamine Tegutsejad: Mehaanik, administraator Kirjeldus: Mehaanik sisestab süsteemi vajaminevate varuosade koodid, et administraator need tellida saaks. Nimi: Laoseisu päring Tegutsejad: administraator Kirjeldus: Administraator kontrollib andmebaasist, ega mehaanikul vajaminevaid varuosasid
· Piletimüügi haldamine · Püsikliendi info haldamine · Filmide haldamine · Kinosaalide haldamine jne Forum Cinemas infosüsteem Piletimüügi hal damine Püsikliendi info haldamine Filmide hal damine Kinosaalide haldamine Joonis 1. Forum Cinemas' infosüsteemi põhifunktsioonid 3.2 Kasutusjuhtude mudel Kasutusjuhtude mudel koosneb kasutusjuhtude diagrammidest ja nende kirjeldustest. Diagrammid on koostatud infosüsteemi põhifunktsioonide kaupa. 6 Pileti ostmine Püsiklient Pileti broneerimine Pileti broneeringu tühistamine Tavaklient Pileti broneeringu muutmine Joonis 2. Piletimüügi haldamise kasutusjuhtude diagramm Pileti ostmine
Analüütiline 3. Postanalüütiline(järelanalüüs) - such Latin, kas ma olen ka nüüd one of the popular guise??? Neist igaüks vajab käsitlemist iseseisva samanimelise funktsionaalse allsüsteemina. 13. Funktsionaalne allsüsteem Igat funktsionaalset allsüsteemi saab modeda sarnaselt (Visioonis kirjeldatud) terviksüsteemile kasutades samu või sarnaseid tehnikaid ja kirjeldamismustreid. Postaalüütiline allsüsteem Nii nagu Visiooni üheks esimestest diagrammidest oli (äri..ffs)kasutusjuhtude kontekstidiagramm terviksüsteemi (Haigla Labor) jaoks, saame sarnase kontekstidiagrammi teha ka iga funktsionaalse allsüsteemi jaoks. Käsitleme postanalüütilist protsessi äriteenusena, mida labori esindaja (juhataja või sekretär) tellib vanemlaborandilt e Tehnoloogilt, seega esitab diagramm ka transaktsioonimudelit Järelanalüüsi allsüsteemi kogu funktsionaalsus on väljendatud Postanalüütilise protsessi funktsionaalse eesmärgi ning äriprotsessiga:
sabaks (tail of the message) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 16 Koodipuu, võre ja olekudiagramm Traditsiooniliselt kujutatakse konvolutsioon koodri omadusi graafilisel kujul kasutades selleks ühte kolmest samaväärsest diagrammist: koodipuu, võre või oleku diagramm Nende diagrammide kasutamist illustree rime eeltoodud konvolutsioonkoodri töö kirjeldamisega Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 17 Koodipuu Konvolutsioonkoodri graafilise kujutamise diagrammidest alustame koodipuust Koodipuu iga haru vastab ühele sisend sümbolile, millele vastav väljundsümbol on kujutatud sisendsümbolile vastava haru peal Sisendsümboleid (0 või 1) eristatakse haru suuna järgi hargnemiskohas: "0" vastab ülemine haru ja "1" vastab alumine haru Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 18 Koodipuu 00 00 00 a 00 a
· Viivise määramine Videode arvestus: · Videode lisamine. · Videode andmete parandamine. · Videode eemaldamine. · Päringu tegemine Arvutikasutajate loetelu Videolaenutuse infosüsteemi kasutajad on: · Klient · Klienditeenindaja · Juhataja Kontekstiskeem Järgnevalt on esitatud videolaenutuse kontekstiskeem. DFD diagramm Järgnevalt on esitatud DFD diagramm. Kasutusjuhtude mudel Kasutusjuhtude mudel koosneb kasutusjuhtude diagrammidest ja nende kirjeldustest. Kasutusjuhtude diagramm Järgnevalt esitatkse videolaenutuse infosüsteemi kasutusjuhtude diagrammid. Diagrammid on koostatud infosüsteemi põhifunktsioonide kaupa. Töötajate arvestus Töötajate arvestuse kasutusjuhtude diagramm on järgmine: Klientide arvestus Klientide arvestuse kasutusjuhtude diagramm on järgmine: Laenutuse arvestus Laenutuse arvestuse kasutusjuhtude diagramm on järgmine: Videode arvestus
1 0..* Bonus (from T öötajate register) 7 Teine iteratsioon 2.1 Kasutusjuhtude mudel Kasutusjuhtude mudel koosneb kasutusjuhtude diagrammidest ja nende kirjeldustest. Diagrammid on koostatud infosüsteemi põhifunktsioonide kaupa. 2.1.1 Broneeringute arvestus Broneerimise protsessi kasutusjuhtude diagramm on järgmine: Üldistus Paring koikide broneeringute kohta Subjekt seos
kaardil ning see oli miski, mida eelnevad Londoni Underground kaardi disainerid ei olnud veel suutnud teha. (Joonis 2) George Dow Metroo diagramm 1929 a. Palju on vaieldud, et kas George Dow oli inspiratsiooniks Henry Becki metrookaardi loomisel või mitte. Ühest vastust on raske leida, kuid kui vaadata George Dow kaarte on ilmselge sarnasus Beck'i kaardiga nähtav. Ülevalpool on väljatoodud üks George Dow mitmetest diagrammidest (joonis 2), mis väidetavalt andis tõuke Beck'i Undergroundi versioonile. Siinne kaart ulatub tagasi 1929. aastasse ning seda kasutati vagunites, mis liikusid läbi East Finchley, kus elas Henry Beck [5]. Ta joonistas mitmeid selliseid diagramme järelikult vähemalt 4 aastat enne, kui H. Beck alustas oma vaidlusi Undergraund firma ja hiljem ka Londoni Transpordiga. Igal juhul viis lõpuks nende töö disainimis stiilini, mis on olnud revolutsiooniline maailma metrookaartide jaoks.
3.1 INFOSÜSTEEMI PÕHIFUNKTSIOONID Infosüsteemi põhifunktsioonid on esitatud UML paketidiagrammina joonisel 1: Fototellimuse infosüsteem: Fotograafide ja klientide arvestus Fotode arvestus Tellimuse, arvete, müügi arvestus Joonis 1.Fototellimuse infosüsteemi põhifunktsioonid 3.2 KASUTUSJUHTUDE MUDEL Kasutusjuhtude mudel koosneb kasutusjuhtude diagrammidest, mis on koostatud infosüsteemi põhifunktsioonide kaupa ning nende diagrammide kirjeldustest. Fotograafide ja klientide arvestus Fotograafide ja klientide arvestuse kasutusjuhtude diagramm on joonisel 2: 9 Joonis 2. Fotograafide ja klientide arvestus Nimi 1.1: Soovi avaldamine e-kirja teel Tegutsejad: Klient
Veebi- baasi server server Tulemüür filiaal 1 12 2. Süsteemi määratlus 2.1 Süsteemi kasutusjuhtude mudel Kasutusjuhtude mudel koosneb diagrammidest ja nende kirjeldustest. 2.1.1 Kasutusjuhtude diagramm Järgnevalt esitatakse bussijaama infosüsteemi kasutusjuhtude diagrammid. Need on jaotatud osadeks vastavalt bussijaama põhifunktsioonidele. 2.1.1.1 Töötajate arvestus Töölt lahkumine Töötaja andmete parandamine
Lähenemine, mis kombineerib andmeid ja protsesse (neid nimetakse meetodid) ühtseks tervikuks - objektiks – nimetakseobjekt - orienteeritud lähenemine Küsimus 3 Mis ei ole põhjus mudeli kasutamiseks? Vali üks: a. Mudeli abil saab teha simulatsioone, et testida uusi ideid b. Mudel on lihtsam ja kiirem ehitada, kui reaalmaailma objekt. c. Mudeliga saab igapäeva elus asendada reaalmaailma objekt Küsimus 4 Analüüsi ja disaini käigus kasutatakse mudelid, mis koosnevad Vali üks: a. Diagrammidest b. Mõlemast c. Tekstist Küsimus 5 Näide funktsionaalsest nõudest on Vali üks: a. Kliendil peab olema võimalus näha oma tellimused alles peale autentimist b. Süsteemikomponentide valmistamiseks kasutatakse Microsoft-i tooted c. Süsteem peab vastama päringuse 3 sek. jooksul d. Süsteem peab töötama suvalises veebibrauseris e. Süsteem peab olema oskama leida kõik kättesaadavad laojäägid ning võrdlema neid etteantud minimaalse väärtusega Küsimus 6
asjatundjale võib olla raske saada kätte mudelist ärinõudeid. UML kritiseeritakse ka selle eest, et ta on liiga tehniline keel. [ARLOW03] hindas UML mudelite arusaadavust (asjaosaliste võimet aru saada mudeli semantikast) ja kättesaadavust (nende võimet pääseda mudeli informatsiooni juurde). Selgus, et mittetehniliste inimeste arusaamine väheneb, kui UML diagrammide fookus nihkub ärinõuetest realiseerimise detailidele. Teiste sõnadega, nad saavad aru kasutusjuhtude diagrammidest, kasutusjuhtude spetsifikatsioonist, äriprotsesside tegevusdiagrammidest ja kontseptuaalsetest klassidiagrammidest, kuid nende arusaamine UML jadadiagrammidest, koostöödiagrammidest ja olekudiagrammidest (?!) on väike. Nende probleemide lahenduseks pakub välja [ARLOW03] sõnalise modelleerimise meetodi, mis ühendab visuaalse modelleerimise keele ja loomuliku keele häid omadusi. Sõnalise modelleerimise põhimõte seisneb selles, et UML mudelile
dünaamilise pingeväljana, siis see ei ole veel ammendav. Nimelt on tema jaoks kõikehõlmav ning detailsem kirjeldus võimalik vaid läbi nelisuse ehk kvaterniteedi. ,,Neli sümboliseerib Ühe erinevaid osi, omadusi ja aspekte." (JUNG 1977:57) See oleks siis omakorda otsekui kahese duaalsuse lühendi ,,lahtikirjutus". Nelisuse printsiibiga liitub Jungi maailmanägemuses vahetult käsitlus mandalatest, budismis ja hinduismis tuntud ringikujulistest maailmakõiksust tähistavatest sümbol-diagrammidest - Jung käsitleb neid pea sünonüümidena. Arvu neli näib Jung armastavat ning ilma selleta ei saa läbi ükski tema kirjeldus ei kosmose ega psühholoogia toimimisprintsiipidest, rääkimata mütoloogiast ning religioonist. Täiuslik geograafia on tema sõnutsi võimalik kasutades nelja ilmakaart ning täiuslik teoloogia mainides nelja evangelisti. Sellega otseses seoses on Jungi tähelepanek mandalate kohta, mille seob ta ka kristliku maailmapildi tõlgendusega:
toenditele. Gaasi j aotusf aasid. Silindri täitumine kütteseguga ja heitgaaside kõrvaldamine silindrist sõltub peale muude tegurite klappide (kahetaktilises mootoris silindriakende) avatud oleku kestusest. Seda iseloomustavad gaasijaotus-f aasid, mis näitavad klappide avamis- ja sulgemismomente väntvõlli vända pöördenurgana surnud seisude suhtes. Näitena on joonisel 17 toodud «Dnepr» MT-9 ja «Vos- hod-2» mootorite gaasi j aotusf aaside diagrammid. Nagu diagrammidest nähtub, avatakse neljataktilise mootori kla- pid enne kolvi jõudmist surnud seisu (eelavamine) ja sule- takse pärast kolvi lahkumist surnud seisust (hilissulgemine). Klappide eelavamine ja hilissulgemine pikendab sisse- ja väljalaset ning parendab seega silindri täiturnist-tühjene- mist. Diagrammilt selgub veel, et sisse- ja väljalaskeklapid on teatud nurga (nn. klappide kattenurga) vältel üheaeg - selt avatud. See soodustab põlemiskambri läbipuhumist.
annaabi.ee 
