Demokraatia Tänapäeval on Eesti riigis minu teada kõikidel põhiharidusega kodanikel võrdne võimalus õppida uut eriala või täiendada oma haridust. Meil ametikoolis on samamoodi võrdne võimalus omandada kutseharidust, keskeriharidust. Näiteks käivad ka töötud ametikoolis täiendkursustel. Koolivälisel ajal on kõikidel ametikooli õpilastel võrdne võimalus käia ametikooli huvialaringides ja/või trennides. Ka mina osalen selles niinimetatud igapäevases demokraatia ringis, sest mul on võimalus käia ametikoolis. Põhiharidus on mul omandatud. Kõikidel õpilastel, kellel on vastavad hinded ja pole ülemäära põhjuseta puudumisi on võimalus saada ka õppetoetust ja muid toetusi. Võrdne võimalus toetust saada on kõikidel õpilastel, kes oma olukorda ei raskenda seal hulgas põhjuseta puudumised, õppevõlad. Olen aru saanud, et Eesti riik on demokraatiline riik. Siin tehakse tihti suuri rahvaküsitlusi. Sellepärast leia...
Kui võim on rahva käes siis kelle käes ta on? Eesti liitus demokraatlike riikidega uuesti 17 aastat tagasi, kui 20. augustil 1991. a. Toimus augustiputs ja Eesti sai ennast vabariigiks kuulutada. Minu jaoks on see aeg, mida ma ei mäleta. Sündisin küll ENSV- s, kuid oma teadliku elu olen elanud Eesti Vabariigis. Rahvas saab valida omavalitsuse, Euroopa Parlamendi ning riigikogu. Selle põhjal võiks öelda, et võim on rahval. Kuid mille põhjal langetatakse valik ühe või teise erakonna kasuks? Inimestel peaks olema lihtsam otsust langetada kui neid informeeritakse erinevate erakondade programmist kuid kas see peab ilmtingimata toimuma reklaami abil. Kus ennast reklaamitakse, kui mingit pesuvahendit, mis teeb puhtaks kogu maja. Lõpude lõpuks on nii valija kui ka kandidaat mingisuguses näilises vangis. See tulenebki sellest, et tänapäeva maailm aina enam mattub reklaami ja igasugu mõttetu meedia kära ja müra alla. Reklaam on asi mille ohv...
valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik Liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia- Tänu seadusele millega loodeti vähendada alkoholi tarbimist , hakkasid tegutsema kuritegelikud rühmitused. ning isegi rühmitusteühendused- neid hakatigi nimetama maffiaks. Propaganda- Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Demokraatlik ühiskond- Sõna demoraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest nagu Demos - rahvas, Kratos-võim. Seega on tegu rahvavõimuga. Enne esimest maailmasõda oli demokraatlikke riike Eu -s tunduvalt vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õigusi. Eelkõige
,,Mein Kampf" on raamat, milles olid sõnastatud Hitleri õpetuse põhimõtted. See raamat räägib, kuidas peab Hitleri meelest saama Saksamaa jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Mille saavutamiseks tuli tühistada Versilleses ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Aaria rass, mille kõrgemateks esindajateks pidas Hitler sakslasi, pidi aga muutuma maailma valitsejaks. Mida kujutas endast natslik diktatuur? Natsilik diktatuur kujutas endast seda, et kõrvaldati demoraatia, kommunistid, juudid Saksamaalt ning tagati, et Saksamaal oleksid vaid puhtada Aaria rassiga inimesed. Kaotati sõna-ja teised kodanikuvabadused ning need asendati riikliku kontrolliga inimeste üle. Keelati abielluda juudi kui ka võõra tõu esindajaga. Jälgiti, et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi. Ametlikuku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine, mille tagajärel sunniti suur osa Saksamaal olevates juutidest riigist lahkuma. Need juudid, kes
Kõigile on tagatud täielikud kodanikuõigused Seaduse võim ja võimude lahusus Tomiv tõhus riik ning läbipaistev valitsemine Polüarhia - kodanikeks on suur osa täiskasvanuist ja kodanikuõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine. Tunnused: ametikandjate valimine, üldine valmimisõigus, enese väljendusvabadus, vabad ja ausad valimised, õigus alternatiivsele teabele, ühineisõigus, õigus jääda opositsiooni Sisuline demoraatia - reaktsioon kodanike arvamusele ja soovidele, inimesed peavad ise soovima osaleda poliitilises elus, demokraatlik poltiitiline kultuur ehk truudus demoraatlikele väärtustele. Demokraatia liigid: otsene demokraatia (kõik omavad võimalus osaleda) kaudne demokraatia (inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu) osalusdemoraatia (arvamust oodatakse neilt kes on huvitatud) tööstusdemoraatia (töötajatele antakse osa omandiõigusest ettevõttele)
(EAÕK) jagunes pärast eesti taasiseseisvumist kaheks: üht osa juhib Kanstatinoopoli Patriarc (60 koguduse ja 20000 liiget umbes.) , teist osa juhib Moskva Patriarh (kogudusi umbes 30), lisaks on Eestis veel teisi kristlike usuvoole: *Baptistid. *Nelipühalased. *Metodstid. *Adeentistid. *Jehhova kummardajad. *Kaotliiklased. Kokku on Eestis umbes 80kiriku v usuliikumise esindust, mitte kõik pole kristlased. On isalamiusulisi jne. I DEMOKRAATIA- rahvavõim. Sõna demoraatia tuleb kreeka keelest, milles demos täh rahvast ja kraatos võim. Demokraatia võib olla mitmesugust: 1. Otsene demoraatia- selline riigikorraldus kus rahvas osaleb otseselt riigi asjade otsustes(nt Vana- Ateenas). Võimalik väike riikides. Tp praktiliselt riigi valitsemises tava inimene ei osale. 2.Esindus demokraatia-valitakse rahva esindus kes vahendavad omaniku huve ja võivad neid riigi organites ellu. Siin on otsustajaks rahvapoolt valitud esindajad. Nt eestis valitakse kord 4a tagant
annaabi.ee 
