Viljandi hendatud Kutsekeskool Referaat Diktaktuur Autor: Mihkel Laansoo Juhendaja: Olev Teder 2013 Sisukord * Diktaktuur * Diktatuuride liigitus * Autoritaarne diktatuur * Totalitaarne diktatuur * Diktaktuur euroopas Diktaktuur Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Opositsiooni ja
.....................................................8 Sissejuhatus Valisin diktatuurid Euroopas ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa sellepärast, et need teemad tunudsid huvitavad, eriti natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Diktatuuride juures kirjutan lähemalt autoritaarsest ja totalitaarsest diktatuurist. Natsionaalsotsialistliku Saksamaa juures räägin natsionaalsotsialismist, natsionaalsotsialistlikust majandusest ning Adolf Hitlerist. Diktatuurid Euroopas Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on keerukas ka nende liigitamine. Siiski võib eristatada autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure. · Autoritaarne diktatuur
Demokraatia ja diktatuur Sõna ``demokraatia `` tuleneb vanakreeka keelesetest sõnadest demos ehk rahvas, hulk ning kratos ehk võim, valitsus. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja õiguste olemasolu. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Demokraatia laienes siseriiklikult. See tähendab, et paljudes maades kehtestati seadused, mis suurendasid demokraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõiguse said nii täiskasvanud mehed kui ka naised, sõltumata nende varanduslikust seisust. Demokraatias eristatakse: · otsene ehk vahetu demokraatia. See tähendab, et otsuseid teeb rahvas · esindus ehk vahenduslik demokraatia
· 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine · Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele.
Valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab oma kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia - riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb riigiasjade otsustamises. Näide: Sveits Esindusdemokraatia - riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad ehk saadikud. Näide: Eesti Vabariik Diktatuur - õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Totalitaarne diktatuur - valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku ehk totaalset kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes. Diktaatorlikul võimukasutusel põhineva valitsemisvormiga kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine. Näide: Põhja-Korea Autoritaarne diktatuur- Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega riigipea
Kõige enam kannatas Esimese maailmasõja tagajärgede käes Saksamaa. Hitler lubas Saksamaa rahvale tööd, leiba, distsipliini ja turvalist elu. Nagu kõik tei- sed diktaatorid, oskad Hitler rääkida enda kasuks ja rahvast endasse uskuma panna. Stalini, kes sai võimule Venemaal, peamine mõte oli saavutada Ameerikaga ühtne ta- se. Stalin arvas, et Venemaa on Ameerikast 100 aastat maas, nägi ta ikkagi ette to- hutuid muudatusi.1 Eristada võib kahte diktatuuri vorme. Autoritaarne diktatuur piirdub võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte. Lähedane antiiksele diktatuurile, kuna neis sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Totalitaarne diktatuur sellega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle. Sageli toimub inimõiguste rikkumine. See on ideoloogiakeskne. Totalitaarsed reziimid on olnud ag- 1 http://miksike
rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega. Propaganda Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Interventsioon Välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse.
kehtestati kontroll väliskaubandusele toetati ulatuslikult põllumehi devaleeriti Eesti kroon 71. 72. Majanduskriisi tagajärjed elukallidus tõusis tööpuudus kasvas rahva meelsus muutus negatiivseks demokraatia suhtes valitsused vahetusid pidevalt tuli autoritaarne riigikord 73. 74. Sisepoliitiline kriis saabus oodamatult moodustati suured fraksioonid, kuid need ei jäänud võimuvõitluses ellu, neist lahkunud poliitikud jäid Riigikogus erapooletuks ning parlamendi killustatus kasvas kuna valitsused olid ebastabiilsed põhjustas see meelehärmi
Kõik kommentaarid