(vastav modem) 7. Kokkuvõte Osutub, et kohaliku klaviatuur-ekraan andmevahetuse ning nullmodemiühenduse korral kantakse arvutis ning kahe arvuti vahel üle digitaalsignaali. Antud juhul on tegemist nö.'negatiivse loogikaga', kus kõrge pingenivoo tähistab loogilist nulli ning madal pingenivoo loogilist ühte. Kui aga andmeid vahetavad arvutid läbi ÜKTV-s (ÜhisKasutatavas TelefoniVõrgus) ühendatud modemite (mis juba nime järgi modulaator- demodulaator tähandavad signaali teisendajaid), siis teisendatakse liini suunatud signaal esmalt analoogkujule, milles see levib kuni vastu võtma modemini, seejärel teisendatakse tagasi juba eelnevalt mainitud digitaalkujule.
Tema abil ei saa analüüsida kõiki reaalse kanali parameetreid nagu näiteks signaalide vahelised häired, hajumine, ebalineaarsus või dispersioon. Modulatsiooniviisi BPSK lühikirjeldus BPSK Binary Phase-shift Key (e.k. binaarne faasmodulatsioon) on kõige lihtsam faasmodulatsioon. See kasutab kahte faasi, mille vahe on 180°, seetõttu nimetatakse seda modulatsiooniviisi ka 2-PSK-ks. See on ka kõige häirekindlam faasmodulatsioon, kuna demodulaator annab vale otsuse vaid tõsiste moonutuste korral. Selle modulatsioonimeetodiga võimalik moduleerida vaid 1bitt/sümboli kohta ja seetõttu ei sobi see meetod suure andmekiirusega rakendustesse. Joonis 4. Binaarne faasmodulatsioon. Häirekindla koodi CC lühikirjeldus Ahendkoodid on tavaliselt määratletud kolme parameetriga: n, k ja m. n bittide arv väljundis k bittide arv sisendis m mäluregistrite arv
domeen (Domain). · Vajalikud ka määrata, milliseid protokolle kasutada (NetBEUI, NWLink IPX/SPX, NWLink NetBIOS, NFS, TCP/IP ( jne). Kohtvõrguteenused · Ketaste, printerite, modemite, skannerite ja muude lisaseadmete jagamine. · Suhtlus (Chat), teated (WinPOPUP). Abiks, kui võrk on suures majas või mitme maja vahel. · Võrgumängud (DOOM, Heretic ...). NB! Suur võrgukoormus, segab võrgu normaalset tööd !!! Sidevahend- modem · Modem - modulaator/demodulaator on seade telefoniliini ja arvuti vahel, et arvutid saaks suhelda telefoniliini vahendusel. · On nii sisemisi, kui ka välimisi. Välimised tavaliselt kallimad ja hõlpsamini teisaldatavad. Mitmesuguste kiirustega: laialt levinumad 1200 bps (bits per second - bitti sekundis) kuni 28800 bps, olemas veel ka 33600 bps, absoluutne maksimum on umbes 46800 bps Internet · Ühendumine püsiühenduse (TCP/IP) või modemiga (UUCP, SLIP, PPP);
muud. [11] Lihtne raadiovastuvõtja koosneb järgnevatest moodulitest: Antenn (Antenna) - selles tekib raadiolainete mõjul vool Häälestusplokk (Tuner) koosneb tavaliselt kondensaatorist ja induktorist, mis moodustavad võnkeringi. See on häälestatud soovitavale lainepikkusele, mida vastu võetakse. Raadiosagedusvõimendi (RF Amplifier) võimendab raadiosagedusliku signaali, kuna reeglina tekib antennis vaid mõne mikrovoldine pinge. Detektor (Detector) ehk demodulaator, eraldab signaali kandjalainest. Tänapäeval on selleks diood, vanasti kasutati galeniitkristalli. Helisagedusvõimendi (Audio Amplifier, Power Amplifier) muudab signaali kuuldavaks Joonis 6 AM Raadiovastuvõtja blokkdiagramm Eksisteerib ka keerukamaid vastuvõtjaid, näiteks superheterodüünvastuvõtja (Joonis 7), mis on tänapäeval kõige populaarsem vastuvõtja ning ka spetsiaalsemaid seadmeid, nagu näiteks raadioteleskoopides ja radarites. [12]
· Moduleerimine ja demoduleerimine, modem: · MODEM · Modem on seade, mis moduleerib digitaalandmed analoogkujule ja demoduleerib analoogkujult tagasi digitaalkujule. · See on akronüüm sõnadest modulaator ja demodulaator · Kasutab konstantse sagedusega analoog kandesignaali · Moduleerides kandja parameetreid konverteerib binaarsed pinge impulsid analoogkandevsignaali · Vastuvõtul demoduleerib analoogkandjast binaarsed pingeimpulsid · Kodeerimine ja dekodeerimine, kodek: · · KODEK · Kodek on seade, mis kodeerib analoogandmed digitaalkujule ja dekodeerib digitaalkujult tagasi analoogandmeteks. · · · ·
Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel
vastavalt sagedusele. edastavad Raadiokanalid erinevaid user data osi). Koodjaotusega hulgipoorduseks nimetatakse Matemaatiliselt teostatakse user data ja spreading sellist code vahel multipleksimistehnikat, kus mitu saatjat kasutab loogiline korrutamine. samaaegseks CDMA demodulaator DSSS (vastuvotjas) signaalide edastamiseks uhele vastuvotjale ule uhe Vastuvotja poolel kaib asi teistmoodi. ja sama Voetakse vastu SS (spectrum spread) signaal , sageduskanali mingit spektrilaotuse varianti lisatakse talle selliselt, et murasarnande signaal peale ning ,seejarel signaalidevaheline interferents puuudub voi on saadetakse minimaalne.
signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega koodi vastu , püüab vigu tuvastada ning neid parandada. Allika dekoodris tehakse info kasutajale arusaadavaks – pakitakse lahti. Analoogallika puhul lisandub ka DA-muundur. 1 ISO-OSI mudel Füüsiline – määrab ühenduse tüübi (nt kaabel).
Faksiaparaadid on kasutusel juba üle paarikümne aasta, kuid algsed seadmed olid väga aeglased (edastusaeg isegi kümnetes minutites) ja neid kasutati peamiselt ainult fotode ja muude piltide saatmiseks ajalehtedele. Tõeliselt populaarseks muutusid faksiaparaadid alles käesoleva sajandi 1980. aastail. Faks sisaldab optilist skännerit saadetava dokumendi skaneerimiseks ja printerit vastuvõetud dokumendi trükkimiseks. Modem on lühend sõnadest Modulaator-DEModulaator, seade või programm, mis võimaldab digitaalse informatsiooni edastamiseks kasutada tavalisi vasktraadist telefoniliine. Modem moduleerib arvutist või mõnest muust digitaalseadmest väljuva digitaalsignaali analoogsignaaliks ja saadab selle telefonivõrku ning demoduleerib telefoniliinist vastu võetud analoogsignaali digitaalseks, nii et seda saab arvutiga töödelda. Esimeste modemite kiirus oli 2,4 kbit/s ja need võimaldasid edastada ainult e-posti. Vahepeal olid kasutusel 14,4 ja 28,8
RGB. Nüüd juhitakse nad 65 optilise süsteemi kaudu eraldi kolmele CCD-le ja saadaksegi digitaalsel kujul värviline kujutis arvuti mälus. 66 · Modem (Modem) Lühend sõnadest MOdulaator-DEModulaator. Modem on seade digitaalse info edastamiseks läbi üldkasutatava telefonivõrgu. Modem moduleerib arvutist või mõnest muust digitaalseadmest väljuva digitaalsignaali analoogsignaaliks ja saadab selle telefonivõrku ning demoduleerib telefoniliinist vastu võetud analoogsignaali digitaalseks, nii et seda saab arvutiga töödelda. Esimeste modemite kiirus oli 2,4 Kbps ja need võimaldasid edastada ainult e-posti. Vahepeal olid kasutusel 14,4 ja 28,8 Kbps modemid, alates 1988.a
1) otseVV 2) superheterodüün VV Vastuvõtjate põhielemendid 1. Antenn Soovitava kiirgusallika elektromagnetvälja poolt tekitatud KS-pinge juhtimine VV sisendlülitusse. 2. VV sisendlülitused ehk sisendvooluringid Nende ülesanne on sidestada VV antenn VV esimese astmega nii, et antennist kanduks sisendile võimalikult suur osa soovitava sagedusega KS- energiast. Samal ajal peab sisendlülitus............ 3. Detektor ehk demodulaator Eraldab moduleeritud või manipuleeritud raadiosageduslikust kandevsagedusest ülekantav infot sisaldav kasulik signaal. Nt: raadioringhäälinguks helisignaal, TV-signaali puhul nii pildi. Kui ka helisignaal, milleks kasutatakse kahte eraldi detektorit. Detektori tööpõhimõtte lülitus sõltub moduleerimise liigist (AM, FM, SSB, IM). *Ainult antennist ja detektorist koosnev vastuvõtja toimib täielikult antennist
eraldi kolmele CCD-le ja saadaksegi digitaalsel kujul värviline kujutis arvuti mälus. 64 Modem (Modem) Lühend sõnadest MOdulaator-DEModulaator. Moodem on seade digitaalse info edastamiseks läbi üldkasutatava telefonivõrgu. Modem moduleerib arvutist või mõnest muust digitaalseadmest väljuva digitaalsignaali analoogsignaaliks ja saadab selle telefonivõrku ning demoduleerib telefoniliinist vastu võetud analoogsignaali digitaalseks, nii et seda saab arvutiga töödelda. Esimeste modemite kiirus oli 2,4 Kbps ja need võimaldasid edastada ainult e-posti. Vahepeal olid kasutusel 14,4 ja 28,8 Kbps modemid, alates 1988.a
34 analoogkanali kaudu. Selleks kanaliks sobib mitut tüüpi kaabeldus, telefonivõrk või raadiolained. Loodud on isegi seadmed, mis võimaldavad digitaalsidet läbi tavalise elektrivõrgu. Kitsamas mõttes räägitakse modemitest, kui seadmetest, mis võimaldavad infoefastust telefonivõrgu kaudu. Tänapäeval ei ole aga seade, mida kõnekeeles nimetatakse modemiks, enam lihtsalt modulaator/demodulaator. Nendes seadmetes on tavaliselt lisaks modulaator/ demodulaatoritele ka mitmesugust lisaaparatuuri - telefonivõrgu kutsungsignaali detektorid, toon ja pulssvalimise seadmed, käsukeel arvuti ja modemi vaheliseks suhtlemiseks, mälu konfiguratsiooniparameetrite säilitamiseks ja muud. Modemi erikujuks on akkustiline sidesti (acoustic coupler), mille abil digitaalsignaalid muundatakse akustiliste helide jadaks, mis võetakse vastu telefoniaparaadi mikrofoniga ja vastuvõtuploolel
sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne). Marsruuter võib olla eraldi disainitud seade, marsruuterina võib kasutada aga ka mitme võrgukaardiga arvutit, kui temal konfigureerida marsruutimis- tabelid. Eraldiseisvad marsruuterid on võrgust konfigureeritavad tavaliselt veebi, telnet- või ssh-protokolli kaudu. Marsruuter töötab IP-aadressidega, seega võrgukihis. Modem (modulaator-demodulaator) on seade, mis teisendab digitaalse signaali analoog- signaaliks ja vastupidi. Analoogsignaali kasutatakse telefoniliinis, TV-kaablis jm. andmete edastamiseks. Telefoniliinis edastatakse andmeid tänapäeval kahel meetodil. · Sageduspiirkonnas 04 kHz töötab kommuteeritav telefonivõrk. Sellesse piirkonda mo- duleerib ka analoogmodem oma signaali. (Telefonitorus on analoogmodemi signaal kuuldav ühtlase kahinana.) Analoogmodemi kiirus ulatub kuni 7 kB/s (56 kbit/s), see
Faksimodemi põhimõtteliseks puuduseks on see, et paberdokumente ei saa saata, kui pole skännerit. Teine probleem on selles, iga vastuvõetav dokument nõuab suurt kettaruumi (umbes 100 KB lehekülje kohta) ning selliste suurte failide printimine võtab ka kaua aega K56Flex - Üks kahest konkureerivast 56 kbps modemistandardist. Välja töötatud Rockwelli ja Lucenti poolt (teine standard X2 on US Roboticsi oma) Modem - modem Lühend sõnadest MOdulaator-DEModulaator. Seade või programm, mis võimaldab digitaalse informatsiooni edastamiseks kasutada tavalisi vasktraadist telefoniliine. Modem moduleerib arvutist või mõnest muust digitaalseadmest väljuva digitaalsignaali analoogsignaaliks ja saadab selle telefonivõrku ning demoduleerib telefoniliinist vastu võetud analoogsignaali digitaalseks, nii et seda saab arvutiga töödelda. Kui modem pole arvutisse sisse
annaabi.ee 
