unter Kriminalität grundsätzlich das gleiche zu verstehen ist wie bei Erwachsenen" Es gibt viele verschiedene Gründe für Jugendkriminalität. Zum Beispiel Armut- Jugendliche, die aus wirtschaftlich schlechteren Verhältnissen stammen, düstere Zukunftsperspektiven, die Drogenabhängigkeit und Gruppendruck . Auch der Fernseher beeinflusst die Jugendlichen, weil es Horror und Gewalt zeigt- das wird im Alltag nachgeahmt. Einige Jugendliche sind aggressiv und streitsüchtig. Die typischen Delikte von Jugendlichen sind Diebstähle, Raube, Erpressungen, Sachbeschädigungen, Körperverletzungen, Sexualdelikte und Drogen- und Alkoholmissbrauch. Unter kriminelle Jugendlichen sind Ladendiebstähle sehr angesagt, vor allem stehlen die Jugendlichen, die kein Geld haben. Sachbeschädigungen sind auch sehr verbreitet: viele Jugendlichen lassen ihre Wut zB. auf Bushaltestellen aus. Zur Körperverletzungen gehören zum Beispiel Schlägereien
Delicta privata-õigusrikkumised,mis riiaad üksikute eraisikute huvisid.neid jälitatakse kannatanu kaebusel. Vastutuse toovad kaasa teod, mis on üksnes deliktiga keelatud,kui oli olemas vastav hagi. Tekib süülise ja mittesüülise kahju eristamine,vastutus tekib süülise teo puhul. Delikti tagajärjeks vanimal ajal oli kannatanu poolt kättemaks kahju tekitajale.Hilisemal ajal rahatarhv Osa delikte tõi kaasa peale kahju heastamise kohustuse veel ka kahju tekitaja autuse-infamina. Tähtsamad õiguserikkumise liigid: Iniuria . vanimal ajal tähendab see iga õigusevastast tegu, mis tekitab kahju Rooma kodanikule. XII tahvli seadus tunned järgmisi iniura liike: o Membrum ruptum-kehavigastused.kui kokkulepet ei saavutata võib kannatuse tekitajale teha samad vigastused o Luumurre-toob kaasa kindlaksmääratud trahvi
plaanis siis raskema kuriteo toimepanija vastutab raskema asja eest ja see kes seda ei pannud toime see ei vastuta nii karmilt Karistusõigus II.osa Võimalik on ka kaastäideviimise katse, see algab siis kui esimene alustab tegu. Tegevusetusedelikt Tegevusetus- kohustava normi täitmata jätmine ehk millegi mittetegemine, mida oleks pidanud tegema. Eristatakse ehtsaid ja miteehtsaid tegevusdelikte. Ehtsaid delikte on üksikuid nt § 124, selle eripära on see, et kuritegu ongi juba kokreetses § tegevusetusena kirjeldatud. Kõik sellised koosseisud mis on tegevusetusena sõnastatud ning neid delikte saavad toime panna kõik inimesed. Enamasti kui räägitakse tegevusetusest siis räägitakse mitteehtsast tegevusdeliktis, need on tegelikult kõik KarSis olevad süüteokoosseisud, mis on toime pandud tegevusetuse vormis. Need koosseisud on kirja pandud tegevusena ja üldjuhul
ei saadud matta sinna, kus teised inimesed elavad ja samuti ei tohtinud teda põletada linnas. Matusetseremoonia pidi kulgema ilma taganutmise ja liialeminevate peiedeta. Kaks viimast tahvlit kujutasid endast hilisemaid täiendusi, patriitside tagasipöördumist traditsiooni juurde, seega reformi reformimist. XI tahvel sätestas seda, et keelati abielu patriitsi ja plebei vahel, kuid see säte tühistati peagi. Samuti leidus eeskirju, kus käsitleti orjade ja perepoegade delikte. Sealt on pärit Liviuse vahendusel edasi levinud põhimõte:" Kõik, mida rahvas viimasena on otsustanud, olgu õigusena kehtiv". XII tahvli seadused polnud kuigi süstematiseeritud, sest tihti esineses ühel ja samal tahvlil erinevat õiguseliiki sätteid. 1.3 Allika keel Tulenevalt sellest, et just Roomas anti välja XII tahvli seadused, kus kasutusel oli Ladina keel,
isikutunnus. Seadusandja ei ole erilist isikutunnust arvanud objektiivsete tunnuste loetelusse, kuid eriline isikutunnus objektiivseks tunnuseks juhtudel, kui eriosa koosseis näeb seda ette. Siinkohal on oluliseks märksõnaks, et üksnes siis, kui on tegemist erilise isikutunnusega isikut eeldava koosseisuga ( ametiisik, sünnitav naine vms). Erilist isikutunnust nõudvatest koosseisudest tuleb eristada nn omakäelisi delikte ( nt mootorsõiduki juhtimine joobnult, vanglast põgenemine.18 Seega võime öelda, et objektiivne koosseis on täidetud, kui on pandud toime eriosas kirjeldatud tegu, mis seisnes tegevuses või tegevusetuses ja on olemas teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos. Konkreetsetel juhtudel, kui eriosa koosseis eeldab erilise isikutunnuse olemasolu on ka eriline isikutunnus süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks
esindaja poolt juhul, kui piiratud teovõimega isik on selle lepinguga seoses põhjustanud kahju? Kui leping heaks kiidetakse, muutub leping kehtivaks. Nõude ulatus on lepingulise vastutuse puhul rangem, sellisel juhul võiks ta olla huvitatud. 8 20. Missugused on need juriidilise isiku organid, kelle liikmete poolt toime pandud delikte loetakse juriidilise isiku deliktideks ning missuguses omavahelises seoses peavad olema juriidilise isiku organi liikme delikt ja kahjulik tagajärg selleks, et lugeda tegu juriidilise isiku teoks? Juriidiline isik võib deliktiõiguslikult vastutada kolmel alusel: 1) juriidilise isiku kui teenuse kasutaja vastutus teenuse osutaja delikti ees § 1054 2) juriidilise isiku vastutus oma organi liikme delikti ees
teoobjektiks. Teoobjektidena tulevad kõne alla kehalised välismaailma osad, aga ka mittekehalised esemed. On olemas aga ka süüteokoosseise, mille puhul teoobjekt ei eksisteeri. Tegemist on tegevusdeliktidega, nagu nt kuriteost mitteteatamine. Samas võib ka teoobjekt olla lähemalt kindlaksmääratud. 3.2.5. Eriline isikutunnus Erilist isikutunnust nõudvatest koosseisudest tuleb eristada nn omakäelisi delikte, mille puhul kaastäideviimine ja vahendlik täideviimine on välistatud või piiratud. Omakäeline delikt on nt vahi alt põgenemine (§ 328). Tuleb aga tähele panna, et erilised isikutunnused võivad olla kirjeldatud ka subjektiivses koosseisus, nt siis kui need tähistavad mingisugust koosseisupärast motiivi või eesmärki. 3.3. Süüteo subjektiivne koosseis Süüteokoosseisu subjektiivsed elemendid kirjeldavad tegija sisemaailma. Eelkõige puuduvad
kahju ja mille hüvitamist piiratud teovõimega isik saaks iseenesest nõuda DÕ sätete alusel? Kui heakskiitu ei ole, on leping tühine. Järelikult on võimalik kahju hüvitamise nõue esitada deliktiõiguse alusel, kus on oluline süü küsimus. Kui seaduslik esindaja kiidab esinduse heaks ja leping on kehtiv, siis saab kahju tekitaja vabaneda vastutusest ainult vääramatu jõu vabandusel. 7. Missugused on need juriidilise isiku organid, kelle liikmete poolt toime pandud delikte loetakse juriidilise isiku deliktideks ning missuguses omavahelises seoses peavad olema juriidilise isiku organi liikme delikt ja kahjulik tagajärg selleks, et lugeda tegu juriidilise isiku teoks? Need organi, kelle käitumine omistatakse juriidilisele isikule, on tema juhtorganid (juhatus ja nõukogu). TsÜS § 31 lg 5, mille järgi loetakse juriidilise isiku tegevuseks tema organi tegevus, kelle pädevus on seaduse järdi võrdne juriidilise isiku pädevusega.
See on tekkinud aga pärast ta süüdi mõistmist kinnipidamiskohas. Kui on tegu üldhaigutamisega, siis kohus võib vabastada, mitte peab. Kui on tegemist psüühikahäiretega (vangla psühhoos läheb üle), siis kohus peab vabastama (ta on ohtlik endale ja teistele ja ei saa aru karistuse eesmärgi). Karistust ei kohaldada, kui isik seoses kuriteoga ka raskesti kahjustatud ja karistatud. Õiguslus on see, et võrdseid kohaldatakse võrdselt, aga ebavõrdseid ebavõrdselt. Delikte liigid (vaata tabelit) Delikt on süütegu. See tegu, mis pannakse toime võib seisneda kas ühest teost või mitmetest käitumisaktidest. Kas üks tegu neelab või ei neel samal ajal toime pandud kuritegu? 2 isikud peksid 3. 1 nendest võttis püstoliga sarnast asja ja ähvardas tapmisega. Kuidas hinnata? Kas ühe § järgi ja kohaldada 1 karistust? Ei, tegu võib koosneda mõnest aktidest (üks võib olla kuritegu, teine aga väärtegu). Kuritegu võib olla, nt
kahju ja mille hüvitamist piiratud teovõimega isik saaks iseenesest nõuda DÕ sätete alusel? PTI sõlmib lepingu A-ga, A tekitab talle kahju, leping ei kehti. Miks võiks kannatanu olla huvitatud lep heaks kiitmisest seadusliku esindaja poolt? Sest LÕ-lik vastutus on rangem. DÕ vastutuse jaoks tuleb tuvast A süü, LÕ puhul ainult vääramatu jõu olemasolu. 7. Missugused on need jur isiku organid, kelle liikmete poolt toime pandud delikte loetakse juriidilise isiku deliktideks ning missuguses omavahelises seoses peavad olema jur isiku organi liikme delikt ja kahjulik tagajärg selleks, et lugeda tegu juriidilise isiku teoks? ? Jur isiku need organid, kelle tegevus toob kaasa jur isiku enda vastutuse, on juhtorganid: juhatus, nõukogu. Organi tegevus loetakse jur isiku enda tegevuseks. ÄÜ juhatuse liige tek III-le
Delicta privata-õigusrikkumised,mis riiaad üksikute eraisikute huvisid.neid jälitatakse kannatanu kaebusel. Vastutuse toovad kaasa teod, mis on üksnes deliktiga keelatud,kui oli olemas vastav hagi. Tekib süülise ja mittesüülise kahju eristamine,vastutus tekib süülise teo puhul. Delikti tagajärjeks vanimal ajal oli kannatanu poolt kättemaks kahju tekitajale.Hilisemal ajal rahatarhv Osa delikte tõi kaasa peale kahju heastamise kohustuse veel ka kahju tekitaja autuse-infamina. Tähtsamad õiguserikkumise liigid: Iniuria . vanimal ajal tähendab see iga õigusevastast tegu, mis tekitab kahju Rooma kodanikule. XII tahvli seadus tunned järgmisi iniura liike: o Membrum ruptum-kehavigastused.kui kokkulepet ei saavutata võib kannatuse tekitajale teha samad vigastused o Luumurre-toob kaasa kindlaksmääratud trahvi
obligatsioone, mis ei tulene küll tegelikult lepingust, aga kuna nende olemus ei tulene ka pahateost, siis näivad nad nagu tekkinud olevat lepingust. Seepärast, kui keegi teine isik ajab hetkel äraoleva isiku asju, siis tekivad nende vahel mõlemal poolel nõuded/hagid, mida nimetatakse negotiorum gestio e. volituseta võõraste asjade ajamine.) Obligatsioonide puhul, mis tekkisid nagu õigusrikkumistest ehk deliktidest tuli eraõiguslikke delikte (delicta privata) eristada nendest, mis rikuvad nö riigi huve hk delicta publica. Erinevus on põhiliselt selles, et millises protsessis kuuluvad nad käsitlusele. Delicta privata puhul oli see hagiga menetlus ehk nö tsiviilprotsess, delicta publica kuuluvad käsitlemisele karistusõiguslikus korras. Siiski kuuluvad enamik delicta privata'dest tänapäevases mõttes karistusõigusesse ning tsiviilõiguslikus korras saab välja nõuda ainult nende poolt tekitatud kahju.
isik on selle lepinguga seoses põhjustanud kahju? Lepinguõiguslik vastutus on rangem kui deliktiõiguslik. Kui teine pool kiidab lepingu heaks ja leping saab kehtivuse, siis on suurem võimalus piiratud teovõimega isikult see kahju välja nõuda. Eriti oluline seetõttu, et piiratud teovõimega isiku süüline vastutus deliktiõiguse järgi on väga piiratud. 20. Missugused on need juriidilise isiku organid, kelle liikmete poolt toime pandud delikte loetakse juriidilise isiku deliktideks ning missuguses omavahelises seoses peavad olema juriidilise isiku organi liikme delikt ja kahjulik tagajärg selleks, et lugeda tegu juriidilise isiku teoks? Mis võivad üleüldse olla juriidilise isiku vastutuse alused: 1054 - juriidiline isik on teenuse saaja, vastutab teenuse osutaja poolt toime pandud delikti eest juriidilise isiku vastutus tema juhtorgani liikme sooritatud delikti eest (TsÜS 31 lg 5)
annaabi.ee 
