Kuulsamad Bauhausi kunstnikud: Ludwig Mies von der Rohe,V.Kandinsky, P.Klee. Konstruktivism Venemaal üritati luua kommunistlikku utoopiat või loodeti aidata luua paremat ühiskonda. Arhitektuuris oli põhikohal lihtsad, risttahukakujulised hoonestised. Teos pidi osalema kommunistlikus propagandas. Kuulsamad Venemaa kunstnikud: Vladimir Tatlin, Aleksandr Rodtsenko, El Lissitzky, vennad Antonie Pevsner ja Naum Gabo. Funktsionalism ja konstruktivism Euroopas. Kunstnikud pelgasid dekoreerimist, vaid uskusid, et on olemas lihtsad ja selged ilureeglid, mida järgida. Tunnustati alguses jooni ja 90 kraadiseid nurkasid. Hiljem liitusid ka 45 kraadised nurgad. Värvusteks olid ainult põhivärvused, muid ei tunnistatud. Kuulsamad kunstnikud: Charles Edouard Jeanneret, Amedee Ozenfant, Gerrit Thomas Rietvald, Theo van Doesburg. Funktsionalism Kunstikool Bauhaus, Walter Gropius, 1919. Funktsionalism Jõhvis asuv funktsionalistlik villa Funktsionalism
· Tähistab abstraktse kunsti variante · Tekkis ajakiri "De Stijl" · Vene tuntumad konstruktivistid: V. Tatlin; A.Rodtsenko; E; Lissitzky Vladimir Tatlin · III Internatsionaali monumendi makett. Puit, teras, klaas. De Stijl · Asutati Hollandis 1917a, ajakiri "De Stijl" · Ümber koondus kunstnikke,arhitekte ja disainereid( Mondrian, Doesburg, Rietveld · Kõiki ühendas veendumus, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid. · Põlgasid dekoreerimist · individualism Piet Mondrian · Kompositsioon 2, · Tableau 2 1922a Punane, sinine, kollane Theo van Doesburg · Kompositsioon XVI Gerrit Thomas Rietveld · Punane ja sinine tool (1917) Naum Gabo · Konstruktsioon ruumis.1953 Kasutatud kirjandus · http://ionarts.blogspot.com/2005/05/le-corbusiers-chapel-at-fifty.html · http://www.aboodalamoudi.com/architecture_images/1-famos
14. Kust sai kubism alguse ja millal? Kubism sai alguse Prantsusmaalt 1907a. Mida võtsid kubistid omaks? Eseme taandamise lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks. Iseloomusta kubismi. Kubismi põhiliseks väljendusvahendiks olid pinnad, jooned ja heletumedusega modelleerimine. Valitsesid pruunid, rohekad ja hallid toonid. Peamiselt maaliti maju, puid ja natüürmorte. Mida harrastas P. Picasso? Ta harrastas maali, graafikat, skulptuuri, tarbekunsti, raamatukujundust ja teatri dekoreerimist. Mida lisas oma töödele Georges Braque? Kirjatähti Mida püüdis oma loominguga väljendada Fernand Leger? Püüdis väljendada inimeste ja masinate ühtekuuluvust. Kuidas alustas oma tööd Juan Gris? Alustas abstraktsest kompositisioonist, siis viis sisse mingi motiivi. (natüürmordi) Kirjelda kubistliku skulptuuri. Iseloomustab geomeetriliste vormide harrastust. Kujud on kombineeritud eri suurusega kuupidest, koonustest, silindritest jne... Millisele arusaamisele jõuti 1910 a
Oli andekas fotograaf ja fotokroonik, kujundas mitmetele ajakirjadele ja ajalehtedele fotogramme, fotomontaazplakateid. Töötas ka kino alal, oli 1927-29 mitmete vene filmide kunstnik. Konstruktivism Euroopas 1917. asutatu Hollandis ajakiri "De Stjil" ("Stiil"), kuhu koondus kunstnikke, arhitekte ja disainereid, kes olid veendunud, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid, millele tuleb allutada kogu visuaalne keskkond. Nad põlgasid esemete ja ehitiste dekoreerimist. Arvasid, et ühiskonna hädade põhjuseks on liigne individualism ning selle ületamiseks on vaja subjektiivsus allutada üldisele harmooniale. Prantsusmaal esindasid konstruktivismi Amédéé Ozenfant (1886-1966) ja Charles Édouard Jeanneret (1887-1968). Nad kiitsid kubismi, kuid tahtsid seda puhastada dekoratiivsusest ja subjektiivsusest. Vladimir Tatlin III Internatsionaali monumendi makett. Gerrit Rietveldi tool Theo van Doesburg Kompositsioon Aleksandr Rodtsenko
Mondrian uskus, et tema kunst tunnetab maailma sisemist korda sügavamalt ja õigemini, kui loodust jäljendav realistlik kunst. Ta nimetas oma laadi uusplastitsismiks. 1917. aastal asutas ta ajakirja “De Stijl” (stiil) ja selle ümber koondus samanimeline rühmitus kunstnikke, arhitekte ja disainereid. Neid ühendas veendumus, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid, millele tuleb allutada kodu visuaalne keskkond. Nad põlgasid dekoreerimist ja kaootilist ning eklektilist üldilmet. Samas suunas mõtlesid ka EDOUARD JEANNERET (1887- 1968) ja ADEMEE OZENFRANT(1886-1966), kes 1921. aastal avaldasid Prantsusmaal nn. purismi manifesti, nende eesmärgiks oli kunst, kus valitseb range matemaatiline kord ja kasutatakse puhtaid geomeetrilisi kujundeid. Jeanneret sai LE GORBUSIER nime all üheks kuulsamaks 20. Sajandi arhitektiks ja ühtlasi funktsionalismi rajajaks. Nende ideaaliks olid täiesti
EL LISSITZKY. Vennad ANTOINE PEVSNER ja NAUM GABO arendasid konstruktivismi teooriat ja lõid tehnitsistlikke osalt liikuvaid skulptuure. 6. Hollandis asutatu 1917 ajakiri ,,De Stijl" ja selle ümber kogunes samanimeline rühm P. MONDRIAN, THEO van DOESBURG ja arhitekt GERRIT THOMAS RIETVELD. Olid veendunud, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid, millele tuleb allutada kogu visuaalne keskkond. Põlgasid ehitiste ja esemete dekoreerimist. On võimalik leida kooskõla üldiste seaduspärasuste ja praktilisele eesmärgile vastava vormi vahel. Ühiskonna hädadeks on individualism subjektiivsus tuleb allutada üldisele objektiivsele harmooniale. Mondrian ainukt vert ja horisont jooned ja 3 puhast põhivärvust. 7. Konstruktivismi esindasid maalikunstnikud AMEDEE OZENFANT ja CHARLES EDOUARD JEANNERET (sai kuulsaks LE CORBUSIER nime all arhitekt, funkts. rajajaid
Kubism - 1907a. Prantsusmaal - algatajaks oli Pablo Picasso - kubistid võtsid omaks eseme taandamise lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks - eeskuju võeti neegriskulptuuridest, kuid eelkõige Cezanne loomingust - peamiselt maaliti maju, puid ja natüürmarte Pablo Picasso ( 1881 1973 ) - Hispaaniast pärinev Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult suurepärane joonistaja ja maalija - harrastas maali, graafika, skulptuuri, tarbekunsti, raamatukujundust ja teatri dekoreerimist - looming jaguneb ,,siniseks", ,,roosaks" ; Cezanne ja kubismi perioodiks Georges Praque ( 1882 1963 ) - 1911a. Hakkas ta oma maalidele lisama kirjatähti - hiljem kleepis maalidele riidetükke, ajaleheväljalõikeid, tapeeti jm. - tulemuseks olid kollaazid -liimitud pildid Juan Gris ( 1887 1927 ) - tema loomingut nim. ,,sünteetiliseks kubismiks" - ta kombineeris pildile enne värvid ja vormid, siis viis sisse motiivid ( tavaliselt natüürmordid ) Fernand Leger ( 1881 1955 )
“OGONYOK” (trükipood) Moskvas (1932) Konstruktivism Hollandis • 1917. a asutati Hollandis ajakiri De Stijl (Stiil) ning samanimeline kunstnike rühmitus, kuhu kuulusid: – maalikunstnik Piet Mondrian – maalikunstnik ja arhitekt Theo van Doesburg – arhitekt Gerrit Thomas Rietveld De Stijl • Uskusid, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid, millele tuleb allutada kogu visuaalne keskkond • Põlgasid esemete, hoonete dekoreerimist • Kooskõla seisnes geomeetrilises abstraktsionismis, joonte ja vormi vahelises harmoonias • Mondrian uskus endiselt vaid horisontaalsetesse ja vertikaalsetesse joontesse ja kolme põhivärvi https://en.wikipedia.org/wiki/Theo_van_Doesburg#/media/File:Cin%C3%A9-danci ng_Strasbourg_-_Theo_van_Doesburg060611_006.jpg T. van Doesburg rekonstruktsioon 1926-1927 loodud tantsusaalist/kinost Strasbourgis https://en.wikipedia
vähendades neid tähtsusetuseni. H. Matissel on palju lakoonilisi ning väljendusrikkaid pliaatsi- ja söejoonistusi, samuti rohkesti eredaid värvilisest paberist kleebitud pilte. Kõige suurema tähenduse andis Matisse värvidele, tema lemmikuteks olid lilla ja heleroheline. Kuigi ta tuntus maalikunstnikuna oli pühendatud naudingule ja rahuolule, siis tema värvivalik on tihti tahtlikult segadusse ajav. Fovism on rääkiva värvi maalikunst. Fovistlik rääkiv värv tähendab värvikat dekoreerimist ja kaunistamist. Foove ei huvitanud keskkonna üksikud detailid, vaid elu, selle vormide ja värvide üldine tunnetamine. Nt Matisse'i teostes ei toimu peaagu kunagi midagi, esemed ja inimesed on vaid kõrvuti, see ei tähenda, et tegevus puudub. Inimesed ja esemed tegutsevad, suhtlevad mitte niivõrd liigutuste või väliste seoste kaudu, kuivõrd pooside sisemise vastastikuse toime, värvide, joonte ühendite kaudu. Võib
Tatlin, A. Rodtšenko ja El Lissitzky 16) Millist rolli on kunstiajaloos mänginud ajakiri „De Stijl“? Kes olid selle ajakirja ümber koondunud kunstnikud ja millised olid nende taotlused loomingus? (lk 93-96)? a) 1917. aastal rajati Hollandi ajakiri De Stijl b) Ajakirja ümber koondunud kunstnikud: P.Mondrian, Doesburg ja G.T Rietveld, keda ühendas veendumus, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureegllid, põlati ehitiste ja esemete dekoreerimist 17) Mida tähendab Le Corbusier´lause: „Maja on elamise masin“. Milliste stiilidega on see arhitekt ajaloo lehekülgedele jõudnud? (lk 95 – 96, 138) a) „Maja on elamise masin“- Maja peab olema ehitatud nii, et kõik toimib nagu masinavärk b) Le Corbusier oli funktsionalismi rajaja 18) Mida kujutab endast „Internatsionaalne stiil“? Miks see just Ameerikas tekkis? Kes olid selle tähtsaimad esindajad? Milliseid vajadusi see stiil püüdis rahuldada
14. Mis on joondislokatsioonid? Dislokatsioonid on joon- ehk ühemõõtmelised defektid, mille ümber osa aatomeid on paigutunud mitteregulaarselt. 15. Mis on vintdislokatsioonid? ülemine aatomtasapind kristallis on aatomite vahelise vahemaa võrra nihutatud alumise aatomtasapinna suhtes 16. Kuidas muuta materjalis dislokatsioone nähtavaks? dislokatsioonide mikroskoopiliseks uurimiseks objekti eelnevat söövitamist selektiivsete söövitajatega või dislokatsiooni dekoreerimist. 17. Millele põhineb dislokatsioonide "ilmutamine"? 18. Miks materjali välispind kujutab endast energia liiga? dislokatsioonil esinevate vabade sidemete tõttu. 19. Mis on faaside vahelised piirpinnad materjalis? 20. Mis on foononid? Aatomite võnkumine kristallivõres 21. Mis on difusioon? materjali ülekandumine, mis põhineb aatomite liikumisel materjalis. 22. Kuidas väljendub difusiooni temperatuursõltuvus? 23. Mis on aktivatsiooni energia
Miks lakitakse metalltaara pindu Et takistada korrosiooni, toiduainete pakendamise korral selleks, et vältida metalli otsest kokkupuudet toiduga. Välise kattekihi peamiseks ülesandeks on kaitsta toitu väliste mõjutuste eest või lihtsustada pakendi pinna dekoreerimist. 1. Mis on pakend?Pakend on mis tahes materjal kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel:toormest kuni valm tarbija kätte jõudmiseni. Sinna alla loetakse ka samal eesmärg
Nõudsid elu ja kunsti piiri kustutamist, kunst pidi igapäevaelus aktiivselt osalema (plakatid, miitingud, monumendid). Kunstiteos ei tohtinud olla üksik näituse- või luksusese. Arhitektuuris eelistati ristahukakujulisi lihtsaid mahtusid. Stalini võimu tugevnedes konstruktivism Venemaal keelustati. Hollandis kujunes liikumine "De Stijl", kes olid veendunud, et on olemas lihtsad ilureeglid, millele tuleb allutada kogu elukeskkond. Põlgasid ehitiste dekoreerimist. Arvasid, et kunstis tuleb subjektiivsus allutada üldisele harmooniale. Prantsusmaal avaldati purismi manifest, mis seadis eesmärgiks kunsti, kus valitseb range geomeetriliste kujundite kord ning pole ruumi tunnete väljendamisele. Venemaa: Vladimir Tatlin Aleksandr Rodtsenko El Lissitzky Antoine Pevsner Naum Gabo Holland: Gerrit Thomas Rietveld Theo von Doesburg
Need kolm värvi katavad kandilisi ühetoonilisi pindu. Valgest saab mõnikord helehall, must on värvidevaheliseks eraldusribaks. Hollandis leidis Mondrian mitmeid mõttekaaslasi. 1917. aastal asutas ta ajakirja „DE STIJL“ („Stiil“) ja selle ümber koondus samanimeline rühmitus kunstnikke, arhitekte ja disainereid. Neid ühendas veendumus, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid, millele tuleb allutada kogu visuaalne keskkond. Nad põlgasid seni valitsenud ehitiste ja esemete dekoreerimist ja nende kaootilist ning eklektilist üldilmet, ornamendi kasutamine oli lausa kuritegu. Nende arvates oli võimalik saavutada kooskõla geomeetrilises abstaktsionismis kehastunud „üldiste seaduspärasuste“ ja esemete praktilisele eesmärgile vastava vormi vahel. „De Stijli“ ideoloogid töötasid välja FUNKTSIONALISMI alused, mille kohaselt maalil, arhitektuuril ja disainil on eelkõige täita funktsioon – praktilise vajaduse süntees masside, värvide, valguse ja materjali abil
Need kolm värvi katavad kandilisi ühetoonilisi pindu. Valgest saab mõnikord helehall, must on värvidevaheliseks eraldusribaks. Hollandis leidis Mondrian mitmeid mõttekaaslasi. 1917. aastal asutas ta ajakirja ,,DE STIJL" (,,Stiil") ja selle ümber koondus samanimeline rühmitus kunstnikke, arhitekte ja disainereid. Neid ühendas veendumus, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid, millele tuleb allutada kogu visuaalne keskkond. Nad põlgasid seni valitsenud ehitiste ja esemete dekoreerimist ja nende kaootilist ning eklektilist üldilmet, ornamendi kasutamine oli lausa kuritegu. Nende arvates oli võimalik saavutada kooskõla geomeetrilises abstaktsionismis kehastunud ,,üldiste seaduspärasuste" ja esemete praktilisele eesmärgile vastava vormi vahel. ,,De Stijli" ideoloogid töötasid välja FUNKTSIONALISMI alused, mille kohaselt maalil, arhitektuuril ja disainil on eelkõige täita funktsioon praktilise vajaduse süntees masside, värvide, valguse ja materjali abil
dislokatsioonijoonega. Tiheda pakkimisega süsteemides näitab dislokatsiooni Burgersi vektor tihedaima pakke suunda kristallis ja on suuruselt võrdne aatomitevahelise kaugusega. Dislokatsioone materjalides võib näha kasutades mikroskoopilisi meetodeid: optilist, elektronmikroskoopiat ja skaneerivat elektronmikroskoopi. Sageli kasutatakse dislokatsioonide mikroskoopiliseks uurimiseks objekti eelnevat söövitamist selektiivsete söövitajatega või dislokatsiooni dekoreerimist. Mõlemad meetodid põhinevad asjaolul, et dislokatsioonil esinevate vabade sidemete tõttu kujutab dislokatsioon materjalis endast energialiiga, mistõttu keemilised protsessid (näit. söövitamine) toimuvad kiiremini ja kristalli pinnale tekivad söövituskujundid, mille kuju sõltub kristalli orientatsioonist (joon. 3.48 ). 5.5. Kahemõõtmelised defektid Kahemõõtmelised defektid ümbritsevad tavaliselt erineva kristallstruktuuri või
Need kolm värvi katavad kandilisi ühetoonilisi pindu. Valgest saab mõnikord helehall, must on värvidevaheliseks eraldusribaks. Hollandis leidis Mondrian mitmeid mõttekaaslasi. 1917. aastal asutas ta ajakirja ,,DE STIJL" (,,Stiil") ja selle ümber koondus samanimeline rühmitus kunstnikke, arhitekte ja disainereid. Neid ühendas veendumus, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid, millele tuleb allutada kogu visuaalne keskkond. Nad põlgasid seni valitsenud ehitiste ja esemete dekoreerimist ja nende kaootilist ning eklektilist üldilmet, ornamendi kasutamine oli lausa kuritegu. Nende arvates oli võimalik saavutada kooskõla geomeetrilises abstaktsionismis kehastunud ,,üldiste seaduspärasuste" ja esemete praktilisele eesmärgile vastava vormi vahel. ,,De Stijli" ideoloogid töötasid välja FUNKTSIONALISMI alused, mille kohaselt maalil, arhitektuuril ja disainil on eelkõige täita funktsioon praktilise vajaduse süntees masside, värvide, valguse ja materjali abil
annaabi.ee 
