kastinurk), on kalasabatapiga kastinurka keerulisem valmistada. Neid kasutatakse mööbliesemete juures, mis peavad taluma suurt mehaanilist koormust või raskust. Kui tegemist on raskelt koormatud sahtliga, ei ole kalasabatapist kastinurgale võrdset vastast. Tappide kuju ja paigutus on kohandatud just koormust taluma. Kõige enam kasutatakse läbivat kalasabatappi, mis jääb nähtavale mõlema detaili nurgast. Kalasabatapil on palju variatsioone, mõned neist on kujundatud eelkõige dekoratiivsel eesmärgil. Vanasti valmistati kalasabatappi ainult käsitsi - tisler pidi olema täpne ja rahulik. Töö hõlbustamiseks kasutati rakiseid ja sabloone. Tänapäeval võib tappe toota spetsiaalsete rakiste või freeside abil, nendeks võivad olla tapilõikepingid või elektrilised käsitööriistad. Lamellseotised See tugevdatud sileseotis on lollikindlam kui tavaline tüübelühendus, kuid selle tegemiseks on vaja lamellfreesi
värvainete tootmises. Varem nimetati neid värve happepeitsvärvaineiks, nüüd,aga kroomvärvaineteks. Need on peitsvärvained, mis moodustavad kroomi sooladega püsivaid kompleksühendeid. Kroomvärvained annavad püsiva ja ereda värvuse, nendega värvitakse peamiselt villa ja kapronit. Kroomimine on metallesemete galvaaniline katmine kroomikihiga, mille paksus on umbes 0,5-100 µm. Seda tehakse, et kaitsta metalle korrosiooni ja kulumise eest ning suurendada kuumuspüsivust ja ka dekoratiivsel eesmärgil. Kroomitakse terast, malmi ning vase- ja alumiiniumi-, kuid ka teistest sulamitest detaile, näiteks autode osi, arstiriistu, kellade osi, mootorisilindreid. Kasutatakse ka difuseenset kroomi, et terasdetailide pinnakihti rikastada kroomiga. Kroomimine toimub 800-1300 0C juures tahkes, gaasilises või vedelas keskkonnas. Difusiooniks on vajalik atomaarne kroom, mida saadakse CrCl2 ja CrCi3 reageerimisel rauaga. Difuusne kroom annab metallile
Toas kasvatatavale viinapuule jäetakse kuni 3 vilikonda, kasvuhoones kasvatamisel 1015 vilikonda. Toestamiseks kasutatakse potti torgatavaid tugesid, mille külge taimed seotakse (Kivistik &. & Kivistik, 1996). KOKKUVÕTE Viinapuid kasvatatakse maailmas põhiliselt kahel suurel eesmärgil: veini tootmiseks ja lauamarjade saamiseks. Kuid on ka kolmas võimalus: viinapuud oma kauni lehestikuga on ilusad ronitaimed, varjamaks päiksepoolseid seinu, samas saab neilt ka maitsvaid marju. Dekoratiivsel eesmärgil kasvatades on eriti oluline valida aeda talvekindlad sordid. Eesti tingimustes on sortide valik muidugi piiratud, kuid siiski leidub ka selliseid, mis peavad vastu meie talvekülmale, ilma et taimi peaks talveks katma. Selleks, et viinamarjakasvatusega algust teha, on vaja mõningaid algteadmisi viinapuude morfoloogiast, kasvunõuetest ja hooldamise iseärasustest. Seda kõike pole võimalik ühes lühireferaadis käsitleda, kuid eesti
rohkem Rooma linnas eneses. Lisaks silmapaistev on ka rooma arhitektide kavandatud teed, sillad, veejuhtmed jne, milledest mõnda kasutatakse ka tänapäeval.(4) Joonis 13 Caracalla termid Joonis 14 Triumfikaar Kõige suuremateks erinevusteks Vana-Kreeka ning Vana-Rooma arhitektuuri ehitiste vahel on sambad ning poolsambad. Kreeklased kasutasid sambaid kui tugikonstruktsioonidena millele toetusid hooned. Roomlased kasutasid sambaid dekoratiivsel eesmärgil puudus täielikult kandev osa. Erinevalt kreeklastest kasutasid roomlased kaari, võlve ja kupleid. Võrreldes Vana-Kreeka arhitektuuriga roomlased ehitasid üksikosad tervikuna, neil polnud nii iseseisvat tähendust nagu kreeka templi detailidel. Sarnasuseks nende kahe arhitektuuri vahel võib pidada seda, et mõlemal on tähtsaimaks ehitiseks tempel. Templid olid põhiplaanilt ja kujult sarnased ning olid mõeldud jumalate ülistamiseks.
Varem nimetati neid värve happepeitsvärvaineiks, nüüd, aga kroomvärvaineteks. Need on peitsvärvained, mis moodustavad kroomi sooladega püsivaid kompleksühendeid. Kroomvärvained annavad püsiva ja ereda värvuse, nendega värvitakse peamiselt villa ja kapronit. Kroomimine on metallesemete galvaaniline katmine kroomikihiga, mille paksus on umbes 0,5-100 µm. Seda tehakse, et kaitsta metalle korrosiooni ja kulumise eest ning suurendada kuumuspüsivust ja ka dekoratiivsel eesmärgil. Elektrolüütilist kroomimist rakendatakse auto-, lennuki- ja aparaadiehituses. Kroomitakse ka autoiluliiste, käekellakorpusi ja olemeesemeid. Kroomkate suurendab pinnakõvadust ja kulumiskindlust, on ju kroom kõige suurema kõvadusega metall. Kuullaagrite kroomimine pikendab tunduvalt nende tööiga Kasutatakse ka difuseenset kroomi, et terasdetailide pinnakihti rikastada kroomiga. Kroomimine toimub 800-1300 0C juures tahkes, gaasilises või vedelas keskkonnas
epovaigust. Sama läbipaistvat ainet kasutati joogi valamise jaoks, kuid seekord segati sellese 5 kollast pigmenti. Jooki lisati ka butafoorne sidruni viil ja plastikust leheke. Sidruniviil oli tehtud kuumaliimist, valatud silikoon vormi ning hiljem värvitud vesise akrüülvärviga. Plastikust lehekesed olid ostetud. Epovaiku täis klaasid olid käes väga rasked, kuid neid vajati dekoratiivsel eesmärgil (joonis 17). Teine projekt oli erinevate loomajälgede reljeefide tegemine vaegnägijatele lastele. Reljeefid olid tehtud negatiivselt, ehk mitte välja, aga sisse poole. Need olid valatud silikoon vormi (joonis 18). Jälgede reljeefid olid päris suuruses ja valatud valgest plastikust (joonis 19). KOKKUVÕTE JA ENESEANALÜÜS Algul oli plaan minna Tallinna, kuid ei riskinud esimeseks praktikaks sõita rahvastatud pealinna
Lisandid : Täiteaine - pulbriline, kiuline, teraline või rullmaterjali kujuline.Vajalikud polümeeri kulu vahendamiseks ja plasti omaduste (surve- ja tõmbetugevus, kõvadus, kujukindlus jt.) kujundamiseks. Orgaaniline täiteaine: nt. puidujahu, tselluloos, paber; anorgaaniline: nt. asbest, grafiit, klaaskiud . Stabilisaator - plasti vananemisprotsessi aeglustamiseks. Plastifikaator - plastsusomaduste ja töödeldavuse parandamiseks. Plastifikaatorid on tavaliselt vedelikud. Värvaine - dekoratiivsel eesmärgil Erilisandid- parandavad mõningaid tarbimisomadusi, nt. soodutavad plasti lagunemist. Plastid jaotatakse lõppomaduste ja otstarbe järgi: Tarbeplastid- massiliselt toodetavad, odavad, mehaanilised ja termilised omadused tagasihoidlikud:: polüetüleen (PE) polüpropüleen (PP) polüvinüülkloriid (PVC) polüstüreen (PS) fenoolformaldehüüdvaik (PF) jt. Konstruktsiooniplastid-tavaliselt kallimad ja toodang on väiksem.
RONITAIMED e. LIAANID Ronitaimi vajatakse a) dekoratiivsel eesmärgil (eksponeeritakse mõnd ilusat taime või tema läbi ka objekti, millele ronitaim on paigutatud) b) funktsionaalsel eesmärgil (varjatakse, kaetakse või eraldatakse midagi) Ronitaimede abil saavutatavat haljastust nimetatakse vertikaalhaljastuseks. Haljastuses, sh. vertikaalhaljastuses on põhimõtteks, et inetute või laokil objektide või pindade varjamiseks ei ole õige kasutada silmatorkavaid taimi, kuna efekt, mis saavutatakse, on vastupidine soovitule. Seega sobivad rikkalikult õitsvad suursugused taimed pergolate kujundamiseks või ideaalsele (aga ka stiilsele!) taustale ning rohkelt ühetaolist rohelist massi andvad taimed robustsemate pindade katmiseks. Ühtlasi tuleb jälgida taustpindade ja vertikaalhaljstuse vahelist proportsiooni ning taimede visuaalse mõju sobivust ning kooskõla haljastatava objektiga. Nii näiteks ei ole heaks proportsiooniks 50% taimi : 50% sein...
Lisandid : Täiteaine - pulbriline, kiuline, teraline või rullmaterjali kujuline. Vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ja plasti omaduste (surve- ja tõmbetugevus, kõvadus, kujukindlus jt.) kujundamiseks. Orgaaniline täiteaine: nt. puidujahu, tselluloos, paber; anorgaaniline: nt. asbest, grafiit, klaaskiud. Stabilisaator - plasti vananemisprotsessi aeglustamiseks. Plastifikaator- plastsusomaduste ja töödeldavuse parandamiseks. Plastifikaatorid on tavaliselt vedelikud. Värvaine- dekoratiivsel eesmärgil. Erilisandid- parandavad mõningaid tarbimisomadusi, nt. soodutavad plasti lagunemist. Plastid jaotatakse temperatuurile reageerimise järgi: Termoplastid- on polümeerid, mis koosnevad lineaarsest või hargnenud ahelast, mille vahel ei ole keemilisi sidemeid, kuid on füüsikalised sidemed. Muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastavad esialgsed omadused. Kuumutus- ja jahutustsükleid võib piiramatult korrata, ilma et materjali põhiomadused muutuksid
puitkonstruktsioone. Jäigad lahtivõetavad seotised on tõmmitsad ja tüüblid. Sarniirsed lahtivõetavad seotised on hinged, kas statsionaarsed või mahavõetavad. 3.2.2. Puitdetailide ja koostude elemendid Detailid ja koostud võivad olla väga erineva kujuga, ka ühendites võivad nad asuda erinevalt. Igal prussikul või laual on väliskülg, sisekülg, servad, otspinnad ja kandid. Faas tehakse dekoratiivsel eesmärgil või kandi kaitsmiseks vigastuste eest. Poolümarkant tehakse samaks otstarbeks. Ümarkante kasutatakse kapiuste, pilastrite, servaliistude ja profiilina. Rihva -poolümar nõgus soon, mis on lõigatud detaili kanti või serva. Valts - saadakse täisnurkse astme lõikamisega detaili kanti. Võrdsete külgedega valtsi nimetatakse ka veerandiks. Valtsi väljaastuvat osa nimetatakse valtsi servaks. Esikant - detaili profileeritud serv, mida kasutatakse dekoratiivsel eesmärgil
Arhidektuuri lähtuti kreeka ja etruski ehituskunstist. Roomlaste praktiline meel tegi palju uuendusi. Tähtsamaks leiutajaks oli nn rooma betoon, mis saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja veesegu kivistumisel. Kivistununa oli see veekindel ja väga tugev. Taas võeti kasutusele tellis. See võimaldas rakendada võlvimis tehnikat. Ruumid kaeti kas silinder võlviga või ristvõlviga. Kadus vahe kandvata ja kantavate osade vahel. Sambaid kasutati dekoratiivsel eesmärgil. Kui need sambad ühendavad kaarega, siis moodustab see kaaristu ehk arkaadi. Arhitektuur: Arhitektuuris oli valitsevaks profaanarhitektuur. Religioossete ehitiste tähtsus oli väiksem. Oluliseks peeti Rooma välja ehitiamist. Rajati pidulike ehitiste ansambleid. Keskväljak ehk foorum- rahvakoosolekute ja kauplemise paik. Rajati eeskujulik tänavate võrk ja kanalisatsioon. Elamustes oli veevärk ja keskküte. Köeti kuuma õhuga. Elamud sarnanesid etruskite elamutega
kaitsevahendeid. 5.2. Vararenessansi arhitektuur Itaalias XV sajandil toimus ehitustegevus Itaalias erilise murranguta, sest gootika ei vastanud itaalia vaimulaadile ega olnud jätnud sügavamaid jälgi. Uus arenev ehituskunst tugines Rooma riigi päevilt säilinud ehitusmäletistel. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessansi arhitektuuri iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Dekoratiivsel eesmärgil kasutatakse seinapinnaga vahetult liituvaid poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende, nisside ja girlandidega. Sageli esinevaks pinnadekooriks on grotesk - hellenistlikust kunstist üle võetud eri väänisornament. Kõik need antiikajast laenatud elemendid on loovalt ümber töötatud. Olulise uue joonena kujuneb välja tasakaalu taotsus horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Arhitekte huvitab ühtse ruumimõju probleem
Roostevaba teras. Terase korrosioonikindlust suurendavad veel räni-, nikli-, titaani- ja mangaanisisaldus 2. Korrosioonikindlate metallkatete kasutamine. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama värvilise metalli kihiga. Kaitsekiht kas tekitatakse elektrolüüdiliselt( kroomimine, nikeldamine, hõbestamine, kuldamine), sulametalli sisse kastmisel (tinatamine, tsinkimine)või pihustamisel(alumineerimine). Kroomimist( auto iluliistud) ja väärismetallidega katmist rakendatakse ka dekoratiivsel eesmärgil. 3.Mittematallsete katsekatete kasutamine. Sel juhul isoleeritakse metalli välispind ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- või emailikihiga. Värvi- ja lakikihid annavad esemele dekoratiivse välimuse ja kaitsevad korrosiooni eest. Tõhusa korrosioonikindlusega on kuumuskindlad emailkatted.
Terase korrosioonikindlust suurendavad veel räni-, nikli-, titaani- ja mangaanisisaldus. 2. Korrosioonikindlate metallkatete kasutamine: Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama värvilise metalli kihiga. Kaitsekiht kas tekitatakse elektrolüüdiliselt (kroomimine, nikeldamine, hõbestamine, kuldamine), sulametalli sisse kastmisel (tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel(alumineerimine). Kroomimist ja väärismetallidega katmist rakendatakse ka dekoratiivsel eesmärgil. 3.Mittematallsete katsekatete kasutamine: Sel juhul isoleeritakse metalli välispind ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- või emailikihiga. Värvi- ja lakikihid annavad esemele dekoratiivse välimuse ja kaitsevad korrosiooni eest. Tõhusa korrosioonikindlusega on kuumuskindlad emailkatted. Betooni hooldamine ja korrosioonitorje: 1. betooni kaitsmine CO2, H2O, Cl - sissetungimise eest pinnakatetega; 2
roostevaba teras. Terase korrosioonikindlust suurendavad veel räni-, nikli-, titaani- ja mangaanisisaldus. 2. Korrosioonikindlate metallkatete kasutamine. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama värvilise metalli kihiga. Kaitsekiht kas tekitatakse elektrolüüdiliselt (kroomimine, nikeldamine, hõbestamine, kuldamine), sulametalli sisse kastmisel (tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). Kroomimist (auto iluliistud) ja väärismetallidega katmist rakendatakse ka dekoratiivsel eesmärgil. 3. Mittematalsete katusekatete kasutamine. Sel juhul isoleeritakse metalli välispind ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- või emailikihiga. Värvi- ja lakikihid annavad esemele dekoratiivse välimuse ja kaitsevad korrosiooni eest. Tõhusa korrosioonikindlusega on kuumuskindlad emailkatted. Betooni hooldamine ja korrosioonitõrje 1. betooni kaitsmine CO2, H2O, Cl- sissetungimise eest pinnakatetega 2
Roostevaba teras. Terase korrosioonikindlust suurendavad veel räni-, nikli-, titaani- ja mangaanisisaldus. 2. Korrosioonikindlate metallkatete kasutamine. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama värvilise metalli kihiga. Kaitsekiht kas tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, nikeldamine, hõbetamine, kuldamine), sulametalli sisse kastmisel (tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). Kroomimist (auto iluliistud) ja väärismetallidega katmist rakendatakse ka dekoratiivsel eesmärgil. 3.Mittemetalsete kaitsekatete kasutamine. Sel juhul isoleeritakse metalli välispind ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- või emailikihiga. Värvi- ja lakikihid annavad esemele dekoratiivse välimuse ja kaitsevad korrosiooni eest. Tõhusa korrosioonikindlusega on kuumuskindlad emailkatted.
annaabi.ee 
