Sellel on aineline substants (maa, ehitis, masinad). Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses, mis koosneb: ostuhinnast ja kasutuselevõtmist võimaldavatest kulutustest. NT: Maa soetamisel kuuluvad soetusmaksumusse ostuhind, maakleritasu, lõivud. Varaobjekti soetamine kajastatakse raamatupidamiskandega: D Maa või Masinad ja seadmed jne K Võlad tarnijatele, Pangakonto jne Materiaalse põhivara depretsiatsiooni (amortisatsiooni) arvestus Tavaliselt on aineliste varaobjektide kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksul. Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine).
) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses, mis koosneb: * ostuhinnast ja * kasutuselevõtmist võimaldavatestväljaminekutest. Materiaalse põhivara depretsiatsiooni (amortisatsiooni) arvestus (pikaajalise vara soetamine, kajastame kuluna selle perioodi eest, kuna me teda kasutame) Tavaliselt on aineliste varade kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. (kuluvad füüsiliselt- värv tuhmub, puruneb jne.. võib kuluda ka moraalselt-riistvara vananeb.) Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. (eksponaadi väärtus võib hoopiski tõusta ja samuti ka kunstiteostega)
perioodi jooksul soetatud kaubad või valmistatud tooted ära müüakse või mitte, (nt kõik turundus- ja halduskulud) Kulukäitur mingi sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. Kapasiteedikulu püsikulu, mis võimaldab saavutada soovitava toodangu või teenuste mahtu eeldusel, et kõik vajalikud tingimused on täidetud. Töötlemiskuluna (konverteerimiskuluna) loetakse depretsiatsiooni ja amortisatsiooni, kui need on seotud tootmisprotsessina. Nt tehase hoone ja tootmisseadmed, mitte aga sekretäri arvuti. Müügitulu müügikulu = piirkasu Piirkasu piirkulud = ärikasum. Teisiti võib ka öelda, et see müügikulu on muutuvkulud. St nt müügihind 0,4, muutuvkulud 0,25, siis 0,15 on piirkasum ühiku kohta (piirkasumlikkus). Seega piirkasumimäär on 0,15/0,4= 0,375 *100% = 37,5%? Vastus avaldatakse protsentides. Ühiku
sisu, millistest komponentidest sellise meetodi puhul hind koosneb?) Tulemimäära reguleerimise meetodit on defineeritud kui võtete kogumit, mille kohaselt regulatsioonile alluvail ettevõtetel lubatakse kasutada hindu, mis katavad tema põhitegevuskulud, vajalikud investeeringud ja tagavad õiglase tulemi investeeritud kapitalilt, moodustades nn lubatud müügitulu. Depretsiatsiooni arvutamisel lähtutakse antud meetodi kasutamisel reguleeritava vara väärtuse kontseptsioonist. Koosneb kahest komponendist – kavandatavate investeeringute väärtus ja olemasoleva põhivara väärtus. 2. Hinnakasvu indekseerimise meetod ( milliseid indekseid on võimalik kasutada?) Hinnakasvu indekseerimise (THI–X) meetodit on defineeritud kui infrastruktuuri-
leppida. Sel juhul on tegemist garanteeritud lõpetamismaksumusega varaobjekti rentimisega. Kui vastavat mõlemapoolset kokkulepet pole, on tegemist garanteerimata lõpetamismaksumusega varaühiku rentimisega. Näide 4 01. 01. 2005. a. võttis rentnik 3 aastaks rendile tõstuki, mille tegelik maksumus oli 100 000 krooni. Tõstuki majanduslik eluiga on 3 aastat. Tõstuki lõpetamismaksumuseks hinnati 10 000 krooni. Rentnik kasutab depretsiatsiooni arvutustes lineaarset meetodit. Rendi intressimäär on 10 %. Majandusaasta lõpeb 31. 12. Rendimaksed tasutakse iga aasta algul, esimene rendimakse tasutakse 01. 01. 2005. a. Tõstuk tagastatakse renditajale 01. 01. 2008. a. garanteeritud lõpetamismaksumuses. Lõpetamismaksumuse nüüdisväärtus (üksiksumma nüüdisväärtus) on 7513 krooni: (10 000 x 0.75131). Igakordne rendimakse 33 809 (avanssannuiteedi nüüdisväärtus) arvutatakse järgmiselt: (100 000 -- 7513) : 2.73554 = 33 809.
Lennutegevuse kulud Lennupersonali palgad ja muud kulutused Kütus ja määrdeained Lennuvälja- ja lennuliiklustasud Lennuki kindlustus Lennuki seadmete ja personali rent ning liising b. Hooldus- ja remondikulud Tehnilise personali kulud Materjalikulu Hooldusteenuse korraldamine c. Depretsiatsiooni kulud Lennuki seadmed Maapealsed seadmed ning maa kulum Arenduskulude ja personali koolituse depretsiatsioon II. Ühiskulud a. Peatuskoha ja maapealsed kulud Lennuvälja personal Ehitised, seadmed ja transport Teistele ettevõtetele makstud hooldustasud b. Reisijateeninduse kulud
2. jaanuaril 20x1 soetati sõiduauto hinnaga 20 000 eurot. Raamatupidamiskanne 2. jaanuaril 20x1: D Masinad ja seadmed 20 000 K Raha 20 000 Juhtkonna hinnangul kasutatakse 2. jaanuari 20x1 soetatud sõiduautot 5 aastat ning jääkmaksumus kasutusajal lõpul on 11 000 eurot. 20x1. aasta depretsiatsioonisumma = (20 000 eurot 11 000 eurot) / 5 aastat (amortisatsioonisumma) = 1800 eurot/aastas Raamatupidamiskanne 31. detsembril 20x1: D (Depretsiatsiooni)kulud 1800 K Akumuleeritud kulum 1800 Ettelaekunud tulud ... kohustisena kajastatud raha laekumine, mis kajastatakse tuluna tulevastel perioodidel. Ettelaekunud tulusid nimetatakse ka avansstuluks, tulevaste perioodide tuluks, koolitus, konsultatsioon jne. Ettelaekunud tulu -näide 28. juunil 20x1 laekus rendimakse summas 3000 eurot ajavahemiku 1. juuli 20x1 30. juuni 20x2 eest. Raamatupidamiskanne 28. juunil 20x1: D Raha 3000 K Ettelaekunud renditulud3000
.................................... 22 10. TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS .............................................. 24 11. MAJANDUSTEHINGUTE KORRIGEERIMIS- JA LÕPETAMISKANDED .............................. 25 12. FINANTSARUANDED .................................................................................................. 28 13. VARUDE ARVESTUS JA HINDAMINE ........................................................................... 44 14. MATERIAALNE PÕHIVARA JA DEPRETSIATSIOONI E MAHAARVESTAMISE (AMORTISATSIOONI E KULUMI) MEETODID ..................................................................... 53 LISA 1. TULUDE, KULUDE KOONDKONTODE SULGEMINE, ARUANDEPERIOODI KASUMI LEIDMINE ....................................................................................................................... 60 LISA 2. LÕPETAMISKANNETE SKEEM................................................................................ 61 KASUTATUD KIRJANDUS ................................
juhtudel vastab selle tegelikule väärtuse vähenemisele ja tasakaalustab hilisemate kasutusaastate suuremad korrashoiu- ja hoolduskulud. Progressiivse meetodi puhul arvutatakse põhivara kasutamise esimestel aastatel väiksemad mahaarvestuse summad, mis hakkavad kasvama koos kasutuseaga. Seda kasutatakse põhivarade puhul, mis vajavad teatavat eelaega intensiivseks kasutamiseks (puuviljaistandused, hotellid jm.). Põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise e. amortisatsiooni e. depretsiatsiooni meetodid: 1.LINEAARNE e. ühtlane mahaarvetusmeetod. Kuludesse kantakse igal aastal võrdne summa. Siin on oluline teada põhivara soetusmaksumust, likvideerimismaksumust ja kasutusaega. 1 Mahaarvestusmäär = ------------------ x 100 % n n-kasutusaeg aastates Mahaarvestise summa = mahaarvestusmäär x ( soetusmaksumus- likvideerimismaksumus)
Aasta kassaplaan koostatakse kvartalite lõikes, kvartali kassaplaan liigendatakse kuude lõikes. Harilikult tuuakse kassaplaanis välja järgmised osad: 1) Kasutadaolev rahasumma, mis leitakse valemiga: raha algjääk + laekum = kasutadaolev raha 2) Raha väljaminek, kus kajastatakse eraldi põhimaterjalide soetamisväljaminekud (sõltuvad tarnija poolt antud maksetähtaegadest), põhitööliste palk, muud väljamaksed ja väljaminekud * depretsiatsiooni- ja amortisatsioonikulu ei ole rahaline väljaminek 3) Raha koguvajadus 4) Raha lõppjääk * tähtis on normeerida rahajääk, peaks olema minimaalselt vajalik jooksvaks tegevuseks * suure rahasumma hoidmisega kaotatud kasum on alternatiivkulu 33 3. Eelarvestatud raamatupidamisbilanss Eelarvestatud raamatupidamisbilanss kajastab ettevõtte varade, kohustiste ja omakapitali
koolitus-, uurimis- ja arenduskulud). Juhtkond võib neid korrigeerida jooksvalt, planeerimisperiood on lühem kui siduvatel püsivkuludel ning neid võib vähendada, ilma et see põhjustaks lühema perioodi jooksul negatiivseid tagajärgi. Püsivkulude osatähtsuse suurenemine on tingitud paljudest asjaoludest, peamisteks põhjusteks on: a) automatiseerimise kasv toob kaasa investeeringute suurenemise masinatesse ja seadmetesse, millega omakorda kaasneb depretsiatsiooni- ja rendikulude suurenemine; b) hea väljaõppega, kõrgeltkvalifitseeritud töötajad on väga väärtuslikud, raskesti asendatav vara. Tulemuseks pikaajalised, fikseeritud garantiidega lepingud. 3) segakuludeks, mis sisaldavad nii muutuv- kui püsivkomponenti (telefonikulu puhul püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus, kulukäituriks kõneaeg). Segakulu muutub
annaabi.ee 
