ja riietus · Mood -> staatussümbolite pidev vajadus · Milleks rikkus? Staatuse küsimus · Uhkus, au ja kadedus: töövõime mootorid Montesquieu aust monarhiates · Seaduste vaimust (1748) · Antiikvabariigid põhinesid ennastsalgaval voorusel · Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul · Despootiad (antiiksed ja uusaegsed) põhinevad hirmul Au monarhiates · Au monarhiates on "vale au" põhineb ülendatud arusaamal iseendast · Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist · Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit · Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui tsiviilelus) Au tähtsus monarhiates
2) Kohustused jumala ees 3) Kohustused naiste ees 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad taltsutada inimesi, kes muidu ei arvestaks teistega. Vastandas antiikaegse vooruse ja germaani au: Antiikaegne ülemklasside enesesalgamine. Germaani elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga. 7. Montesquieu aust monarhiates Monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul. Despootiad põhin. hirmul. Igal seisusel on omad normid, mille rikkumine tähendab enda ja oma seisuse alandamist. Au iseloomustab aadlit. Aadliau tähtsaim nõue on julgus. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste Edev ning kade konkurents asendada ausa võitlusega, mis toimub positiivse eeskuju innustusest ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga. 9. Romantilise au paradoksid Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis)
nad ikkagi aumehed. Tänu uudsele olukorralne on enesepiiramine muutunud täiesti ebavajalikuks. Uuslaadiline au ,,võõraste ühiskonnas"(suurlinnades) saab silma paista suure omandi või särava riietusega. Seoses moe pideva muutumisega pidev staatussümbolite muutumine. Staatuse vajadus on see, mis paneb inimese tööle ja edendab ühiskonda. 7. Montesquieu aust monarhiates Antiikvabariigid põhinevad ennastsalgaval voorusel. Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul. Despootiad põhinevad hirmul. Au monarhiates on vale au, see ei põhine mingitel tõeliselt vooruslikel inimese omadustel, vaid ülendatud arusaamadel iseendast. Aadliau seisneb teatavate normide jälgimisel. Norme rikkudes alandame nii iseennast kui oma staatust. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus. Teiseks peab aadel olema valmis au nimel printsiipide eest seisma. Monarh ei saa seadusi läbi viia ainuisikuliselt. Võimu tegelikud
Võtab üle Hobbesi arusaama, et vabadus on väliste takistuste (piirangute) puudumine Seob selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitusega: 6. Montesquieu vabariigist. arutles selle üle, mis roll aul on riigi poliitilise süsteemi jaoks, seda tegi oma peateoses "seaduste vaimust", kus eristab kolme tüüpi riike: antiikvabariigid, mis põhinevad ennastsalgaval voorusel uusaegsed monarhiad, mis põhinevad enesearmastusel ja au mõistel despootiad, mis põhinevad hirmutundel Kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, aga ei arva, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal). Rõhutab ennekõike, kuidas kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ning kuidas see põhineb sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning karmil kasvatussüsteemil. Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga - arvas, et üleminek monarhiast vabariiki on võimatu. 7
(parlamentaarne või presidentaalne) Geograafiline jaotus: unitaarriik e. üksikriik, föderatsioon e. liitriik ja konföderatsioon e. riikide liit. 79. Tutvusta erinevaid riigi tekke teooriaid (Varrak). Teokraatlik- Patriarhaalne- Lepinguteooria- Orgaaniline teooria- Vallutuste teooria- Marksistlik teooria- 80. Tutvusta ajaloolisi riigitüüpe. Vanaaja riigitüübid (despootiad, polised, Rooma riik) Keskaegne riik Uusaegne riik Modernne riik (alatüüp: korporatiivne) Heaoluriik (sotsiaalne, demokraatlik ja pluralistlik õigusriik) Held 1995: riigikordade põhiklastrid: Traditsioonilised andamit võtvad impeeriumid - sugukonnast eristunud, ent tugevate sugukonnasarnaste joontega (valitsev hõim), põhinevad vallutustel ja andamikogumisel, sageli maa-alalt suured, ent lõdvalt seotud ja võimu intensiivsus (haldussuutlikkus) väike,
Au suurlinnades uudne olukord uusajal, enesepiiramine pole enam vajalik. Moodne suurlinn on see, kus tegelikult mitte keegi kedagi ei tunne. Rikkus kui selline pole eesmärk, sellega saab näidata oma staatust. Uhkus, au ja kadedus - selle nimel hakkavad inimesed tööd tegema. Montesquieu ,,Seaduste vaimust" (1748) 3 tüüpi riike. Antiikvabariigid, mis põhinesid ennastsalgaval voorusel. Uusaegsed monarhiad, mis põhinesid ennast armastaval aul. Despootiad (antiiksed ja uusaegsed), mis põhinevad hirmul. - au puudub. Au monarhiates: See on vale au põhineb ülendatud arusaamal sieendast. Aadliau seisneb teatud normide järgimisel, normide rikkumisel alandame iseennast ja oma seisust. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus = valmisoleks end lahingus ohverdama ning teiseks- valmisoleks ohverdada end oma põhimõtete nimel. Poliitiline tähtsus. Monarh ei saa võimu ellu viia ainuisikuliselt, tähtis on ka aadli olemasolu
süsteemi ja vormide kõige üldisemad tunnused, sisu ja avaldamisvormid. Jagatakse: 1. Ühiskondlik-majandsuliku formatsiooni alusel ehk millises ühiskondlik-majanduslikus formatsioonis riik eksisteeris: - Orjanduslik - Feodaalne - Kodanlik - Sotsialistlik 2. Territooriumi ulatuse alusel aegruumis: - Linnriik - Impeerium 3. Riigi vormi alusel aegruumis: - Monarhia: a) absolutistlikud ehk piiramatud (orjanduslikud despootiad ja türanniad; feodaalsed), b) dualistlikud ehk piiratud (feodaalsed; kodanlikud, parlamentaarsed) - Vabariik: a) ajaloolised ( orjanduslikud: demokraatiad ja aristokraatiad; feodaalsed: linnvabariik); b) kaasaegsed (kodanlikud demokraatiad: parlamentaarsed, parlamendikesksed, puhta võimude lahususe alusel, presidentaalsed; sotsialistlikud: nõukogude süsteem ning nn rahvademokraatia) 4. Rahva osavõtu mahu riigivõimu teostamisel alusel:
Antiikvabariigid põhinesid ennastsalgaval voorusel Aristoteles, Cicero – au saab põhineda ainult voorusel; aust endast tuleb Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul hoolida mõõdukalt (Aristoteles) või peaaegu üldse mitte (Cicero) Despootiad (antiiksed ja uusaegsed) põhinevad hirmul Kristlik kardinaalvoorus on enesealandamine, au võib taotleda ainult Jumalale, Au monarhiates (Montesquieu) pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel Au monarhiates on “vale au” – põhineb ülendatud arusaamal iseendast Feodaalau – vallutaja au, millest saab järk-järgult õigluse ja usu eest seisja ja
(edendab majandust), et uhkus, au ja kadedus on töövõime käivitajad ja toovad ühiskondlikku kasu. Kokkuvõte. Mandeville'i jaoks oli au midagi instrumentaalset. 17. Montesquieu aust monarhiates (Seaduste vaimust) M leidis, et eri tüüpi riigid põhinevad eri tüüpi printsiipidel. Antiikvabariigid põhinevad ennastsalgaval voorusel. Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval (e germaani) aul , mis ei peegelda tegelikke voorusi. Despootiad põhinevad hirmul. Au monarhiates on vale au, see ei põhine mingitel tõeliselt vooruslikel inimese omadustel ja eneseväärikal käitumisel, vaid ülendatud/liigkõrgetel arusaamadel iseendast. Samas, selleks, et seda ülendatud arusaama alal hoida, pidi inimene täitma mingeid norme. Norme rikkudes alandab ta nii iseennast, perekonda kui oma seisust (sarnane seisukoht mandeville'ga). Selline normide täitmine iseloomustab eelkõige aadlit
asi. Montesquieu au rollist kaasaegses poliitilises süsteemis Rakendas Mandeville'i ideed tollasele kaasaegsele poliitilisele süsteemile monarhiatele ja näitas, millist rolli mängib au monarhia toimimises (,,Seaduste vaimust"). Analüüsis erinevaid riigikordi, nii ajaloolisi kui kaasaegseid, ja leidis, et eri tüüpi riigid põhinevad erinevatel printsiipidel. Antiikvabariigid tuginesid voorusel ja ennastsalgavusel. Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul. Despootiad (antiiksed ja uusaegsed) põhinevad hirmul (despoot kardab rahvast ja vastupidi). Au monarhiates on ,,vale au" põhineb ülendatud arusaamal iseendast. Selleks, et ülendatud arusaama toita, pidi inimene täitma mingeid norme igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist. Esmajoones iseloomustab au aadlit, aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui ka tsiviilelus). Aadlikud on sõjas
3) kodanlik, 4) sotsialistlik. Võttes aluseks territooriumi ulatuse ning millistena riigid eksisteerisid erinevates aegruumides, saame kaks riigi ajaloolist tüüpi: 1) linnriigid, 2) impeeriumid (vrdl Montesquieu liigitusega fakultatiivse osa teema 4 § 2 p.1.2. all lk 87). Võttes aluseks riigi vormid aegruumis (vt skeem nr 2 ja 3 lk 83), saame kaks põhilist riigi ajaloolist tüüpi: 1) monarhiad:a) absolutistlikud ehk piiramatud (orjanduslikud despootiad ja türanniad; feodaalsed),b) dualistlikud ehk piiratud (feodaalsed: piiratud feodaalse killustatuse tõttu või seisuste esindusinstitutsioonide poolt; kodanlikud: parlamentaarsed); 2) vabariigid: a) ajaloolised (orjanduslikud: demokraatiad ning aristokraatiad; feodaalsed: linnvabariik), b) kaasaegsed (kodanlikud demokraatiad: parlamentaarsed, parlamendikesksed, puhta
annaabi.ee 
