51. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid Administreerimise tase: ujuv e paindlik vahetuskurss fikseeritud vahetuskurss Tehingu iseloom: Bid hind, millega saab baasvaluutat müüa ja samal ajal osta noteeritavat valuutat Ask hind, millega saab osta baasvaluutat v müüa noteeritavat valuutat Tehingu objekt: sularahakurss kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha deviisikurss e ülekandekurss Noteerimise viis: hinnanoteering e otsene vahetuskurss välisvaluuta hind noteeritakse koduses valuutas mahunoteering e kaudne kurss koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas ristkurss ühe valuuta kurss, mis avaldadakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile Tehingu toimumise aeg hetkekurss kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse
valuutat teistelt majandussubjektidelt; müügikurss kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertpankade vahelistes valuutatehingutes) Tehingu objekt (sularahakurss kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; deviisikurss e ülekandekurss) Noteerimise viis (hinnanoteering e otsene vahetuskurss välisvaluuta hind noteeritakse koduses valuutas; mahunoteering e kaudne kurss koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas; ristkurss ühe valuuta kurss, mis avaldadakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile)
Administreerimise tase (ujuv e paindlik vahetuskurss, fikseeritud vahetuskurss) Tehingu iseloom (ostukurss kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; müügikurss kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertpankade vahelistes valuutatehingutes) Tehingu objekt (sularahakurss kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; deviisikurss e ülekandekurss) Noteerimise viis (hinnanoteering e otsene vahetuskurss välisvaluuta hind noteeritakse koduses valuutas; mahunoteering e kaudne kurss koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas; ristkurss ühe valuuta kurss, mis avaldadakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile) Tehingu toimumise aeg (hetkekurss kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest; tähtajaline kurss lepitakse
Administreerimise tase (ujuv e paindlik vahetuskurss, fikseeritud vahetuskurss) Tehingu iseloom (ostukurss kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; müügikurss kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertpankade vahelistes valuutatehingutes) Tehingu objekt (sularahakurss kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; deviisikurss e ülekandekurss) Noteerimise viis (hinnanoteering e otsene vahetuskurss välisvaluuta hind noteeritakse koduses valuutas; mahunoteering e kaudne kurss koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas; ristkurss ühe valuuta kurss, mis avaldadakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile) Tehingu toimumise aeg (hetkekurss kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest; tähtajaline kurss lepitakse
Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid Administreerimise tase (ujuv ehk paindlik vahetuskurss, fikseeritud vahetuskurss). Tehingu iseloom (ostukurss kurss millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt, müügikurss kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat, keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes). Tehingu objekt (sularahakurss kurss millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha, deviisikurss e ülekandekurss) Tehingu toimumise aeg (Hetkekurss ja tähtajaline kurss.) Noteerimise viis ( Hinnanoteering e. Otsene vahetuskurss; Mahunoteering e. Kaudne kurss; Ristkurss (ühe valuuta vahetuskurss, mis avaldatakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile.)) 37.Ostujõu pariteedi teooria Valuutakursi muutumise seletamiseks kasutatakse ostujõu pariteedi teooriat, mille tundmaõppimiseks alustakse nn ühe hinna seadusest (seadus ütleb mitu riiki toodab ühesugust
Fikseeritud vahetuskurss: riigi keskpank määrab kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte. Tehingu iseloomust lähtudes: Ostukurss: kurss, millega pank ostab välisvaluutat Müügikurss: kurss, millega pank müüb kindlat valuutat Keskkurss: keskpanka ja kommertspankade vahel teostavate tehingute kursid Tehingu objektist lähtuvalt: Sularahakurss: kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha Deviisikurss: ülekandekurss Noteerimisviisi alusel: Hinnanoteering ehk otsene vahetuskurss: välisvaluuta koduses valuutas 1DEM=8EEK Mahunoteering ehk kaudne kurss: koduse valuuta hind välisvaluutas 1EEK=0,125DEM Ristkurss: ühe valuuta kurss kaudselt, toetudes kahe teise valuuta kursile. Tehingu toimumise aja alusel: 19 Hetkekurss: kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse
• Administreerimise tase (ujuv e paindlik vahetuskurss, fikseeritud vahetuskurss) • Tehingu iseloom (ostukurss – kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; müügikurss – kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertpankade vahelistes valuutatehingutes) • Tehingu objekt (sularahakurss – kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; deviisikurss e ülekandekurss) • Noteerimise viis (hinnanoteering e otsene vahetuskurss – välisvaluuta hind noteeritakse koduses valuutas; mahunoteering e kaudne kurss – koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas; ristkurss – ühe valuuta kurss, mis avaldadakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile) • Tehingu toimumise aeg (hetkekurss – kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest; tähtajaline kurss – lepitakse
vahetussuhte. Tehingu toimumise aja järgi: Hetkekurss kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse vähemalt kahe tööpäeva jooksul tehingu toimumisest. Tähtajaline kurss lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajahetkel tulevikus. Tehingu objekt Sularahakurss kurss millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha 16 Deviisikurss e ülekandekurss 70. Ostujõu pariteedi teooria Ostujõu pariteedi teooria väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga. Kui inflatsioon on ühes riigis kõrgem kui teises, siis selle (kõrgema inflatsiooniga) riigi valuuta väärtus langeb seni, kuni saavutatakse hindade tasakaal. Kui inflatsioonitase on madalam, siis selle riigi valuuta väärtus tugevneb. 71. Hetketehingute mõiste
valuutaturul; fikseeritud vahetuskurss, riigi keskpank määrab kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte). Tehingu iseloom (ostukurss kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; müügikurss kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes). Tehingu objekt (sularahakurss kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; deviisikurss e ülekandekurss). Noteerimise viis (hinnanoteering e otsene vahetuskurss välisvaluuta hind noteeritakse koduses valuutas, 1 USD=; mahunoteering e kaudne kurss koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas, 1 EUR=; ristkurss ühe valuuta kurss, mis avaldatakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile). Tehingu toimumise aeg (hetkekurss kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva
Tehingu iseloom · ostukurss on kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; · müügikurss on kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; · keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes. Müügi- ja ostukursi vahet nimetatakse kursivaheks e. spread'iks. Tehingu objekt · sularahakurss on kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; · deviisikurss (ülekandekurss) võetakse aluseks siis, kui on tegu nn. arveldusrahaga (näiteks nõudmised välisvaluuta suhtes, maksekorraldused). Noteerimise viis · Hinnanoteering e. otsene vahetuskurss: selle puhul noteeritakse välisvaluuta hind koduses valuutas · Mahunoteering e. kaudne kurss: selle puhul noteeritakse koduse valuuta hind välisvaluutas. Kaudset kurssi kasutavad Inglise ja Ameerika pangad oma vahetuskursside tabloodel.
majandussubjektidelt; · müügikurss on kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; · keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes. Müügi- ja ostukursi vahet nimetatakse kursivaheks e. spread'iks. 3. Tehingu objekt · sularahakurss on kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; · deviisikurss (ülekandekurss) võetakse aluseks siis, kui on tegu nn. arveldusrahaga (näiteks nõudmised välisvaluuta suhtes, maksekorraldused). 4. Noteerimise viis · Hinnanoteering e. otsene vahetuskurss: selle puhul noteeritakse välisvaluuta hind koduses valuutas (näiteks 1 DEM = 8 EEK); · Mahunoteering e. kaudne kurss: selle puhul noteeritakse koduse valuuta hind välisvaluutas (1 EEK = 0.125 DEM)
marga kurssi Vene rubla suhtes, tulebki see leida dollari vahendusel. Tehingu iseloom ostukurss on kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; müügikurss on kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes. Tehingu objekt sularahakurss on kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; deviisikurss (ülekandekurss) võetakse aluseks siis, kui on tegu nn. arveldusrahaga (näiteks nõudmised välisvaluuta suhtes, maksekorraldused). Tehingu toimumise aeg hetkekurss (ingl. - spot) kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse vähemalt kahe tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest. tähtajalise kursi (ingl. - forward) puhul lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus. Enamavaldatavad tähtajalised kursid: üks kuu ette, kolm
annaabi.ee 
