a, kliimavööde. d on alad ja saada 2-3 saaki. alltöövõtjaks tomumas puuvilju, Malaisia, Liigniisked ja Konfutsia platood on Maad haritakse mitmetele arengut. puitu, Filipiinid, soostunud nism, tihedalt peamiselt platoodel rahvusvaheliste erinevaid Tai, Laos, alad, budism, asustatud. ja jõgede deltades. le ettevõtetele metalle ja Pirma, suhteliselt islam ja Mägised alad Ekvatoriaalsetel kerg- kui ka naftat. Brunei, mägine kristlus. ja aladel on peamiselt masinatööstuse Vietnam maastik. idapoolsemad istandused, sest s. Leidub saared maa on soostunud. Tööstusettevõtt
Malai m sia Lõuna-Aasia India, Musoonmetsad ja Hi Iive on kõrge Vulkaanilisel pinnasel On olemas Pole Nafta ja Bangl troopilised nd ning rahvaarv või jõgede orgudes ja peaaegu kõik arenenud, maagaasi adesh vihmametsad, ui kasvab kiiresti. deltades leidub viljakate olulisemad ega heal eksport. , poolkõrbed, s Rahvastiku ja muldadega piirkondi, tööstusharud, tasemel, Maldi Rauamaak, Mn, Cr. m, asustuse tihedus kus tingimused kuid Korralagedu ivid, bu on kõikjal väga põllumajandusega toodangumahud s liikluses
sajandist, mil Sriwijaya riik ja hiljem ka Majapahiti impeerium kauplesid Hiina ja Indiaga. Indoneesia ajalugu on oluliselt mõjutanud tema loodusvarasid himustavad võõrriigid. Indoneesia kaart 2. Indoneesia asub Kagu-Aasias. Kagu-Aasia asub lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalse kliimavöötmes. Aastas on võimalik saada 2-3 saaki, liigniiskus aga pärsib põllumajandust. Maaharimisega tegeldakse peamiselt vulkaanilistel platoodel ja jõgede deltades. Laialdaselt tegeldakse istandustega.Kagu-Aasias on märkimisväärsed metsavarud, samuti leidub naftat (Brunei). Leidub ka palju metallimaake ja ka teisi maake, mida sageli veel kasutusele võetud pole. 3. SKT: $2.554 trillion (2014) $2.429 trillion (2013) $2.296 trillion (2012) Riikide võrdluses maailmas: 10 Riigi arengutase Indoneesia oli kaua aega väga mahajäänud ja majanduslikult tühine riik, kuid nüüdseks on Indoneesiast saanud kiiresti arenev, kuigi veel väga vaene
jõgede mere poole laienevas suudmetes maismaa vajumise, merepinna tõusu või loodete poolt tekitatud erosiooni tagajärjel valitsevad väga muutlikud ökoloogilised tingimused. Toitaineid kandub sinna jõest külluslikult. Omapärane rikkalik elustik koosneb seal riimvee- organismidest ning eurühaliinseist mere- ja mageveeorganismidest. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Deltades valitsevad sarnased elutingimused estuaaridega Deltaks nimetatakse jõesuudmetes asuvat alluviaalsete 1 setete kuhjumisala, mis on tavaliselt jõeharudest liigestatud. Delta kujuneb jõevee, loodete, merelainetuse ning hoovuste setteid transportival ja kuhjaval toimel. Deltade piirkonda võivad tekkida ka mangroovisoostikud (Sundangani mangroovisoostik Gangese deltas)
piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Kaasajal: tihedamini asustatud alad on jäänud ajalooliselt samaks. Tihedaim asustus: Aasias Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orgudes ja deltades, Jaava saarel, Jaapani rannikualadel Lääne-Euroopas Kagu-Inglismaalt Põhja-Itaaliani Ameerikas ja Austraalias rannikualad, saared, sisemaal asustus hõre Aafrika rahvastiku tihedus suur P.-Aafrika oaasides, muidu asustus hõre. SÜNDIMUST JA SUREMUST MÕJUTAVAD TEGURID: Viljakas eas naiste arv Naiste vanus laste sünnitamisel Religioon (mõjutav suhtumist perekonnaplaneerimisse)
DEVON 416-359 mln a ! Gauja lade – vähese rauasisaldusega klaasiliiv Ülem-Devoni karbonaatkivimid paljanduvad: Ööbikuorus, Meeksi oja orus, Peetri jõel, Irboska lavamaa põhjapiiril Mustvee-Pärnu joonest lõunas. Valdavalt terrigeensed liivakivid – jõgede poolt kantud krist. kivimite murend (SiO2), mis pärineb Skandinaavia kilbilt, settis Lõuna-Eesti kohal olnud järvedes, deltades, rannikumeres. A. Palo foto Olulisus: Aluspõhjakivimeis asuvad meie põhjaveevarud. Aluspõhja kivimitega on seotud meie peamised maavarad: põlevkivi, fosforiit, paekivi, dolomiit, savi, mineraalvesi, klaasiliiv, diktüoneema argilliit jne. Aluspõhja kivimid määravad suures osas ära seda katva pinnakatte iseloomu. (Näiteks Põhja- ja Kesk-Eestis domineerib lubjakivirikas moreen, Lõuna-Eestis aga lubjavaene.) See omakorda määrab ära muldkatte ja taimkatte iseärasused.
ning vihmase ja kuiva aastaajaga lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Selline kliima tagab vähemalt ühe korraliku saagi aastas, aga tavaliselt arvestatakse vähemalt kahe ja mõnes kohas, näiteks Bangladeshis, ka kolme saagiga aastas. Selle kliimavöötme tüüpilised mullad on küll väheviljakad, aga vulkaanilisel pinnasel või jõgede orgudes ja deltades leidub ka viljakate muldadega piirkondi, kus tingimused põllumajandusega tegelemiseks on väga head. Peamiseks majandusharuks on põllumajandus, mis on ikka veel vanamoodne ja uueneb väga aeglaselt. Seetõttu on tootlikkus madal ja arvuka rahvastiku toitmisega on probleeme. Ülekaalus on taimekasvatus, veiseid ja pühvleid peetakse küll väga palju, kuid ainult tööloomadena kuna veis on hinduismis püha loom. Loomulik iive on veel kõrge ja rahvaarv kasvab kiiresti
Jõgede delta-alad ja platood on tihedalt asustatud. Mägised alad ja idapoolsemad saared hõredamalt asustatud. Demograafiline üleminek alles käib, kuid kõikides riikides iive väheneb. Regiooni iseloomustab ka suhteliselt suur väljaränne. Põllumajandus Liigniiskus pärsib põllumajandust. Aastas võimalik saada 2 kuni 3 saaki. Maad haritakse peamiselt platoodel ja jõgede deltades. Ekvatoriaalseltel aladel on peamiselt istandused, sest alad on liigniisked ja soostunud. Põllumajandus on suhteliselt töömahukas aga moderniseerub üsna kiiresti. Kuna maa on mägine siis seetõttu on põlluharimismaad vähe. Kasvatatakse õlipalmi, kautšukipuud, kohvi ja kakaod. Olulised on ka kalad.
pärismaised, umbes 40 neist liikidest on ohustatud. Borneani mägede piirkond, kus elab 20 linnuliiki, on kuulutatud üheks viiest pärismaise lindude piirkonnaks (Endemic Bird Areas, EBA). Põline linnuliik Leucopsar rothschildi elab Bali saarel ning tema populatsioon langes ainult 6-le isendile 2001 aastaks. Põhjuseks eelkõige illegaalne puurlindude kaubandus. Samuti on ohustatud liikide nimekirjas Spizaetus bartelsi. Neid on umbes 300-450 liiki. Vanellus macropterus elab jõe deltades, aga seda liiki ei ole registreeritud peale 1940 aastat, nii et on suur võimalus, et nad on juba väljasurnud. Imetajad Borneo saarel on leitud 25 liiki imetajaid, mida ei eksisteeri kuskil mujal maailmas. Eriline huvi on koondunud Mentaeai saarele, mis asub Sumatra läänerannikul. Seal elutseb 4 endeemilist liiki primaate ning perekond Simias. Eelkõige tuleb Sunda saarel kaitsta suuri imetajaid. Kõige paremini on tuntud
pank (Üügu). Hõlmab Eesti keskosa ja Lääne-Eestit. DEVON 416-359 mln a ! Gauja lade vähese rauasisaldusega klaasiliiv. Ülem-Devoni karbonaatkivimid paljanduvad: Ööbikuorus, Meeksi oja orus, Peetri jõel, Irboska lavamaa põhjapiiril. Mustvee-Pärnu joonest lõunas. Valdavalt terrigeensed liivakivid jõgede poolt kantud krist. kivimite murend (SiO2), mis pärineb Skandinaavia kilbilt, settis Lõuna-Eesti kohal olnud järvedes, deltades, rannikumeres. 6. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid. Vend (liivakivi, liiv, savi, aleuroliit), Kambrium (liivakivi, savi), Ordoviitsium (valdavalt lubjakivi, veidi ka liivakivi ja savi), Silur (lubjakivi, dolomiit), Devon (valdavalt liivakivi, veidi ka lubjakivi ja dolomiiti). 7
eemale kantud ja kallakutel settinud kihilistest setetest. Tüüpilisi sandureid on Eestis vähe, kuid nad on laialt levinud Leedus, Islandil jm Fluvioglatsiaalne delta on setteliselt koostiselt väga sarnane sandurile. Erinevus on selles, et delta puhul on jääjõgede poolt kantud setted settinud jääjärvedes, sanduri puhul aga kuival maal. Eestis on liivikuid Tallinnas (Nõmme ja Männiku), Lahemaa Rahvuspargis Valgejõe ümbruses jm. Nii sandureis kui ka glatsifluviaalsetes deltades on jälgitav kallak- ja põimjaskihilisus ning setete terasuuruse vähenemine liustikust kaugenedes. Vastavalt jää taandumisele või pealetungile järvede veetase muutus. Et selliseid järvi paisutas liustik, kutsutakse neid jääpaisjärvedeks. Nende pindala oli sadu tuhandeid ruutkilomeetreid ning neis kuhjusid liivad, kruusad ja jääpaisjärvedele eriti iseloomulikud rütmilise ehitusega viirsavid. Suvel kanti rikkaliku sulamisveega järvedesse rohkesti settematerjali, mille
seened. r-de tegevuse tagajärjel vabanevad mineraalained ja võimaldub nende uuesti kasutamine produktsiooniprotsessis. Refuugium e. pagula piirkond, kus organismid on üle elanud ebasoodsa ajajärgu (nt. viimase jääaja). Euroopa maismaaliikide jääaegsed pagulad on olnud peamiselt mäestikud (Alpid, Püreneed, Karpaadid), veeorganismid on suured jääajad üle elanud suurte jõgede (Doonau, Dnepri, Volga) deltades, termaalvee aladel ja mõnes mägijärves. Rekreatsioon, virgestus töövõime taastamine aktiivse puhkusega looduses, eriti selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkealal. Eeldab korrastatud puhkemajandust. Rekultiveerimine keskkonnatingimuste parandamine inimtegevusega kasutuskõlbmatuks muudetud aladel, et neid kasutada metsa-, puhke-, ja- ja põllumajanduses või linnaehituses. Eristatakse tehnilist (maapinna
annaabi.ee 
