*Võimude lahususe põhimõte on tänase demokraatia alus. * sõnastas Charles de Montesquieu 1748 * SEADUSANDLIK, TÄIDESAATEV JA KOHTUVÕIM PEAVAD EKSISTEERIMA ERALDI. Esindusdemokraatia põhimõtted: * riiki juhib rahva poolt valitud rahvaesindus( nt riigikogu) * esinduskogu valitakse perioodiliselt kdoanike poolt * Kes on kodanikud? Ikka mehed, lisati ka varanduslik piir. Tulemus- võim ikka rikaste käes. * Probleem- kuidas on saadik ja valija omavahel seotud? Delegaadi teooriad: *Volitatud delegaadi teooria : saadikule antakse valijate poolt kaasa vajalikud juhtnöörid, kuidas peab tegutsemna. Kui ei oldud rahul, kutsuti tagasi ning saadeti järgmine. Teooria, mida ei kasutatud kunagi! * Diskreetse delegaadi teooria: Saadik tegutseb ametialal iseseisvalt oma äranägemise järgi. Rahvasaadikut ei saa tagasi kutsuda. Kasutataks ekõigis demokraatlikes riikides. Demokraatia põhimõtted: * Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas.
riigikogu, omavalitsus ja nii edasi. Esindus demokraatia suurimaks probleemiks saab nimetada täieliku läbipaistvuse puudumist , mille tõttu hakkab võim kaugenema rahvast. Esindus demokraatia põhimõtete järgi peab riiki juhtima rahvaesindus, ning esindus kogu valitakse perioodiliselt kodanike poolt. Võim on juba vanemast ajast rikastele. Sellest tuleneb ka probleem: ''Kuidas on saadik ja valija omavahel seotud?'' . Diskreetse delegaadi teooria järgi peab saadik ametialal iseseisvalt tegutsema oma äranägemise järgi, ning rahvasaadikut ei saa tagasi kutsuda. Seda teooriat kasutatakse kõigis demokraatlikes riikides. Demokraatiaga riigis on kõrgema võimu kandja rahvas, ning rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate valimise teel, millest juba ennem oli mainitud. Võimul olev valitsus tugineb valijate enamusele. Vähemusse jäänuil on siiski õigus arvamusele tugineda
tooma. Kümnevõistluses peab kohtunik, kui vähegi võimalik, tagama igale võistlejale eelmise ala lõpu ja järgmise alguse vahel vähemalt 30-minutilise pausi ning esimese päeva viimase ala lõpu ja teise päeva esimese ala alguse vahel 10-tunnise pausi. Võistlusjärjekord võidakse loosida enne iga ala algust. 100 ning 400 meetri jooksus ning 110 meetri tõkkejooksus määratakse võistlejad jooksudesse tehnilise delegaadi poolt, kuid igas jooksus peab olema 5 või enam jooksjat. EESTI SPORTLASED KÜMNEVÕISTLUSES Hetkel kuulub Eesti rekord kümnevõistluses Erki Noolele punktisummaga 8815, millega ta võitis ka 2001. aasta maailmameistrivõistlustel hõbemedali. See on ka ainus maailmameistrivõistluste medal, mille Eesti on saanud. Olümpiamängudel on eestlased aga kolm korda medali võitnud kõige hiljemini võitis meile medali taaskord Erki Nool 2000. aasta olümpiamängudel Sydneys, kus ta saavutas
neid puudutavate asjade suhtes. Selle kõrval peaks olema ka hierarhiline struktuur, milles kommuun valib oma delegaadid kommuuni kogunemisele, millel arutletakse ja otsustatakse kogu kommuuni puudutavaid või ka laiemaid küsimusi. Kommuuni kodanikud peaksid ise valima oma delegaadid rahvusliku / riigi tasemega kehamitesse. Et aga seejuures säilitada kontrolli nende delegaatide üle, peaksid nad kinni hoidma neile antud juhistest ja alluma ka tagasikutsumisele kuni delegaadi staatuse minetamiseni välja (http://www.hot.ee). 3.3. Kristlik demokraatia Demokraatia üks ideoloogiad ja kontseptsioone, tavaliselt konservatiivne, mis rõhutab perekonna kui sotsiaalse grupi tähtsust seoses ühiskonnaga ning on ühtlasi nii reguleerimata turu kui ka tugeva riigi vastu, võib teatud riikides olla valitsuse pragmaatiliseks ideoloogiaks. Kristlik demokraatia on mitmete lääneriikide parempoolsemaks vooluks (http://www.hot.ee). 3.4. Arutlusdemokraatia
Antiikaegse otsese demokraatia asemel tuldi välja esindusdemokraatia põhimõtetega. (Raudla, 2002, lk 14) Tänapäeval on demokraatia kõige levinumaks vormiks esindusdemokraatia, mille puhul võib rahvas oma esindajaid valida väga erineval viisil, kuid sellest sõltumata peavad valitud saadikud tegutsema rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru (Raudla, 2002, lk 19). Tekkis kaks teooriat, kuidas on rahvas esindajad seotud oma valijatega (Raudla, 2002, lk 14). 1. Volitatud delegaadi teooria – saadik on vaid teda valinud isikute hääletoru, kellele antakse kaasa kohustuslikud juhtnöörid. 3 2. Diskreetse esindaja teooria – saadik on rahva täievoliline esindaja, kes kuni järgmiste valimisteni tegutseb oma parema äratundmise kohaselt. Esindusdemokraatiale on omane tendents, et kord juba esindusorganitesse valitud rahvaesindajad
lõpuni ehk rist ei ole enam reeglites. Suurim karistus on diskvalifitseerimine) b) 7 m karistusviske määramisel; (vaid siis, kui mänguseis on lõpuminutitel tasavägine või kui 7m karistusvise määratakse võistkonnale, kelle mängija on eemaldatud 2minutiks ning samal ajal on mänguseis tasavägine) c) võistkonna time-oufi ajal; d) valevahetuse korral või üleliigse mängija väljakule astumisel; e) ajamõõtja või tehnilise delegaadi vilesignaali puhul; f) kohtunike omavahelise arutelu ajal. Mängu peatamisest annavad ajamõõtjale märku kolm lühikest vilet. Time-out i lõppemisest ja mängu jätkamisest antakse alati märku vilega. Igal võistkonnal on õigus võtta mängu normaalajal poolaja kestel aeg maha üheks minutiks. PALL. Pall on valmistatud nahast või tehismaterjalist(palli pind ei tohi olla libe). Meeste palli ümbermõõt on 58-60
Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid antiikaegse otsese demokraatia asemel tuldi siis välja esindusdemokraatia põhimõtetega. Nende kohaselt pole kõigil kodanikel vaja seaduste tegemisel ja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku. Selline seisukoht viis poleemikani, kuidas on rahva esindajad seotud oma valijatega. Tekkis kaks teooriat. Volitatud delegaadi teooria Selle järgi on saadik vaid teda valinud isikute hääletoru, kellele antakse kaasa kohustuslikud juhtnöörid ja keda võidakse rahulolematuse korral alati tagasi kutsuda. Praktikas pole see süsteem aga läbi läinud, sest pole õnnestunud rakendada saadikute tagasikutsumise põhimõtet. (Näiteks kui Inglise parlamendi alamkoja saadikud veel XVII sajandi lõpul kuninga kutsel parlamendi kokkusaamisele läksid, pidid nad oma valijate poolt volikirjad kaasa võtma, muidu
~1~ Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid antiikaja otsese demokraatia asemel tuldi siis välja esindusdemokraatia põhimõttega: kõigil kodanikel pole vaja seaduste tegemisel ja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku. Selline seisukoht viis poleemikani, kuidas on rahva esindajad seotud oma valijatega. Tekkis kaks teooriat: 1. Volitatud delegaadi teooria Selle põhimõtte järgi on saadik vaid teda valinud isikute hääletoru, kellele antakse kaasa kohustuslikud juhtnöörid ja keda võidakse rahulolematuse korral alati tagasi kutsuda. Praktikas pole see süsteem aga töötanud, sest seni pole õnnestunud rakendada saadikute tagasikutsumise põhimõtet. (Näiteks kui Suurbritannia parlamendi alamkoja saadikud läksid XVII sajandi lõpul kuninga
ajal kuni 1940. aastani; · laskesport NSV Liidu poolt okupeeritud Eestis 19451990; · laskesport taasiseseisvunud Eestis alates 1991. aastast. 1926.a Eesti Kaitseliidu päevade programmi võeti laskevõistlused ning alguse sai organiseeritud laskesport Eestis. Lisaks rajati sõjakooli lasketiir Tondil. Esimene Eesti Laskurliidu peakoosolek toimus Tallinnas 26. aprillil 1931. aastal. Liidu esimeheks valiti 71 delegaadi poolt kaitseliidu Tallinna Maleva pealik kolonel Friedrich-Karl Pinka ning abiesimeheks Otto Sternbeck. 1930- 1939. aastatel osales Eesti laskemeeskond mitmetel MM- idel, kuid mitte kõikidest maailmameistrivõistlustest laskespordis ei võetud osa. Samuti ei osaletud X Los Angelese Olümpiamängudel 1932. aastal suurte reisikulude tõttu. Eesti laskespordi parimad saavutused jäävad seega 1930. aastate teise poolde.
432). Nagu ka kohalikel ja riiklikel valimistel, eeldatakse siingi, et valijad arvastavad ainult silmapaistvate oskuste ja vaimsete võimetega kandidaate. (Administratsioon) Kogu valimisprotsess on demokraatlike ideaalide võimas väljendus. Kuigi rahvusvaheline organisatsioon, on Ülemaailmne Õigluse Koda inimestele väga lähedal. Ülemaailmse Õigluse Koja lõplik valimine on ainult kolme sammu kaugusel kohalikust tasandist: iga täiskasvanud baha'i omab õigust osaleda "piirkonna" delegaadi valimisel; piirkonna delegaadid valivad omakorda oma Rahvusliku Vaimse Nõukogu liikmed; ja kõigi Rahvuslike Vaimsete Nõukogude liikmed kogu maailmast valivad omakorda Ülemaailmse Õigluse Koja. (Ibid) Bahá'u'lláh ise rajas Ülemaailmse Õigluse Koja institutsiooni ja sellel on baha'i administratiivkorras unikaalne positsioon. Baha'id mõistavad, et selle otsuste vastuvõtmist vaimsetes küsimustes juhatab eksimatult Jumal. (Ibid)
Sõja-aastail oli hakanud kiirenema maade majanduslik areng. Üle miljoni aafriklase oli viibinud Euroopa ja Aafrika rinnetel, saades uusi teadmisi ja kogemusi, laiendades nii oma silmaringi. Kõik see avaldas mõju võitlusele Aafrika rahvaste vabanemise eest Euroopa riikide ülemvõimu alt. Aafriklaste liikumist sõltumatuse suunas õhutasid mitmed rahvusvahelise levikuga voolud nagu näiteks panafrikanism. 1919. a. tuli Pariisis kokku I Panaafrika kongress 57 delegaadi osavõtul. Kongress töötas välja aafriklaste vabadusliikumise põhimõtted. Pooldati rahumeelseid võitlusmeetodeid. Hoopis radikaalsema iseloomuga oli garveism (liikumise juhi Garvey nime järgi), mis propageeris eurooplaste väljaajamist Aafrikast. 1920. aastatel algas mitmetes Aafrika riikides haritlaskonna organiseerumine poliitilisteks ja ametialasteks ühendusteks. Kuid legaalsete organisatsioonide kõrval tekkisid
- Tung demokraatlike reformide poole muutus avalikult poliitiliseks 1988.aasta aprillis peetud Eesti loomeliitude ühispleeniumil. - I katse kõigutada kommunstliku partei võimumonopoli saabus liikumise ,,Eestimaa rahvarinne perestroika toetuseks" loomisega, mille kuulutas välja otse-eestris 13.aprillil 1988 Edgar Savisaar. Hoolimata demokratiseerimise loosungites valis Eesti kommunstliku partei juhtkond mais delegaadi välja saamamoodi nagu varem, mis tekitas poliitilisi proteste. Juunis toimusid loata kogu öö kestvad kogunemised Tallinna lauluväljakul. Karl Vaino asendati Vaino Väljasega. Väljas andis märku valmidusest teha Rahvarindega koostööd ja võttis osa laulva revolutsioooni kulminatsioonist, Rahvarinde septembris korraldatud hiigelüritusest lauluväljakul, kus üheskoos laulis 250 000 inimest ehk veerand kõigist eestlastest.
tunduvalt madalamana või puudub see hoopiski. Mittetulundusühingute eripärast tulenevalt on liikme õigused lahutamatult seotud tema isikuga. Kuigi seadus expressis verbis ei piira isiku õigust suhetes mittetulundusühinguga kasutada esindaja abi, s.h. üldkoosolekul, ei ole liikmelisusest tulenevates suhetes põhjendatud füüsilisest isikust liikme esindamine tema seadusliku esindaja või muu volitatud isiku poolt. Liikmete esindamine mittetulundusühingu liikmeks oleva voliniku või delegaadi poolt volinike esinduskogul kujutab siin erandit. Selline erandlik esindamine mõnede õiguste osas võib kõne alla tulla muudel juhtudel ka siis, kui esindajaks on volikirja alusel tegutsev teine sama ühistu liige. Eelduseks on aga vastavate sätete olemasolu seaduses või põhikirjas. Alaliselt tegutsevaks juhtorganiks on juhatus (ka eestseisus või muu nimetuse all tegutsev organ). Juhatus korraldab ühingu igapäevast tööd ühingu põhikirja ning
tunduvalt madalamana või puudub see hoopiski. Mittetulundusühingute eripärast tulenevalt on liikme õigused lahutamatult seotud tema isikuga. Kuigi seadus expressis verbis ei piira isiku õigust suhetes mittetulundusühinguga kasutada esindaja abi, s.h. üldkoosolekul, ei ole liikmelisusest tulenevates suhetes põhjendatud füüsilisest isikust liikme esindamine tema seadusliku esindaja või muu volitatud isiku poolt. Liikmete esindamine mittetulundusühingu liikmeks oleva voliniku või delegaadi poolt volinike esinduskogul kujutab siin erandit. Selline erandlik esindamine mõnede õiguste osas võib kõne alla tulla muudel juhtudel ka siis, kui esindajaks on volikirja alusel tegutsev teine sama ühistu liige. Eelduseks on aga vastavate sätete olemasolu seaduses või põhikirjas. Alaliselt tegutsevaks juhtorganiks on juhatus (ka eestseisus või muu nimetuse all tegutsev organ). Juhatus korraldab ühingu igapäevast tööd ühingu põhikirja ning
annaabi.ee 
