Maanõukogu teostas parlamentlikke funktsioone ühekoja-süsteemil. Ta valis oma täitvaks organiks maavalitsuse, kes kollegiaalse asutisena teostas administratiivseid funktsioone. Rahvas teostas oma poliitilisi õigusi valides esindajaid maakondade valimiskogudesse ja linnanõunikke, kes teises astmes omakorda valisid Maanõukogu liikmed. Hääleõigust omasid kõik kodanikud, kes olid vähemalt 20. aastased. Kogu maa haldus oli rajatud puhtakujulisele detsentralisatsiooni printsiibile: Eesti jagunes pindalaliselt väiksemaiks autonoomseiks haldusühikuiks, mille moodustasid linnad ja maakonnad ning vallad ja alevid. Vahelüliks Vene riigivalitsuse ja kogukondliku Eesti vahel oli Ajutise Valituse kubermangukomissar. Kõik kogukondlikud esinduskogud, seal hulgas ka Maanõukogu, kuid välja arvatud vallanõukogud, haldasid maad määruste, korraldiste ja otsuste abil. Kõik täitvad organid, seal
Omavalitsuse tunnusteks on: a) objekti järgi- avalike ülesannete piiratud e osaline üleandmine seaduse alusel (materiaalne omavalitsuse mõiste) s.t oma ülesannete- ja tegevusfäär b) subjekti järgi- õigusvõimeline institutsioon (formaalne omavalitsuse mõiste) s.t avalik- õiguslik juriidiiline isik, reeglina korporatsioon 11. Omavalitsuse funktsioonid Omavalitsuse organisatsioonitüübi rakendamisega seotud funktsioonid on eelkõige identsed igasuguse detsentralisatsiooni aluseks olevate motiividega: suurem objekti-jakodanikulähedus, suurem paindlikkus, vertikaalne võimude lahusus ja vahetu riigihalduse koormuse vähendamine. Lisaks: integratsiooni kaudu riiki stabiliseeriv funktsioon (kodanik tuuakse OV kaudu riigile lähemale ja seeläbi antakse talle suurem võimalus end sellega identifitseerida; omavalitsus on siduvaks ja vahendavaks instantsiks riigi ning ühiskonna või vastavalt riigi ning üksikisiku vahel;
Sellesse jõuab organisatsioon 5. faasi lõpetava (samuti lisatud) Kerkivad probleemid: 1) kõik ei suuda osaleda progressiivses ("alt üles") kavandamise kriisi sisemise kasvu kriisi (crisis of internal growth) ületamisel. Selle (uue) kriisi protsessis, 2) delegeerimise tagajärjel tekib hulgaliselt kontrolliga seotud probleeme. ületamiseks peab organisatsioon astuma koostöösuhetesse teiste organisatsioonidega Selles faasis detsentralisatsiooni määr võib ületada mõistliku piiri ning organisatsioon (kooperentidega) ehk võrgustuma see oleks omaette suur teema, aga... minetab efektiivsuse saabub faasi lõpetavasse juhtimise kriisi (crisis of control). Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 25 Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 26
Omavalitsuse tunnusteks on- Objekti järgi-avalike ülesannete (halduse) piiratud e osaline üleandmine seduase alusel(materiaalne omvalitsuse mõiste), s.t. oma ülesannete- ja tegevussfäär. Subjekti järgi-õigusvõimeline institutsioon (formaalne omavalitsuse mõiste), s.t. avalik-õiguslik juriidiline isik(v.a. riik), reeglina korporatsioon. 11. Omavalitsuse funktsioonid Funktsioonid on identsed igasuguse detsentralisatsiooni aluseks olevate motiividega- suurem objekti-ja kodanikulähedus , suurem paindlukkus, vertikaalse võimude lahusus ja vahetu riigihalduse koormuse vähendamine. Täiendavalt võib nimetada: Integratsiooni kaudu stabiliseeriv funktsioon o Kodanik(ka riigi kodakondsuseta isik) tuuakse omavalitsuse kaudu riigile lähemale ja seeläbi antakse talle suurem võimalus end sellega identfitseerida.
Subjekti järgi: õigusvõimeline instituts (form OV mõiste), st a-õ jur isik (v.a riik), reeglina korporatsioon. Seega saab OV määratleda kui avaliku halduse teatud ül-te seaduslikkuse raames iseseisvat täitmist neist eriliselt puudutatud isikute poolt OVüksustes, mis on vahetu riigihalduse süst-st institutsionaalselt iseseisvad, kuid riigi koosseisus. KOV on enim tuntud OVliik. OV-e funkts: rak-ga seonduvad funkts-d identsed detsentralisatsiooni aluseks olevate motiividega: suurem objekti- ja kodanikulähedus, suurem paindlikkus, vertikaalne võimude lahusus ja vahetu riigihalduse koormuse vähendamine. Täiendavalt: Integratsiooni kaudu riiki stabiliseeriv f-n: o Kodanik tuuakse OV-e kaudu riigile lähemale ja seeläbi antakse suurem võimalus end sellega identifitseerida. o OV on siduvaks ja vahendavaks instantsiks riigi ja ühisk/kodaniku vahel.
täidesaatva võimuga. Täidesaatva võimu (avalikku haldust teistava võimus) osas tuleb omakorda teha täpsustus, et käesoleva õppeaine lähtekohast käsitatakse seda keskvõimuna (riigi valitsus ja kogu selle subordineeritud süsteem, mis toimib üle riigi hajutatud tsentralisatsiooni põhimõttel). Täidesaatvast võimust eraldi tegutseb enamasti lokaalsel, kuid ka regionaalsel tasandil riigi suhtes autonoomse detsentralisatsiooni põhimõttel KOV süsteem. See süsteem otsustab ja korraldab seaduse alusel kõiki kohaliku elu küsimusi, osaledes laialdaselt ka õiguse kohaldamisel Õiguse kohaldamise staadiumid (etapid): 1. Faktiküsimuse lahendamine; 2. Õigusnormi valik(esmane valik); 3. Valitud õigusnormi tõlgendamine; 4. Õigusliku otsuse tegemine (argumenteeritud subsumptsioon); 5. Õigusliku otsuse täitmisele pööramine. 1. Faktiküsimuse lahendamine
Väikese võimudistantsiga maades peab võim olema seaduslik ja moraalse kontrolli all: seadused peavad andma kõigile võrdsed võimalused. Võimudistantsi defineeritakse selle kaudu, mil määral taluvad ühiskonna võimuta liikmed ühiskondlike rikkuste ebavõrdset jaotumist (Hofstede 1991: 28). Võimudistants peegeldub näiteks austuses, mida õpilased näitavad üles õpetaja suhtes, kompaniide hierarhilises struktuuris, tsentralisatsiooni/ detsentralisatsiooni astmes poliitikas, ühiskonnas levinud arvamuses, et inimestevaheline ebavõrdsus peab olema minimaalne, või et inimesed on oodatud või soovitavad. Näiteks oli samuraidel feodaalses Jaapanis kõrge staatus, jõukus ning palju õigusi ja privileege oma füüsilise vapruse ja perekondlike sidemete tõttu. Väike võimudistants on iseloomulik pluralistlikele kultuuridele nagu näiteks USA, Saksamaa, kus
2.1) kohaliku kogukonna vahetu või esinduskogu kaudu vahendatud arvamuse ärakuulamine (PS § 158); 2.2) territooriumi muutmise otsuse tähtsusele vastav vorm; 3) materiaalsed eeldused: 3.1) reformi toimumine üldise heaolu suurendamise eesmärgil (poolt- ja vastuargumentide, riigi ja KOV huvide kaalumine); 3.2) proportsionaalsuse põhimõte haldusterritoriaalne reform peab olema: 3.2.1) sobiv vahend KOV haldussuutlikkuse tõstmiseks ja seeläbi halduse detsentralisatsiooni suurendamiseks; 3.2.2) vajalik (KOV üksikud ühinemised ja koostöö liitude ning ühisasutuste kaudu ei võimalda püstitatud eesmärki saavutada); 1 3.2.3) proportsionaalne kitsamas mõttes kasu kogukonnale ja riigile tervikuna ületab reformiga kaasneva kahju; 3
alusel teatud huvi põhimõttel. Kutseala personaalkorporatsioonidena võib nimetada näiteks advokatuuri ja notarite koda. Korporatsiooni autonoomia on korporatsiooni õigus luua enda jaoks (st oma liikmete jaoks) õigust üldnormide näol. Sellist õigust nimetatakse ka statuudiõiguseks. Territoriaalkorporatsioon on territoriaalse kogukonna õiguslik vorm. Viimase üheks alaliigiks on kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse üksus on enesekorraldamise õiguse, detsentralisatsiooni ja demokraatia põhimõtete alusel tegutseva, territooriumiga seotud muutuva liikmeskonnaga inimkoosluse, kelle ajaliste olekute jada nimetatakse protsessiks, õiguslik vorm, mille organisatsiooniks ja avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks on selle inimkoosluse vahetult ja vabalt valitud esindusorgan, mille kaudu, lähtudes elanike huvidest, majanduslikest ning sotsiaalkultuurilistest tingimustest ja haldusterritooriumi arengu iseärasustest, lahendatakse seaduste raames iseseisvalt
Esiteks o Tsentralisatsiooni süsteem kõik organid on hierarhilises süsteemis ja on omavahel subordinatsiooni suhetes. Kõige tipus asuv haldusorgan teostab alamalasuvate üle teenistuslikku järelvalvet. Nt ministeeriumile alluvad ametid jne. Subordinatsioonisuhe tähendab, et üksteisele on allutatud ka vastavad õigusaktid. Kõrgemal seisval organil on tavaliselt ka interventsiooniõigus. o Detsentralisatsiooni süsteem luuakse iseseisvad õigussubjektid, ja nende omavahelised suhted rajanevad koordinatsioonil. Nt iseseisvate avalik-õiguslike juriidiliste isikute loomine on seotud just selle süsteemiga . TÜ rektor ei allu haridusministrile. Sellel süsteemil on ka demokraatia aspekt. Siin annab kõrgeim riigivõimu esindaja otsustusõiguse üle iseseisvatele õigussubjektidele, halduse
kohalik omavalitsus seisab kodanikule kõige lähemal; 8) riigi ja omavalitsuste suhete rajamine üksnes seadusele ja/või lepingule - kui kohalike omavalitsuste põhiõigused, -kohustused ja -ülesanded sätestatakse põhiseaduse, seaduse või statuudiaktiga, siis täiendavaid spetsiifilisi ülesandeid (alalisi või ajutisi) võib anda üksnes seadusega ning omavalitsustele tuleb siis ka luua tagatised täitmiseks (raha ja teised ressursid); 9) detsentralisatsiooni tunnus riigi üldhalde suhtes - kohalik omavalitsus on suhteliselt iseseisev ega ole põhimõtteliselt subordineeritud täidesaatvale riigivõimule, samuti ei allu ta parlamendile, vaid üksnes seadusele; 10) järelevalve reeglina üksnes tegevuse seaduslikkuse üle - tegevuse otstarbekuse üle möönatakse riigi järelevalveõigust üksnes siis, kui riik andis seadusega täiendava ülesande ja
Kui reguleerimisülesanded jaotatakse vastava haldusekandja võrdses seisundis olevate organite vahel, on tegemist nn. horisontaalse dekontsentratsioonisüsteemiga. Nii on dekontsentratsioonisüsteemi alusel korraldatud ministeeriumide omavahelised suhted. Vertikaalse dekontsentratsioonisüsteemi sisuks on iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. Erinevus dekontsentratsiooni ja detsentralisatsiooni vahel seisneb peamiselt selles, et esimesel juhul säilitab organ oma koha haldusorganite hierarhilises süsteemis, teisel juhul on otsustamisõiguse üleandmine seotud iseseisva õigussubjekti tunnustamisega. Esimesel 44 juhul on tegemist üksnes juhtimise tehnika probleemiga, teisel juhul demokraatia kui protsessiga. Praktikas võivad üheaegselt koos esineda nii kontsentratsiooni- kui ka tsenralisatsioonireiim. Näiteks on sellega tegemist siis, kui kõik riigi haldusorganid
Kui reguleerimisülesanded jaotatakse vastava haldusekandja võrdses seisundis olevate organite vahel, on tegemist nn. horisontaalse dekontsentratsioonisüsteemiga. Nii on dekontsentratsioonisüsteemi alusel korraldatud ministeeriumide omavahelised suhted. Vertikaalse dekontsentratsioonisüsteemi sisuks on iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. Erinevus dekontsentratsiooni ja detsentralisatsiooni vahel seisneb peamiselt selles, et esimesel juhul säilitab organ oma koha haldusorganite hierarhilises süsteemis, teisel juhul on otsustamisõiguse üleandmine seotud iseseisva õigussubjekti tunnustamisega. Esimesel 44 juhul on tegemist üksnes juhtimise tehnika probleemiga, teisel juhul demokraatia kui protsessiga. Praktikas võivad üheaegselt koos esineda nii kontsentratsiooni- kui ka tsenralisatsioonire�iim. Näiteks on sellega tegemist siis, kui kõik riigi haldusorganid
annaabi.ee 
