2 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin filosoof René Descartese. Ta oli kuulus prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane, kes elas aastatel 1596 1650. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks. Tõepoolest, umbes 50 aastat tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline filosoof pärast Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja hindaksid neid lähtudes oma intelligentsist. Ta soovis, et lugejad ei lähtuks teemale oma eelarvamustest, nagu eelnevad otsused, vaid vaataksid teemat uue pilguga. Tema kirjutised omasid väga suurt mõju
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..9 Sissejuhatus Rene Descartes oli kuulus prantsuse filosoof,matemaatik ja teadlane, kes elas aastatel 1596 1650. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud(rakenduslikud) teadused.Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks.Umbes 50 aastat tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline filosoof pärast Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja hindaksid neid lähtudes oma intelligentsist. Ta soovis, et lugejad ei lähtuks teemale oma eelarvamustest, nagu eelnevad otsused, vaid vaataksid teemat uue pilguga. Tema kirjutised omasid väga suurt mõju
võrd mitmekülgsed ja keerukad, et nad on langenud äärmuslike lihtsuste ohvriks. Sageli nähakse Descartes'i puhul ainult väga mõistusepärast lähenemist maailmale. Tema töödest on mõjutusi saanud peaegu kõik filosoofid, kes kaasaegset mõtteviisi kujundanud. Seetõttu on raske üheselt määratleda sõna kartesianism, vaid peab hoolikalt tähele panema, kas sellest räägitakse seoses metadoloogia, materialismi või hoopis metafüüsikaga. Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks. Tõepoolest, umbes 50 aastat tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline 3 filosoof pärast Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja hindaksid neid lähtudes oma intelligentsist. Ta soovis, et lugejad ei lähtuks teemale oma eelarvamustest, nagu eelnevad otsused, vaid vaataksid teemat uue pilguga
või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures). Ta rajas uue matemaatikaharu, mille tuumaks oli algebra kasutuselevõtt geomeetrias. Ühtlasi leiutas ta graafiku (x ja y telge nimetatakse tema järgi kartesiaanlikeks koordinaatideks). Ta mõtles, et see, mis annab matemaatikale tema tõsikindluse, on ehk üle võetav ning rakendatav ka teistes teadmisvaldkondades. Rene Descartest peetakse ratsionalismi (ehk arusaama, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest, olles sünnipärane) rajajaks. Descartese arvates ei esine tarkus mitte paljuteadmises, vaid mõistmises. Tema meelest järeldub tõeline teadmine printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest. Paljuteadjad ei ole mõttetargad, vaid kogujad. Mõttetark aga otsib arusaamist.
kohe põhialuseid, millele tugines kõik see, mida ma kunagi uskuma jäin." (II;1643) Nende kahe lausega ütleb Descarte välja ilmselge tõe. Ükskõik mis valdkonnas piisab kogu süsteemi kokkukukkumiseks alustalade purustamisest, olgu selleks siis materiaalne maailm (vundamenti lõhkudes vajub maja kokku) või vaimne maailm ( võta inimeselt tema usk ja ta 6 kaotab kõik) Descartest oli väga julge samm hakata lammutama oma teadmiste ja uskumuste põhialuseid. Meile kõigile meeldib elada teadmises, et oleme õilsad ja õiglased, teame ja teeme vaid ainuõigeid asju ja käitume alati vastavalt oma tõekspidamisetele. Ainuüksi ühe sündmuse või olukorra üdini aus analüüs võib hingesopist välja tuua sellist mustust, et hingerahu on kõigutatud mitmeks päevaks. Mis aga juhtuks ühe inimesega, kui selgub, et kogu tema elu on üles ehitatud valedele
Tema jaoks ei ole mõtlemise vabadus midagi „soovitavat“ vaid see on vältimatu. Kui tema teoloogilis-poliitiline traktaat ilmus 1670, siis oli tema hea nimi hoobilt kadunud. Ta keeldus avaldamast oma põhitööd Eetika, milles ta arendas oma mõtteid veelgi radikaalsemas suunas. Teos ilmus alles põrast tema surma. Spinoza kõneleb ajatust ja igavikulisest maailmavaatest, kui Descartes on vaid mina.keskne vaatenurk. Spinozat ja Descartest ühendab usaldus geomeetria kui kogu teadmiste ideaali vastu. Spinoza metafüüsika esindab monismi, ainususfilosoofiat. On ainult üks substants ja see on lõpmatu. Ta ütleb et kõik mis on, on jumalas ja ilma jumalata ei saa mitte miski olemas olla. Tulemuseks on determinism, mille poolest Spinoza metafüüsika ongi kuulus. Tema vaatevinklist on argimõtlemises vead. Leibniz (1646-1716) Ta on olnud üks mitmekülgsemaid geeniusi maailmas. Ta ei tegutsenud kunagi elukutselise filosoofina
Selgemalt kannab valgustuse vaimu Rene Descartes. 2 sfääri – res cogitans, res extensa. Vaimu maailm, inimese sisemaailm ja väline maailm, millel on ulatuvus. Sisemaailm atribuudiks on mõtlemine, välismaailmal ulatuvus. Res extensa alla kuulub inimkeha, looma organism samuti. Looduse valda kuulub. Res cognito asub sellest maailmast eraldi. Descartesile mõjuvad avastused meditsiinivallas, avastati sel ajal vereringe, mis toimib nagu masinas. Descartest sai aluse teadusharu, mida tunneme robootika nime all. Descartesi järgi ei tule välja, et nad oleksid võimelised mõtlema. On võimalik ehitada inimkeha. Erinevus elusa ja surnud keha vahel on samasugune nagu erinevus üles keeratud ja maha keeratud kella vahel. Loomad on hingetud automaadid, res cognitat ei ole. Kui keegi suudaks ehitada täiusliku looma, siis see oleks sama. Res cognitat sel viisil ei saa luua. Saksa kirjanik Heine
Teksti osa: Selged ideed on need, kui seda tuntakse ära. Segased ideed on siis kui ei tunta ära asja. Selgus on selles, et tuntakse ära midagi; osatakse osutada asjale. Kuidas muuta meie ideid selgeks? Varasem epistemoloogia esitab liialdavaid nõudmisi; laskuda maa peale ja siis piirata neid nõudeid. Ei saa rakendada selliseid nõudeid. Kui nõuame, et asi on selge nii ja nii. Probleemsituatsioon: küsimus ise, kuidas muuta oma ideid selgeks, see on Descartest saati olnud filosoofiline küsimus. Probleem on selles, et need meetodid/kriteeirumid, mida on kasutatud, selgitada, mis seni on olnud kasutuses, on ebapiisav. Näiteks selguse krieerium. Eksamil: kirjeldama seda situatsiooni; selgitama, mis on selgus; ja tooma kriitilised vastuväited; et miks meetod pole piisav. Kui pole piisav, siis tuleb leida parem meetod. Peirce – siiamaani ebapiisav, sest ka taandub see subjektiivsele valdamisele. Kuidas eristada – eristada subjektiivset osa sellest
ainult eneseteadvus saab olla see asi, mis pole "petuvärk" * Descartes oli see, kes pakkus välja ka dualismi, mida nimetatakse Descartes'i dualismiks, kus ta ütles, et tegelikult kõik, mis inimese juures on, on taandatav kahele algele ja kõik protsessid, mis inimesed on, on paralleelsed, kuid nad pole omavahel päriselt seotud ja on justkui kaks sünkroonis võnkuvat pendlit. Ta leidiski, et on kaks osa vaim ja keha ning tema oli see, kes uskus, et vaim on esmasem. -) Descartest edasi hakkabki pidevalt toimuma vaimu ja keha vastandumine. John Locke * John Locke (1632-1704) ta oli empirismi koolkonna looja, kes uskus, et kõik kujutlused tekivad aja jooskul kogemustest. Kui me sünnime, siis sünnihetkel oleme me tabula rasa ehk puhas leht, kugi tänapäeval võib seda mõtet veidi ümber lükata. -) Ta uskus, et kogemusi saab jagada kaheks ehk meeleline (sense) taju ja sisemine ehk
kõike nüüd ja kohe. 3. Teadvustamatu ihasid ei saa muuta, sest neid ei saa õieti määratleda. 4. Teadvustamatud tungid täidavad psüühika energiaga, on nö psüühika käivitavaks jõuks, mille olemasolust inimene ise teadlik pole. · Teadvus siia kuulub eneseteadvus. See on valdkond, kus me teadlikud olles teeme valikuid ja toimetame. 1. Suudame kehtestada reegleid, neid järgida. Erinevalt teadvustamatust on siin kõik liigendatud ja korrapärane. 2. Descartest alates on just eneseteadvust peetud tõsikindluse allikaks st me võime eksida meeltemuljetes, kuid võime kaudu teadvustada ennast ja oma vaimuseisundeid, jõuame TÕE jälile. 3. Kuid Freudi järgi on see tõsikindel usaldusväärsus suurimaid enesepettusi. Inimese teadvus arvab et ta on kese, kuid tegelikult on ta üksnes teadvustamatu mängukann. · Eelteadvus teadvustamatu ja teadvuse kokkupuute piiril tekib midagi, mis kuulub üheaegselt mõlemale vaimsele territooriumile
sellepärast eelistas klassikalisi teoseid. Geomeetria-füüsika 53 Kord hakanud Hobbes lugema Eukleidese ,,Elemente" (kirjutatud 3 saj eKr), kus oli teatav väide, mille kohta ütles Hobbes: ,,Jumala nimel, see on võimatu". Kuid jälgides Eukleidese arutlust ühelt eelduselt teisele, teiselt kolmandale, veendus ta lõpuks, et kõik väited kehtivad. Prantsusmaal olles kohtas Rene Descartest ja Galileo Galileid (1564-1642). "Geomeetriliselt võttes" näeb Hobbesi arutelu välja järgmiselt: Kui universum on liikumises olev mateeria, siis peavad ka inimesed üldiselt võttes käituma teatud viisil. See, et inimesed vahepeal on altruistlikud (ja ka Hobbes ise seda oli, tegi suuri annetusi heategevusele), ei muuda süsteemi. Majanduses ka eeldatakse, et inimesed ostavad nii odavalt ja müüvad nii kallilt kui võimalik, kuid
annaabi.ee 
