Veri Inimesel on verd 7-8% kehakaalust. (70 kilosel 5l verd) Veri paikneb veresoontes ja osa paikneb vere depoodes maksas, põrnas ja luuüdis. Suurema füüsiise koormuse korral paisatakse depoodest välja. Punasest luuüdist verd ei paisata, enne kui vormelemendid on küpseks saanud. (paisatakse välja suurte verekaotuste korral) Veri jaguneb plasmaks ja vormelementideks. suhe on 40-45% vormelemente, 55-60% plasmat. Punase värvi annavad verelibled. Plasma ja vormelementide omavahelist suhet nim. hematokritiks. Nt vere vormelementide ülekanne. Kui vormelemente on liiga palju (jalgratturitel piir 50!)....... veri paksem ehk viskoossem. Süda peab ringi pumpama
+ lrrrrLn4, J Kopsud - kopsumaht . Siida - siidamelihas . ... ja suudab YJY..... verd oumbata ot Punalibled - tulevad ...... hapnikutarbimisvdime ...... depoodest vEilja, .. r+ OO J4 stidame-veresoonkonna vormisolek -........................... on vastupidav, stidamehaigusi miirksa .........................
maksas ja ka lihastes. SV vajaduse suurenemisel lammutatakse maksaglükogeen glükogenalüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. SV liig korral toidus muudetakse need organismis lipiidideks, mis ladestuvad rasvadepoodesse. AV on seotud lipiidide AV-ga.glükoosi konsentratsiooni tõus veres suurendab triglütseriidide sünteesi, glük. Langus pidurdub trigl süntees ja intensiivistub nende lammutamine.neerupealise säsi H adrenaliin mobiliseerib rasvu nende depoodest, suureneb vabade rasvhapete tase veres. Hüpofuusi eessagara somatotroopne hormoon viib lipiidid nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõttu lihaskoes. SV te AV oluliseks reguleeritavaks suuruseks on glükoosi tase veres, mille konsentratsiooni muutusi registreerivad glükoosiretseptorid maksas, veresoontes ja hüpotalamuse ventrolateraalses tuumas. Vere glükoositase hoitaksesuht püsivana 3,3…6,1 mmol/l
On välja arvutatud, et täiskasvanud mehe lihased võiksid teoorias arendada 20 tonnile vastava kontraktsioonijõu. Lihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku. Lihaste treenimine mõjutab organismi: · lihaskiudude läbimõõt suureneb-parandab vereringet, südame minutimaht suureneb, lihastes veresooned vajadusel laienevad, treenitud inimesel tulevad punased verelibled depoodest välja ja transpordib hapnikku. · suureneb kopsumaht · paraneb koerakkude võime vastu võtta hapnikku (mitokondrite arv suureneb) · luud muutuvad tugevamaks · lihased muutuvad tugevamaks · paraneb koordinatsioon · suureneb painduvus ja liikuvus on hea LIHASTE SÜSTEEM Lihaste jaotus lähtub eelkõige nende asendist. Vastavalt luustiku jaotusele rühmitatakse keha lihased üldiselt pea-, kere- ja jäsemete lihased. Pealihased on mälumis- ja miimilised lihased
väga kiiresti lööma, paisatesiga löögiga välja suhteliselt väikese verekoguse. Kui süda lööb suurema mahuga ja aeglasemalt, pumpab ta rohem hapnikurikast verd ega väsi nii kiiresti. Treenitud südamega inimene suudab kauem joosta, sest tema koerakud saavad rohkem hapnikku. · Punalibled Tavaliselt ei tööta kõik punalibled korraga. Ühed töötavad, teised aga puhkavad samal ajal depoodes. Kehaliselt treenitud inimese punalibled tulevad kiiresti depoodest välja, kuineid vajatakse, töötavate punaliblede arv suureneb j aparaneb hapnikutarbimise võime. Treenitud inimene talub paremini ka verekaotust. · Veresoonkond Kehalise töö ajal, kui süda paiskab välja suuri verekoguseid, on oluline, et veresoontes ei oleks südamele vasturõhku. Madal rõhk tekib veresoontes nende laienemisel, korraga avanevad paljud rahuolekus kinni olnud juussooned ja hapnikurikas veri pääseb koerakkudele väga lähedale. Hapniku kandmine iga
verekoguse. Kui süda lööb suurema mahuga ja aeglasemalt, pumpab ta rohem hapnikurikast 6 verd ega väsi nii kiiresti. Treenitud südamega inimene suudab kauem joosta, sest tema koerakud saavad rohkem hapnikku. Punalibled Tavaliseltei tööta kõik punalibled korraga. Ühed töötavad, teised aga puhkavad samal ajal depoodes. Kehaliselt treenitud inimese punalibled tulevad kiiresti depoodest välja, kuineid vajatakse, töötavate punaliblede arv suureneb j aparaneb hapnikutarbimise võime. Treenitud inimene talub paremini ka verekaotust. Veresoonkond Eespool rääkisime veresoonte võimest laieneda ja aheneda. Kehalise töö ajal, kui süda paiskab välja suuri verekoguseid, on oluline, et veresoontes ei oleks südamele vasturõhku. Madal rõhk tekib veresoontes nende laienemisel, korraga avanevad paljud rahuolekus kinni
maha suruda ja käituda inimväärselt igas olukorras. Aju sisemuses paikneb emotsionaalne e limbiline aju(S. Freudi järgi alateadvus), mis võib stressoritele reageerida ülevoolavalt ja värvikalt.Stressi toime ja tagajärg sõltub suuresti emotsionaalse aju seisundist ja tema aktiivsusest. Emotsionaalne aju raegeerib millisekundite jooksul ohuolukorrale, alles seejärel hakatakse mõtlema, mis uhtus ja mida tehti. (Paju, Raudsik 2007) Igasugune stress vallandab keha depoodest tugevatoimelisi hormoone verre. Kui inimese elu on nädalaid, kuid, mõnikord aastaid täis halba pinget ja veres püsib stressihormoonide sisaldus kõrgel, võib see lõppeda haigusega. Põhjused on järgmised: o Kestev pinge (töökohas, perekonnas) süvendab väsimust, muutub südametegevus, tõuseb vererõhk, mis suurendab ateroskleroosi ja müokardi infarkti ohtu. o Kui puudub treenitus kohanemiseks stressoriga, püsib stressihormoonide tase pikka
SV vajaduse suurenemisel lammutatakse maksaglükogeen glükogenalüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. SV liig korral toidus muudetakse need organismis lipiidideks, mis ladestuvad rasvadepoodesse. AV on seotud lipiidide AV-ga.glükoosi konsentratsiooni tõus veres suurendab triglütseriidide sünteesi, glük. Langus pidurdub trigl süntees ja intensiivistub nende lammutamine.neerupealise säsi H adrenaliin mobiliseerib rasvu nende depoodest, suureneb vabade rasvhapete tase veres. Hüpofuusi eessagara somatotroopne hormoon viib lipiidid nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõttu lihaskoes. SV te AV oluliseks reguleeritavaks suuruseks on glükoosi tase veres, mille konsentratsiooni muutusi registreerivad glükoosiretseptorid maksas, veresoontes ja hüpotalamuse ventrolateraalses tuumas. Vere glükoositase hoitaksesuht püsivana 3,3...6,1 mmol/l. Nälgimisel ja suurtel koormustel võib veresuhkru tase langeda.
2. Lihaste ülesanded Lihaste ülesandeks on: o liikumisfunktsioon, o annavad kuju, o osalevad aktiivselt ainevahetuses, o aitavad talletada energiat, o aitavad säilitada kehatemperatuuri. Lihase väsimus sõltub töö kiirusest, intensiivsusest ja koormusest, raskusest. Treenimine mõjutab organismi: 1. lihaskiudude läbimõõt suureneb-parandab vereringet, südame minutimaht suureneb, lihastes veresooned vajadusel laienevad, treenitud inimesel tulevad punased verelibled depoodest välja ja transpordib hapnikku. 4. suureneb kopsumaht 5. paraneb koerakkude võime vastu võtta hapnikku (mitokondrite arv suureneb) 6. luud muutuvad tugevamaks 7. lihased muutuvad tugevamaks 8. paraneb koordinatsioon 9. suureneb painduvus ja liikuvus on hea. 6 5. SEEDEELUNDID 1. Ehitus
2. Lihaste ülesanded Lihaste ülesandeks on: o liikumisfunktsioon, o annavad kuju, o osalevad aktiivselt ainevahetuses, o aitavad talletada energiat, o aitavad säilitada kehatemperatuuri. Lihase väsimus sõltub töö kiirusest, intensiivsusest ja koormusest, raskusest. Treenimine mõjutab organismi: 1. lihaskiudude läbimõõt suureneb-parandab vereringet, südame minutimaht suureneb, lihastes veresooned vajadusel laienevad, treenitud inimesel tulevad punased verelibled depoodest välja ja transpordib hapnikku. 4. suureneb kopsumaht 5. paraneb koerakkude võime vastu võtta hapnikku (mitokondrite arv suureneb) 6. luud muutuvad tugevamaks 7. lihased muutuvad tugevamaks 8. paraneb koordinatsioon 9. suureneb painduvus ja liikuvus on hea. 6 5. SEEDEELUNDID 1. Ehitus
maksaglükogeen glükogenalüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. SV liig korral toidus muudetakse need organismis lipiidideks, mis ladestuvad rasvadepoodesse. AV on seotud lipiidide AV-ga.glükoosi konsentratsiooni tõus veres suurendab triglütseriidide sünteesi, glük. Langus pidurdub trigl süntees ja intensiivistub nende lammutamine.neerupealise säsi H adrenaliin mobiliseerib rasvu nende depoodest, suureneb vabade rasvhapete tase veres. Hüpofuusi eessagara somatotroopne hormoon viib lipiidid nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõttu lihaskoes. SV te AV oluliseks reguleeritavaks suuruseks on glükoosi tase veres, mille konsentratsiooni muutusi registreerivad glükoosiretseptorid maksas, veresoontes ja hüpotalamuse ventrolateraalses tuumas. Vere glükoositase hoitaksesuht püsivana 3,3...6,1 mmol/l
SV vajaduse suurenemisel lammutatakse maksaglükogeen glükogenalüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. SV liig korral toidus muudetakse need organismis lipiidideks, mis ladestuvad rasvadepoodesse. AV on seotud lipiidide AV-ga. glükoosi kontsentratsiooni tõus veres suurendab triglütseriidide sünteesi, glük. Langus pidurdub trigl süntees ja intensiivistub nende lammutamine. neerupealise säsi H adrenaliin mobiliseerib rasvu nende depoodest, suureneb vabade rasvhapete tase veres. Hüpofüüsi eessagara somatotroopne hormoon viib lipiidid nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõttu lihaskoes. Vere glükoositaseme langus alla normi hüpoglükeemiaks, tõus üle normi hüperglükeemia. Hüpoglükeemiline sokk ja glükosuuria. Vere suhkrusisalduse langus, mis võib kaasneda raske füüsilise pingutuse järgselt, insuliini sisalduse tõusu puhul veres. Glükosuuria on glükoosi eraldumine uriiniga
Rakupinna retseptorid võib jaotada nelja suurde klassi 33 4. Sekundaarsed vahendajad Suurema osa hormoonide efektid vahendatakse efektormolekulideni sekundaarsete vahendajate (second messenger) abil Adaptervalgud, mis osalevad signaali transduktsioonil, on konserveerunud molekulid GTPaasse aktiivsusega lülitid ja proteiinkinaasid Erinevate hormoonide süntees, vabanemine depoodest ja degradatsioon toimub erineva kiirusega ja on täpselt reguleeritud Rakupinna retseptorite KD (dissotsiatsiooni konstant) väärtused näitavad ligandide ligikaudset kontsentratsiooni mida väiksem on KD, seda suurem on tasakaal retseptor-ligand kompleksi suhtes. KD umbes 50% ligandist on valgule seostunud. Agonistid- molekulid, mis seonduvad retseptorile ja aktiveerivad signaaliülekande ka ligandid ise
transporti vereringega. Ventilatsioon suureneb nii hingamissageduse kui -mahu (jääb reeglina vähemaks kui pool VC-d) arvel, treenitud inimesel võib VE kasvada kuni 130 l/min. Füüsilise töö ajal paraneb hingamisgaaside difusioon, suureneb alveolaarventilatsiooni osa üldventilatsioonist, paraneb alveolaarventilatsiooni ja perfusiooni vastavus. Südame minutimaht suureneb analoogselt löögisageduse ja -mahu arvel, vererõhk tõuseb, kopsude perfusioon paraneb, depoodest läheb enam erütrotsüüte ringesse (hapnikku transportiva süsteemi võimsus tõuseb). Suureneb ka hapniku utilisatsioonikoefitsent (arteriaalse vere hapnikku kasutatakse rohkem ära) - tarbitud hapniku hulk võib kasvada kuni 6-7 l/min (kuni 20x tavatarbimisest rohkem). Lihastes suureneb verega voolutatavate kapillaaride arv, tõuseb temperatuur ning P CO2 ja happeliste ainevahetusproduktide hulk (seetõttu annab arteriaalne veri O 2 kergemini ära). Vähenevad
annaabi.ee 
