Kommuistliku süsteemi lagunemine 1)Nõukogude Liidu lagnemine (1991) Perestroika hakkas tasapisi väljuma Gorbatsovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.: · võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) kiiremas tempos · senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks · Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu olid suunatud, tekkinud alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused · paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone · võeti vastu keeleseaduseid · osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks · Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses
käiku kontrollida ning konfliktid ja rõhutud rahvaste vabanemispüüded kasvasid võimudel üle pea. See andis veelgi tõuke sotsialistliku süsteemi lagunemisele. Kuna Gorbatsov loobus Breznevi doktriinist ega sekkunud enam Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse, said viimased vaikselt valitseva võimu alt vabanema hakata. Igas riigis toimusid omad võitlused uuendusmeelsete ja vanameelsete vahel. Senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks, tekkisid alternatiivsed parteid, mis olid suunatud Kommunistliku Partei vastu, võeti vastu keeleseadusi jms. Osa liiduvabariike keeldus alustamast läbirääkimisigi liidulepingu uuendamiseks. Kõik see õõnestas Gorbatsovi jalgealust niivõrd, et NSVLi lagunemine muutus vältimatuks. 1991. aasta detsembris kuulutasid allesjäänud liiduvabariigid Nõukogude Liidu laialiläinuks. Sellega oli Nõukogude liit lagunenud ja ühes temaga ka sotsialistlik maailmasüsteem.
*Piirati kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSVL-u. *USA algatas kõrgtehnoloogilise relvastumise, NSVL ei suutnud vastu panna. NSVL lagunemise põhjused (1991): 1) Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.2) võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) palju kiiremas tempos. 3) senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks. 4) tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu. 5) paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu võeti vastu keeleseaduseid. 6)osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks. 7) Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses. 8) kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus . * Kõik see
vägivaldsete kokkupõrgeteni senise režiimi tulemuseks võib olla seniste valitsejate võimult toetajatega ning riigipöörde või selle katseni. taandumine. Ühiskonna muutumine on keeruline protsess, mille käigus kombineeruvad enamasti revolutsiooniline rahulolematus ja reformimeelsus. Näiteks Eesti iseseisvuse taastamise perioodil oli nii meeleavaldusi ja teravat vastasseisu okupatsioonivõimu toetajatega kui ka toonaste poliitikute algatusi ühiskonna demokratiseerumiseks. Vägivald suudeti siiski vältida ja seetõttu on Eesti iseseisvuse taastamist nimetatud ka rahumeelseks, ka nn laulvaks revolutsiooniks. Siirdeühiskonna probleemid: Siirdeühiskonna periood võib olla problemaatiline ja tekitada vastuseisu, sest muutused ei pruugi toimuda loodetud kiirusel ja ulatuses. Vanade väärtushinnangute ja asjaajamistavade ümberhindamine võtab aega. Kogenematusest tehtud vead. Rahva elujärg võib hoopis halveneda
NSV Liidu lagunemine (1991): Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatsovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.: · võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) palju kiiremas tempos · senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks · tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu · paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad) · võeti vastu keeleseaduseid · osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks
Euroopa Liidu tegevuses jne. Peep Reimer 5. NSV Liidu lagunemine (1991): (Vt. ka õpik lk.143-145) · Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatsovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.: võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) palju kiiremas tempos senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad) võeti vastu keeleseaduseid osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks
aastatel ning Nõukogude bloki kollaps tõstatasid küsimuse millised on demokraatia leviku seaduspärasused. Ühest küljest laienes demokraatlike maade ring pidevalt, teisalt käis see läbi tõusude ja mõõnade. SAMUEL HUNTINGTON märkas seda ja tõi välja demokratiseerumise lained. Esimese laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Teise maailmasõja lõpp andis tõuke uueks demokratiseerumiseks Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine aastail 1953- 1956 suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida-Euroopas. 1960.-1970. Aastatel kaugenes maailm taas demokraatiast. Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974.aastal, sellele järgnes õige pea autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas. Kolmandasse lainesse mahub ka NL lagunemine, mille tagajärjel vabanesid
11.1988), kerkis üles küsimus, mis saab NSV Liidust. Ühel hetkel sündmused lihtsalt väljusid tema kontrolli alt ja läksid oma loogilist rada, milleks olid eeldused ammu küpsenud. NSV Liidu lagunemine (1991): Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatsovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.: Võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) palju kiiremas tempos.Senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks,tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu. Paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu- suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad), võeti vastu keeleseaduseid, osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks. Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses.
juuni 1988 Vaino Väljase vastu). Gorbatsov sündis Põhja-Kaukaasias vene-ukraina segaperekonda. Lõpetas 1955. õpingud Moskva Riiklikus Ülikoolis õigusteaduse erialal. Viis läbi laiaulatuslikke reforme, alustas korruptsiooni- (oma ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil) ja alkoholivastast võitlemist. Käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (avalikustamis- poliitika ehk glasnost), üritas peatada võidurelvastamist. Paljud riigid andsid talle demokratiseerumiseks tohutuid laene. Alustas perestroikapoliitikat, mille eesmärgiks oli nõukogude ühiskond majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljatoomine säilitades sotsialistlikku ühiskonnakorda. Suhted lääneriikidega (eelkõige USA-ga) hakkasid paranema pärast 1986.a Reykjavikis toimunud tippkohtumist Gorbatsovi ja USA presidendi Ronald Reagani vahel. Tegevus presidendina Mihhail Gorbatsov valiti 1989. aastal riigipeaks ja märtsis 1990 viieks aastaks laiendatud volitustega
territoriaalseid nõudmisi ; 2 Sks-d arutasid küsimused läbi, suurriigid USA, Pr, SB ja NL kooskõlastasid need ; lubati vähendada ühinenud Sks sõjaväe suurust ; 2 Sks-d ühinesid 3.okt 1990 ; sellest sai Eur mõjuvõimsam majandusriik -NL lagunemine(1991): perestroika hakkas väljuma Gorbatšovi kontrolli alt ; võrreldes NL keskvõimudega liikusid palju liiduvabariigid palju kiiremas tempos ; senineliberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks ; tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu ; võeti vastu keeleseaduseid ; viidi läbi referendumeid iseseisvuse küsimuses ; kasvanud oli Vene Föderatsiooni tähtsus ; Gorbatšov üritas sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine ; tehti riigipöördekatse, see kukkus läbi ja kiirendas riigi lagunemist veelgi ; 1991 kuulutati NL
Kuidas me rahastame liitu? Praegu: seega on päevakorras nii üleeuroopalise eliidi föderalistliku valitsemissüsteemi samm-sammult edasiarendamine (tsentraliseerimine), kodanike rahvusteülene Euroopa ning uute printsiipide eesmärkidega rahvusriikide koostöö (detsentraliseerimine ja valitsemise parimal moel tasakaalustamine). 39. Euroopa Liidu puhul räägitakse palju „demokraatia defitsiidist“? Miks see nii on? Millised samme on võetud Euroopa Liidu suuremaks demokratiseerumiseks? Kas need jõupingutused on edukad olnud? (aruteluküsimus) „Demokraatia defitsiit“ on üldnimetus sellistele Euroopa Liidus kujunenud nähtustele nagu liigne bürokratiseerumine, avatuse ja läbipaistvuse puudumine, otsustusprotsesside kaugus tavakodanikust (Allikivi jt 2002). Weileri (1995) demokraatia defitsiidi „standardversioon“: a) Euroopa integratsioon tähendab rahvusparlamentide rolli vähenemist ja täidesaatve võimu suurenemist;
ametiühingukoondis, kes nõudis endale kõiksugu õigusi ja vabadusi, sisendas inimestesse lootust ja võitlusvaimu NSV Liidu lagunemine (1991): Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatsovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.: * võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) palju kiiremas tempos * senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks * tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu * paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad) * võeti vastu keeleseaduseid * osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks * Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses
ametiühingukoondis, kes nõudis endale kõiksugu õigusi ja vabadusi, sisendas inimestesse lootust ja võitlusvaimu NSV Liidu lagunemine (1991): Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatsovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.: * võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) palju kiiremas tempos * senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks * tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu * paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad) * võeti vastu keeleseaduseid * osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks * Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses
alustel vastu, võib-olla pole need otsused alati parimad majanduslikus mõttes, pole parim majanduse arengule. Majanduses ja demokraatias erinevad majandusharud arenevad erinevalt, võin tekkida ebavõrdsus – nagu näiteks IT ja haridus, üks kõrgelttasustatud ja teine mitte eriti, seega ebavõrdsus ühiskonnas. Häired – erinevad poliitilised otsused näiteks. 11. Demograafiline üleminek ja demokratiseerumine Demograafiline üleminek on kindlasti vajalik demokratiseerumiseks, riikides kus oli varem ära olnud demograafiline üleminek mindi üle varem ja parema meelega demokraatlikule valitsusvormile. Suremuse vähenemist on vaja demokraatiaks, kuid kuna inimesi on rohkem, siis see on halb autokraatlikule valitsusele, see muudab naiste elu, viib ühiskonna vananemiseni. Mida vanemad on elanikud, seda rohkem püüeldakse demokraatlike ühiskonnavormide poole, vaidlustatakse autoritaarne valitsusvorm. Kui on saadud
annaabi.ee 
