(nagu armastus, tõde, õiglus) ehk siis demokraatia on istrumendiks teiste väärtusteni jõudmiseks ühiskonnas. • Kas jõukus toetab demokraatiat või demokraatia jõukust? Miks nimetab autor seda muna-kana dilemmaks? Kui see dilemma on üldisem, mis võiks olla selle juureks? No sest võib väita, et lääne ühiskonnad on heal järjel tänu demokraatiale, ning saab äelda ka vastupidi et võib oolla viib jõukus demokraatiani.. See on vastastikus seoses, võib väita nii seda, et tänu demokraatiale on demokraatlikud riigid jõukamad ja paremal elujärjel...teisest küljest v’ib väita et just jõukus viib demokraatiani, et majanduslikult olime kindlustatud ja siis hakatigi tegelema rohkem eneseväljendusliku poolega ja eneseteostusega.... kana muna dilemma ongi sellepärast et puudub kindel vastus ...vastus sõltub inimese uskumusest ja maailmavaadest Ptk.6
A) Winston Churchill B) Suurbritannis C) 1914-1960 D) Tema sõlmis koos USA-ga Hitleri -Vastase Koalitsiooni ja oli Suurbritannia aju sõdade ajal, samuti ka välisminster. a) Nikita Hrustsov b) NSVL c) NLKP peasekretär 1956-1964 d) Ma ei tea veel :D a) Mihhail Gorbatsov b) NSVL c) 1980-1991 NSVL juhtorganites d) Ei tea veel A) Boriss Jeltsin B) Lagunev NS VL ja vene füderatsioon C) 1961-1996 D) Viis venemaa demokraatiani ja pooldas uuendusi i A) Johann Laidoner B) Eesti C) 1910-1945 D) Ta oli eesti sõjaväe pealik ja poliitik kes viisid 1930a. Koos Pätiga läbi riigipööde a) Konstantin Päts b) Eesti c) 1921-1940 d) Eesti vabariigi esimene president ja viis läbi autoritaalse riigipöörrde A) Otto Tief B) Eesti C) 1920-1944 D) 18. Sep. 1944 tegi kate taastada iseseisvus nn Tiefi valitsus A) Nikolai Karotamm B) ENSV
2.Külm sõda oli lõppenud ühe poole võiduga ja see oli nii öelda tõendiks , et demokraatia on kõikvõimas ja et demokraatliku korra ülesehitamine on kõigi rahvaste loomulik eesmärk. Need meeleolud võttis kokku USA filosoof Fukuyama oma teoses ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene", kus ta väitis , et demokraatia annab kõige rohkem võimalusi rahuldada inimese tunnustusvajadust ning seetõttu viib areng paratamatult demokraatiani, millest edasi enam ei minda, sest ükski teine kord inimese vajadustele nii hästi ei vasta. Edasi arenevad majandus, tehnika, inimeste heaolu jpm, kuid ajalugu , kui võitlus erinevate ühiskonnamudelite ja nendega seotud ideoloogiate vahel saab läbi sellest ka väljend ,,ajaloo lõpp". Mis leidis aset Euroopas 1. Euroopa liidu laienemine 2. 1997. aastal tuli Inglismaal võimule Tony Blair. Tema programmis kuulutati sihiks
aasta lõpuks oli enamik baltimaalasi asunud toetama iseseisvuse taastamist. Üheks olulisemaks sotsialistliku süsteemi lagunemise põhjuseks sai 1987. aastal Gorbatsovi avalik loobumine Breznevi doktriinist, kus ta teatas, et annab igale rahvale võimaluse oma tee ise valida. Ja sealt saigi alguse kommunistlike reziimide lagunemine- kõigepealt Poolas, järgnes Ungari, oluliseks märgiks oli külma sõja sümboli Berliini müüri lammutamine ja sealt edasi püüdlesid demokraatiani kõik kommunistlike valitsustega Kesk- ja Ida- Euroopa riigid. Gorbatsovi püüdlused NSV Liitu koos hoida ei viinud eesmärgini ning 8. detsembril 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid Belovezjes avalduse NSVL laialisaatmise ja Sõltumatute Riikide Ühenduse loomise kohta. 25. detsembril 1991 loobus Gorbatsov ametlikult võimust ning andis selle üle Jeltsinile. Külm sõda oli lõppenud ning võis alata demokraatia võidukäik kogu maailmas.
Oma ala parimaid kujutati skulptuuridel ja vaaside kaunistusena piltide näol. Üsna võimalik, et tänapäevane ajateenistus võib pärit olla Spartast, kus noored poisid pandi karmi kasvatusega kooli, kus neile õpetati lugemist-kirjutamist, isegi muusikat ja mis kõige tähtsam, neid treeniti sõduriteks. Tähtsa asjaoluna kujunesid välja ka tüüpilised valitsemisviisid, ulatudes jõule toetuvast türanniast kuni valitavate ametikohtadega demokraatiani. Kreeka linnriikidest jättis kõige sügavama jälje Euroopa ja muu maailma kultuurilukku Ateena. Seda eeskätt oma demokraatlike institutsioonide ja põhimõtete väljaarendamisega, milles otsustav edasiminek toimus 6. sajandil eKr. See kõik sai võimalikuks tänu kahele mehele, Salonile ja Kleisthenesele, kes panid lõpu onupojapoliitikale. Sellega pandi alus rahvakoosolekutele – demokraatiale. Tänu sellele tõusis kõnekunsti suur tähtsus ja praktiline väärtus, sest
võimeline tegema oma häält sobival moel kuuldavaks, kui sa ei saa arendada oma ande piisavalt või kui sa ei leia koolist midagi põnevat ega inspireerivat. "Selline kogemus võib juhtida võõrandumisele ja sa võid tunda, et kool pole sinu jaoks," analüüsib artikli autor Elina Harjunen. Õpetajate pedagoogilise autoriteedi perspektiivist vaadatuna on eesmärk kaasata õpilased õpetame-õpime-omandame protsessi, sest nagu Gallagher (2008) avaldas, osalus võib juhtida demokraatiani, kus iga lapse hääl oleks oluline ja nende soovid esiletõstetud. Harjuneni arvates tõuseb küsimus: Kas kool on ühtsus, kus on võimalik õppida, kuidas suhtestuda teiste inimestega? Kas liberalism ja täielik iseseisvus ei vii mitte nartsissismi, isekuse või kaoseni? Tema loodab, et uus soome õpetajaharidus pakub sellele mõningaid lahendusi olukorras, kus väikseid maapiirkonna koole suletakse ja ehitatakse aina suuremaid, kus õpetajad ja õpilased
välja maailma üldiseks riigikorraldusvormiks ja tema suuremad konkurendid, autoritarism ja totalitarism, on nüüdismaailmas diskrediteeritud. Toetudes Hegeli, Marxi ja ka hilisemate autorite töödele leidis ta, et inimühiskondade areng läbi ajaloo ei ole ei pelgalt juhuslik ega irratsionaalne, vaid et on olemas ka inimkonna ühtne ja sihipärane ajalugu/ajalooline progress, mis lõpuks viib suurema osa inimkonnast liberaalse demokraatiani. Seda lõpptulemust põhjendab ta nii majandusliku ratsionaalsusega kui ka inimese ,,võitlusega tunnustuse pärast". Ta väidab, et ,,esimese inimese" võitlus tunnustuse ja prestiizi pärast oma elu ohtu seades on demokraatlikus ühiskonnas tarbetuks muutunud. Et kunagine isanda ja orja suhe osutub pikemas perspektiivis ennasthävitavaks ja ei rahulda inimese tunnustuseiha. Liberaalse demokraatia ülemuslikkust parem-autoritaarsete ja vasak-totalitaarsete
kõik selle väitega nõus. Selle poolt oli aga Seymour Martin Lipset – „kõik majandusliku arengu aspektid – industrialiseerimine, urbaniseerumine, jõukus ja haridus – on omavahel nii tihedalt seotud, et moodustavad ühe olulise teguri, mis on demokraatiaga poliitilises korrelatsioonis“. On öeldud, et see teooria baseerub liialt Euroopa näidetel, kuid uued arengud LAV, SKoreas, Taiwanis kinnitavad Lipseti arvamust. Saksamaa industrialiseerus varem, kuid demokraatiani läks aega, arvatakse et ka seal olid terve poliitilise arengu harjumused. R. Inglehart ja C. Welzel arvavad, et demokraatia ei tule selles, et seda tahta vaid tuleb läbi sotsiaalsete ja kultuuriliste faktorite. Nad ütlevad, et demokraatia alusteks on modernisatsioon ja majandusareng, mis viib massilise poliitilise osalemiseni. Daniel Lerner on arvamusel, et ülejäänud maailm peab võtma üle läänelikud modernismi vaated, et jõuda arenguni
3) Veebruari revolutsioon Eestis 1917? 1917 oli 1.ms viinud Venemaa kriisi. Majandust õõnestas inflatsioon, puudus kütuse, toiduainete ja tarbekaupade järele ning kasvasid kasvasid umbusaldus valitsuse vastu. Veebruari lõpul vallandunud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks. Mässu mahasurumiseks saadetud sõjaväeosad läksid üle rahva poolele. Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas viia V. demokraatiani. Eestisse jõudsid teated 2.märtsil, põhjustades Tln-is ülelinnalise streigi, rüüstati politsei-ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere ja politseinike. Korratused likvideeris omaalgatuslikult loodud miilits. 4) Oktoobripööre Eestis 1917? 1917 tekkis Eestis hulk erakondi. Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks(maailma ümberkujundamine) ja rahvuslikeks(rahvuslikud huvid). Rahvuslust eitaval seisukohal olid
I laine: 1826(Napoleoni ajastu=rahvusriikide teke)-1922(Versailles' rahuleping= 107diktatuuride kujunemine Euroopas) II laine: II Maailma sõja järgne aeg, kuni aastani 1956(Ungari mäss) III laine: 1974(Diktatuuri langus Portugalis, Hispaanias, Kreekas, Nõukogude liidu lagunemine) 108 1980. aastate lõpus olid maailmas ülekaalus diktatuurid 109 20. sajandi lõpus oli üldine suundumus demokraatia suunas 192 riigist jõudsid 110 demokraatiani 120 riiki 111 21. sajandi alguse suundumus on ilmselt demokraatia kindlustumine Siirdeühiskond 112 See on... mis see on? Eee see on, ee tähendab, paneme nii 113 See on üleminek ühest ühiskonnakorraldusest teise, üleminek ühest 114 majandussüsteemist teise. 115 Sellel ajal langeb elatustase,tekib rahulolematus tekib igatsus tugeva või kindla 116 käe järele(diktatuuri oht)
tõsta isegi siis, kui ollakse igal alal vähemproduktiivne. Osade kaupade tootmisest loobumine on alternatiivkulu, seega spetsialiseerutakse kaupadele, mille alternatiivkulu on madalam. Francis Fukuyama Francis Fukuyama (sündinud 27. oktoobril 1952 Chicagos) on ameerika politoloog. Fukuyama on kõige enam tuntud oma teose "Ajaloo lõpp ja viimane inimene" poolest, milles ta väidab, et ajalugu kui ideoloogiate võitlus on maailma jõudmisega liberaalse demokraatiani pärast Berliini müüri langemist ja külma sõja lõppu suuremalt jaolt lõppenud. Daniel Bell Daniel Bell (10. mai 1919 - 25. jaanuar 2011) oli Ameerika sotsioloog, kirjanik, toimetaja ja Harvardi Ülikooli emeriitprofessor, tuntud oma panuse poolest post-industrialism uurimisse. Robert Dahl Robert Alan Dahl (17. detsember 1915 - 5. veebruar 2014) oli politoloogia emeriitprofessor Yale Ülikoolis, kus ta sai oma doktorikraadi politoloogias 1940.
Elanike äravool maalt tõi endaga kaasa linnade kiire ja planeerimatu kasvu, millega käis kaasas spekuleerimine, ülerahvastatus ja linnade infrastruktuuride puudlikkus. Hoolimata sellest toimus märgatav edasiminek tervishoius, toitlustuses ja hariduses. Moderniseerimine muutis ka Hispaania tööturgu. Kui enne tegeles suurem osa ühiskonnast põllumajandusega, siis nüüd muutus olulisemaks tööstus ja teenindussektor. Töötava keskklassi osakaal suurenes. Tee demokraatiani: Juan Carlos I Kui Franco novembris 1975 suri, sai troonile prints Juan Carlos temast muidugi sai riigipea ja kuningas, kelle Franco ise oli eelnevalt määranud. J.Carlosel oli silme ees selge siht muuta Hispaania demokraatlikuks riigiks. 1976a. juulis nimetas kuningas endise Franco ministri Navarro asemel peaministriks Suarezi, kes oli samuti
vaba turg, seaduste ülimuslikkus, tekkis uus eliit. Kõige rohkem oli 18. sajandil selles osas arenenud Inglismaa, mille süsteem kohandati ka Inglise valdustes Ameerikas. Ameerikal puudus feodaalne minevik, neil polnud vaja võrdsuse eest võidelda. Mõlemas riigis austati isikuvabadusi ja seaduste ülimuslikkust, kuid puudus üldine valimisõigus (vt Valimised). Enamik lääneriike jõudis täieliku demokraatiani (kõigil täiskasvanud kodanikel on valimisõigus) 1940. aastate lõpus, kuid juba 100 a varem olid enamikul neist liberalistliku riigikorralduse tunnused: seaduslikkuse põhimõte, omandiõigused, eraomandi kaitse, võimude lahusus, sõnavabadus, ühinemisvabadus. Seda rõhutab oma raamatus ,,Vabaduse tulevik" (e.k 2005) india päritolu USA politoloog Fareed Zakaria. Demokraatia loogiline ja süsteemi püsimist kindlustav areng näebki ette
annaabi.ee 
