USA USA PÄRAST SÕDA • USA OLI SÕJA VÕITJA • TUGEVAIM RIIK (MAJANDUS,POLIITIKA) • VÄLISPOLIITIKA OLI ISOLATSIONISM- LOOBUTUD • (PUTIN MAAILMA MÕJUKAM MEES, VENEMAA TAHAB SAADA USA ASEMELE) • DEMOBILISEERIMINE • REKONVERSIOON-MINNAKSE RAHUAJA TÖÖSTUSELE POLIITIKA • 1945 SURI FDR • 1945-53 TRUMAN • TRUMANI DOKTRIIN • MARSHALLI PLAAN • MAKARTISM-KOMMUNISTIDE JÄLITAMINE • 1949- HRV,NL A-POMM • 1949 NATO • 1953-61 DWIGHT EISENHOWER • 2.MS ÜLEMJUHATAJA • EISENHOWERI DOKTRIIN-KOMMUNISMI TAGASITÕRJUMISE DOKTRIIN-ROLL BACK • EI TUNNUSTANUD IDA-EUROOPA OKUPEERIMIST • SÕJALIS-TÖÖSTUSLIK KOMPLEKS NIXON 1969-1974 VP • NIXONI DOKTRIIN – SUHETE PARANDAMINE NL JA
võidurelvastumine lõi uusi töökohti; ·probleemiks oli töökäte puudus (40% sõjaeelsest) Marshalli plaan; ·põllumajandus oli alafinantseeritud majanduskasv 1970ndate alguseni ·ebasoodsad ilmastikuolud põhjustasid näljahäda (1946/1947) LIIDRID Truman; Eisenhower J.Stalini (1945-1953) sõjameeste demobiliseerimine; Viidi läbi sovietiseerimine NSV Liiduga II maailmasõja käigus liidetud aladel- kaheparteiline süsteem; makartism- Eestis, Lätis, Leedus, Bessaraabias (Moldaavias) ning Poolalt annekteeritud Lääne-Ukrainas ja Lääne-Valgevenes; Stalin jätkas hüsteeriline antikommunism, mille sõja eel alustatud massirepressioone; represseeriti:
kodanikualgatusteni 4)1987 Fosforiidikampaania 5)1987. August -Loodi eesti esimene poliitiline ühendus MRP-AEG-> Viis uute poliitiliste ühenduste loomiseni-> aktiviseerib ühiskonda 6)IME-liberaliseeriti hinnad. Majanduseelarve lahutati NSV Liidu omast. 7)1990 veebruar- ülemnõukogu viis põhiseadusesse sisse paranduse, millega kaotati kommunistliku partei juhtroll ühiskonnas. USA -Sõjajärgset USA'd iseloomustab: 1)Sõdurite demobiliseerimine-> tööturu üleküllastumine-kaks võimalust: *Riik annab laenu: 1)Äri loomiseks 2)Täiendõppeks 2)Suur majandkasv 3)Suur hirm, et NL teeb oma kommunistliku maailmarevolutsiooni tõeks; hirm spionaaži ees 4)Makartism- äärmuslik sisepoliitiline joon, millega sooviti elimineerida kommuniste poliitikast. Kommunismi templi said kõik, kes ei meeldinud MacCarthy loodud komisjonile
3) Missugused asjaolud soodustasid kommunistide võimule tulekut? NSVL'i kohalolek ning see, et majanduskaoses polnud inimestel liberaaldemokraatlikesse põhimõtetesse usku. Euroopa 1940. aastate II poolel. Marshalli plaan ja NATO 1940. a II poolel: · Euroopa oli sõjas laastatud ja majanduslikes raskustes · majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme süvendasid armee demobiliseerimine ja sõjatööstuse vähendamine · vähenes usaldus turumajanduse ja liberaaldemokraatliku riigikorra vastu · valitsuse koosseisu pääsesid kommunistid · majandusprobleemide lahendamiseks riigistati ettevõtteid ja tööstusharusid ning kontrolliti olemasolevaid majandusressursse · kuulutati välja suurejoonelisi sotsiaalprogramme, milleks puudusid vahendid · Rahvarinde loomine kommunistide juhtimisel ebaõnnestus
Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast
teatavaks plaani jagada sõjaeelsetes piirides Bosnia detsentraliseeritud riigiks, mis koosneks kümnest autonoomsest piirkonnast ühise vabariigi piirides lähtudes etnilistest piiridest ja kus provintsivalitsuse kontrolli all on sisuliselt kogu sisepoliitiline elu. Bosnia keskvalitsus hakkab tegelema eelkõige ühise välispoliitikaga. Vaherahule peab järgnema vaenutsevate rühmituste eraldamine ning järkjärguline demobiliseerimine. Bosnia territooriumi jagamisel kümneks provintsiks saavad moslemid ja serblased kontrolli kolme ning horvaadid kahe provintsi üle. Ülejäänud kaks territooriumi, sealhulgas Sarajevo, hakkaksid alluma kolmepoolsele administratsioonile. ÜRO sõdurid peaksid hoolitsema üldise 9 demilitariseerimise eest ja demokraatlike struktuuride loomine peaks käima ÜRO kontrolli all. Plaanile annab 25
Kuigi NL külvas hävitust, pommitades Soome linnu, ei tehtud ühtki linna täiesti maatasa. Oma sõjaväe säilitamise tättu suutis Soome nii 1940.kui ka 1944.aastal sõjast välja tulla organiseeritult ja sõlmida rahu tingimustel, mis olid küll karmid, kuid ei tähendanud siiski maa alistamist. Selleks, et Soome rahutahe tunduks veenvana, pidi riik viivitamatult hakkama rahulepingus ettenähtud kohustusi täitma. Üheks selliseks oli armee demobiliseerimine. Vaherahulepingu kohaselt pidi Soomes laiali saadetama ,,fasistlikud" ja ,,hitlerimeelsed" organisatsioonid. Laiali tuli saata ka vabatahtlik maakaitseorganisatsioon Kaitseliit. Soome pidi katkestama ka kõik suhted Saksamaaga ja ajama välja Põhja-Soomes olevad umbes 200 000 saksa sõdurit. Algul prooviti seal harrastada omamoodi mängusõda, mille stsenaariumi kohaselt pidid soomlased teatud vahemaad hoides järgnema sakslastele, kes taganesid Norrasse. Selline taktika ei läinud
moodustatud väikesaarte valdades - Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Prangli). Külanõukogud ei sobinud olemasolevasse haldussüsteemi, valdade jagamine külanõukogudeks - see ei andnud mitte midagi juurde ja teiselt poolt oli see protsess takistatud ka seetõttu, et ei olnud inimesi, kes neid külanõukogusid oleksid juhtima hakanud. Esilagu oli üsna tõsine probleem ka valla kaadri komplekteerimisel - aeg, kus hilisemast olulisest nõukogude kaadrist veel Eestis ei ole. See Punaarmee demobiliseerimine algas alles 1945. aasta suvel ja kestis veel mitu aastat. Kui vaadata neid inimesi, kes külanõukogu ette said 44-45. aastal, siis nõukogude võimu poolt vaadatuna oli seal väga palju juhuslikke inimesi - esimestel sõjajärgsetel aastatel kohaliku tasandi võimutegelased vahetusid väga tihti. 1950. aasta haldusreform. Põhjalikuma haldusreformi ettevalmistumine algas 1948. aastal - esimesed märgid, et asjaga hakati tõsisemalt tegelema
Tahab ühendada kõik araablased enda alla üheks riigiks 1956 - Suessi kriis - lõpeb sellega, et kanal jääb Egiptusele, Inglismaa, Prantsusmaa tõmbavad tagasi. Pärast seda kaotas Inglismaa jõu. 1956 Ungari ülestõus Imre Nagy Ungari tahtis väljuda Varssavi Lepingu organisatsioonist Tulemus: NSVL sõjaväe sissetund Ungarisse Läänemaailm II MS järel USA H.Truman (1945-53) ● majanduse üleviimine rahuajale ● meeste demobiliseerimine (sõjaväest lahtilaksmine) ● pidurduspoliitika ● makastism ● Rosenbergide süüasi D.Eisenhower (1953-1061) ● tagasitõrjumispoliitika UK - Suurbritannia ● Impeeriumi lagunemine ● 1947 India vabanemine ● Rahvaste Ühendus Prantsusmaa ● C.de Gaulle ● 1946-1958 IV Vabariik - parlamentaarne riik ● 1946-1954 Vietnami sõda ● Alžeeria sõja algus Saksamaa ● 1945-1949 4okupatsioonitsooni ● demilitariseerimine ● demonteerimine
Töölesuunamine toimus menklatuuri hulka tootmisjuhid (direktorid, peamiselt kahte liini pidi: parteituid suunasid esimehed), osa jõustruktuuride esindajatest ja rahvakomissariaadid, parteilasi ja ohvitsere aga haritlaskonnast. Nomenklatuuri kujundamise EKP Keskkomitee. sihiks oli hõlmata seesuguse “võrgustiku” Punaarmee demobiliseerimine oli järk kaudu kõik eluvaldkonnad, tagades nii järguline protsess, mis kestis 1948. aasta al kontrolli kogu ühiskonna üle. Nomenklatuuri guseni. Esimesed demobiliseeritud jõudsid struktuur püüdis kohaneda ühiskonna Eestisse 1945. aasta suvel. Aasta lõpuks oli neid muutustega, kuid oli tegelikult pidevaks ta
Tartus algasid rahuläbirääkimised (Eesti delegatsiooni juhtis J. Poska, Nõukogude 5. detsember Vene delegatsiooni Adolf Joffe). 31. Kirjutati alla vaherahulepe. detsember 1920 3. jaanuar Hakkas kehtima vaherahu. 2. veebruar Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. Eesti Vabariik rahuajal (1920–39) 1920 Viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati Eesti Vabariigis 50 000 talundit. 26. veebruar Algas rahvaväe demobiliseerimine ja viimine rahuaja olukorda. 15. juuni Asutav Kogu kiitis heaks Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. 1921 Eesti võeti Rahvasteliidu liikmeks. 22. märts Tallinnas asutati esimene reisilennuselts Aeronaut. 13. mai Tallinnas Narva maanteel hakkas sõitma mootortramm. 1922, 3. EKP-d juhtinud Viktor Kingissepp lasti sõjakohtu otsusega maha. mai 1923 Asutati Eesti Olümpia Komitee.
Et selline inimene pandi tegelikke sõjaväelasi juhtima, oli nende jaoks selgelt löök allapoole vööd. Seda tegi Stalin teadlikult, Bulganin oli ka see, kes Stalini suuniseid ja juhiseid korralikult ellu viis. Vahetult sõja järel oli päevakorral Stalini tõstmine väejuhina väga kõrgele, Stalin väga pompöösseks protessi ei lasknud minna, aga generalissimuse auastme võttis ikkagi vastu, eraldi mundrit aga massitootmisesse ei lasnud. Toimus suur demobiliseerimine, algas juunis 1945, kestis kuni 47 a alguseni välja. Selle protsessi käigus miljonid mehed vabastati. 1945 a suveks oli Punaarmees 11,4 milj meest, 1947 a-ks demobiliseeriti 8,6 miljonit. Oli korraldusliku poole pealt vaadatuna väga mastaapne protsess. Võimude poolt vaadatuna ei tähendanud vaid sõjaväe rahu tingimustesse üle viimist, vaid teisalt selle protsessiga püüti lahendada ka teisi küsimusi- kõige olulisemaks oli kaadri küsimuse lahendamine
kohapeal uue valla täitevkomitee. Mitmel pool jäi siiski tegutsema vanad vallavalitsused. Hea meelega oleks tahetud rahvusväeosadest lahti saada, aga kui arvestada, et nende käes ikkagi märkimisväärne hulk relvi. Nov- dets piirduti kihutustöö tegemisega rahvusväeosades. Suuri tulemusi see ei andnud. Uue võimaluse enamlastele andsid rahuläbirääkimised - juba dets oli sõlmitud vaherahu keskriikide ja Venemaa vahel. Algas demobiliseerimine, enamlased leidsid jaanuari lõpus, et rahvusväeosi ei tasu nii karta - 29. jaanuaril võtsid enamlased üle Eesti Sõjaväe ühiskomitee ja Eesti diviisi staabi? Võeti vastu otsus Eesti väeosade laialisaatmise kohta. See jäi pooleli. Detsembris saadeti laiali ka miilits. Korrakaitsefunktsioonid läksid üle Punakaardile. Kriminogeenne olukord Eestis halvenes. Likvideeriti kogu senine kohtusüsteem - kõik kohtud kandsid nime Revolutsiooniline Tribunal
annaabi.ee 
