vatiivne 1960.a. maksud inimestele, perekond hoolitseb vanurite eest Sotsiaalmaks 33% Töötuskindlustus 1% Tulumaks 21% Pensionikindlustus 2% Demokraatia levik Demokratiseerumise lained · 18261922 LadinaAmeerikast Mussolini ja NSVLni · 19451960 II msst Hrustsovi sula lõpuni · 1974 ? Portugalist autoritaarsete reziimide tugevnemiseni · kommunistliku bloki lagunemine muutis dem. ja diktatuuri vahekorda maailmas. · Dem. levik on olnud 20. sajandil ülemaailmne suundumus · Lähimate aastate põhitrendiks kujuneb demokraatia kindlustamine Siirdeperiood · Periood, mille jooksul üks valitsemiskord asendub teisega. · Algab vabade valimistega ja lõppeb demokraatia kindlustumisega · Kestab u. 20 aastat · Ohud:
siirdeprotsessiga? Kui edukalt on Eesti nende ohjamisega toime tulnud? Siirdeühiskond on ühiskond, kus üks valitsemiskord vaheldub teisega. Siirdeperioodi alguseks loetakse demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega. Kuna rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel, mistõttu võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise loosungid. Siirdeperiood toob reeglina kaasa ka majanduskriisi. Eesti on nendega suhteliselt edukalt toime tulnud, majanduskriis on üle elatud ja majandus aina kasvab, selle võrra kasvab ka elatustase. 10. Kas Sinu arvates on tänases Eestis demokraatia juba kindlustunud või on veel Eesti siirdeühiskond? Põhjenda konkreetsete näidetega! Eestis on demokraatia juurdunud/kindlustunud, sest meil toimuvad vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, meil on õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, meil on
1.mis on majandusliku jõukuse aluseks infoühiskonnas, tööstusühiskonnas, põllumajandusühiskonnas? *infoühiskonnas info kogumine, töötlemine ja kasutamine muutus peamiseks elu aluseks majanduses ja teistes valdkondades. *tööstusühiskonnas teenindussektori osatähtsus suurenes *põllumajandusühiskonnas peamiseks elatusallikaks karjakasvatud ja põlluharimine. 2. kas järjest suurenev võõrtööliste osa on maailmamajanduse globaliseerumise positiivne või negatiivne tagajärg? Põhjenda oma arvamust. *Firmadele ja ettevõtetele on see hea kuna võõrtööjõud lepib väiksema palgaga, aga riigi oma rahvale on see negatiivne, paljud jäävad ilma tööst ja ei leia enam sobivat . Tekib töökohtade puudus Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi.Püüab parandada inimese toimetuleku võimalusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, eesmärgiks vähendada ebavõrdsust ja tagada võrdne võimalus kõigile.
........................................................ 8 2.2 Heaoluriigi olemus ja ülesanded....................................................................8 2.3 Heaoluriigi arenguetapid ja tulevik................................................................9 3.Demokraatia levik............................................................................................. 11 3.1 Majandusarengu ja demokraatia vahekorrast.............................................11 3.2 Demokratiseerumise lainel..........................................................................11 3.3 Siirdeühiskond............................................................................................. 12 3.4 Demokraatia tunnusjooned.........................................................................13 3.5 Polüarhia – pluralistlik valitsemine..............................................................14 4.Ühiskonna jätkusuutlikkus..............................................
Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon maailmavaade, väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik, aktiivsus, perekondlik staatus Küsimused: 1. Kas rahvuslik kuuluvus on bioloogiline või sotsiaalne eripära, põhjenda oma seisukohta. 2. Kas sallivusel on piirid? Põhjenda oma seisukohta elulise näite varal. Oleneb inimesest, mõni inimene on äärmiselt ebatolerantne. Mis on asjad, mis panevad inimese ühiskonnas tegutsema? Vajadused. Pluralism Huvide paljusus. Pluralistlik ühiskond - Ühiskond, kus on lubatud huvide paljusus. Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis st kollektiivsel identiteedil põhinevat inimsuhtlust, st teatud väärtustele ja eesmärkidele tuginevat ühistunnetust.
Kui teadus suudab kõike, siis kas kõik on ka eetiliselt vastuvõetav? Kas inimese kloonimine on õigustatud lahendus, et korvata rahvastiku vähenemist arenenud maades? Täna kutsuvad need probleemid esile elavaid avalikke arutelusid, ka mõned valitsused on võtnud vastu asjakohaseid otsuseid, näiteks muundatud toiduainete ja geenitehnoloogia rakendamise osas. siirdeühiskond - periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Üleminekuaega võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnaelu valdkondades ja suhetes. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, mõnes mõttes midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, teisest küljest on
rahvusgruppide paiknemist. Parempoolse diktatuuri eripäraks on see, et selle diktatuuri tingimustes on üldjuhul lubatud individuaalne majanduslik vabadus, kuid piiratud individuaalne poliitiline vabadus, põhjendusega, et see viiks kommunismi tekkimisele. Näiteks Teise maailmasõja järgsed Euroopa jäänukdiktatuurid Kreeka, Hispaania, Portugal; Lõuna-Ameerika riigid lähiminevikus ja mõni praegu (Columbia). Ka Hitleri Saksamaa, Mussolini Itaalia. Vastavalt autorile võib olla erinevusi totalitaarse ja autoritaarse diktatuuri mõiste käsitlemisel. Veel näiteid diktatuuride kohta 2006. a detsembris suri Türkmenistani liider Saparmurat Nijazov, kelle võimu ajal olid keelatud salvestatud muusika kuulamine, ooperi, balleti ja tsirkuse, autoraadiote kasutamise, noormeestel pikad juuksed, vuntsid ja habeme, samuti keelati kuldhambad, sest kulda läks vaja valitseja kujude tegemiseks
abi II maailmasõja kaotuste eest 1960 -70 teenused ja toetused suurenesid lääne-euroopas kolmandik riigieelarvest sotsiaalkuludessse naftahinnatõus tekitas majanduskriisi riigid mis jätkasid sotsiaalvaldkonna rahastamist tulid varem majanduskriisist välja 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutumatult seotud? Miks? jah, kuna rahava haritus ja heaolu loovad eeldused demokraatlike väärtuste kujunemiseks. 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 10.-20. Sajandil. 1826-1922 lõpetas totalitarismi 1953-1956 stalinismi kokkuvarisemine suurendas vabadust ka ida-euroopas 1974 diktatuuri lagunemisega Portugalis 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? Ühiskond milles toimub ühe valitsemiskorra vaheldumine teisega 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisius on eesti täna? tugev siirdetrauma, polariseerumine `v6itjateks ja kaotajateks' ning kiire kihistumine,
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” teist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
