küllaltki mitmekülgse teadusliku ettevalmistuse filosoofias, ajaloos, füüsikas ja astronoomias. Aastail 1348-1353 lõi Giovanni Boccaccio sajast novellist koosneva kuulsa "Deakameroni". See oma mahlakuse, eluläheduse, inimtüüpide külluse poolest otse võrratu teos võimaldab pilku heita Itaalia 14.sajandi ühiskonda. Boccaccio ei olnud realistliku novelli looja, ta tõstis selle teisele, hoopis kõrgemale tasandile. "Dekameronis" on kesksel kohal inimene. Kirjanik usubkindlalt tema headusse ja arenguvõimesse. Boccaccio ideaal on mitmekülgselt arenenud inimene. Ta peab olema tark ja haritud, kuid ka ühtlasi ka osav, vahva, tugev ja kauni välimusega. Seejuures pole need iseloomulikud ainult meestele vaid ka naistele. "Dekameron" oleks nagu kirjutatud naistele. Boccaccio ütleb eessõnas, et kui naised kannatavad armuvalu käes, siis ei pääse nad süngetest mõtetest, sest neil pole seesugustelõbustuste võimalusi
Siiski ei saa alati pahelised inimesed karistada ja ka üllad ning ausad võivad oma elus ebaõnne kohata. Nii võib ahne kaupmees vaatamata oma jumalakartmatule eluviisile ikkagi lõpetada rikka mehena ja paandunud liiderdajast kurjategija surra pühakuna. Boccaccio moraalikäsitlus erineb suuresti kiriku rangetest põhimõtetest. Ta kujutab isegi nunnasid ja munkasid üsna labaste ja kõlvatutena, kaugeltki pole siis tähtis abielutruudus. ,,Dekameronis" on täiesti tavalised ebaseaduslikud suhted, samuti ei lase kirglikud armastajad end ühe või teise abielus olemisest häirida. Boccaccio suhtub lausa poolehoiuga tegelastesse, kes leiavad nupukaid võtteid oma armukese varjamisel abikaasa eest ja teravmeelseid lahendusi leiavad ka olukorrad, kus elukaaslase petmine avalikuks tuleb. ,,Dekameron" annab hindamatu ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja olustikust ning puudutades kõiki ühiskonnakihte, ka inimeste
NOVELLI TÜPOLOOGIAST. Novelli võib tüpoloogiliselt liigitada eri alustelt lähtudes. Üks tavalisemaid on jaotus arenguloolise külje järgi: 1) suletud süzeega novell 2) avatud süzeega lahtiseks novelliks. Suletud novellis on põhiline oskusliku ja leidliku süzeearendusega loodav põnevus, tegevuse range ühtsus, tõusev pinge ja üllatav suletud lahendus. Sisus võib domineerida traagilisus, kuid nii mõnigi kord on novellil ka ajaviiteline, seltskondliku meelelahutuse maik, nt ,,Dekameronis". Tihti on tegelased vaid ühe mõtte, tunde, eesmärgi vallas, inimesed on terviklikud karakterid. Avatud novellis ei sea esikohale välist sündmustikku,vaid mõne tegelase siseprobleemi, sisekonflikti, millele ühtset lahendust ei anta. Omane on lõpu lahtiseks jäämine ning kalduvus fragmentaarsusele. Sageli on avatud novelliski selgejooneline sündmuse ühtsus, kuid tal puudub tähenduslik lõpetatus. Samuti võib novelli liigitada R
teisi. Läbi teose on tunda, kuidas naeruvääristakse häbi tundmist ja teistele valu põhjustamist, kindlaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte, eesotsas vaimulikke ja aadlikutega. Boccaccio pilkab väga avameelselt ja julmalt. Tehakse maha seda, kui ei julgeta avaldada oma arvamust ja kaitsta endast tunuvamalt nõrgemiad, kes vajaksid abi. Inimene ei tohiks olla meelekindluseta vaid suutma vastu võtta otsuseid. "Dekameronis" valitsev elukäsitlususes ülistakse nutikust, teravmeelseid ütlusi ja meelelisi naudinguid. Lood sisaldavad suuri hingelisi tundmusi, traagilist armastust, truudusetuid abikaasasid, silmakirjalikke vaimulikke. Boccaccio üritab suunata inimesi võtma elu nagu see on, mitte süübida pisiprobleemidesse vaid üritada nendest leida kergemat väljapääsu. Tuleks õppida nautima ka seda, mis võimalusi elu annab.
" Läbi teose on tunda, kuidas naeruvääristakse häbi tundmist ja teistele valu põhjustamist, kindlaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte, eesotsas vaimulikke ja aadlikutega. Boccaccio pilkab väga avameelselt ja julmalt. Tehakse maha seda, kui ei julgeta avaldada oma arvamust ja kaitsta endast tunduvamalt nõrgemaid, kes vajaksid abi. Inimene ei tohiks olla meelekindluseta vaid suutma vastu võtta otsuseid. ,,Dekameronis" valitsevas elukäsitluses ülistatakse nutikust, teravmeelseid ütlusi ja meelsaid naudinguid. Lood sisaldavad suuri hingelisi tundmusi, traagilist armastust, truudusetuid abikaasasid, silmakirjalikke vaimulikke. Boccaccio üritab suunata inimesi võtma elu nagu see on, mitte süübida pisiprobleemidesse vaid üritada nendest leida kergemat väljapääsu. Tuleks õppida nautima ka seda, mis võimalusi elu annab.
Kui segu on settinud, kõrvaldatakse ülejäänud vadak. Juustumeistrid kurnavad rätikuga tera katlast välja ja valavad ta vooderdatud rättidega vormidesse. Peale väga ettevaatlikult pressimist pannakse 24-40 kilo kaaluvad juustud valmimiskeldrisse, kus nad valmivad üks aasta 16-18´C ja kõrge õhuniiskuse juures. Alles pärast seda algab lõplik laagerdumine madalate temperatuuride juures. Parmesani, millele juba Boccaccio oma "Dekameronis" kiidulaulu laulis ja mis prantsuse komöödiakirjanikule Moliere´ile oli tema kõrges vanuses peatoiduks, serveeritakse dessertjuustuna, põhiliselt aga kui maitseainet riivjuustuna paljude itaalia toitude juurde. Itaalia vanasõna: "Riivi juustu alles siis, kui nuudlid juba keevad" ei pea sõna-sõnalt võtma. Õige on aga, et värskelt riivitud Parmesani tuleb eelistada pakendatud riivjuustule. Hapnikuga kokku puutudes kaotab juust oma aroomi.
isa, sündis 2 ebaseaduslikku last: Mario ja Giulio. Boccaccio naasis Firenzesse 1341. Aasta algul, vältides katku sellel linnas, mis toimus eelneval aastal. 1343. Aastaks oli ta isa abiellunud juba uuesti ning varasemast abielust lapsed olid surnud. Sarnaselt isale sündis Boccacciol ka ebaseaduslik laps, Ravennas sündis Violante. Firenze kannatas 1348. Aastal Musta surma (katk) tõttu, mis leidis ka kajastamist hiljem ,,Dekameronis". Must surm tappis kolmandiku linna elanikest. Boccaccio enda sõnul ei olnud kindel, kas ta oli nakatunud katku või mitte. Looming Boccaccio looming algas 1330. Aastate keskpaiku, ta kirjutas luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu ,,Dekameron" kirjutas ta aastatel 1349-1353. Peateos ,,Dekameron" kirjutamine algas 1349. Aastal. Võimalik, et paljude juttude struktuur
armsama surma pärast ning leidis, et on parim, kui ta heidab mehega ühte, mistõttu tegi neiu endale mürgiga lõpu. Tänapäeval leidub inimesi, kes petavad või on petnud oma kaaslast ning armastatut, samamoodi tegid inimesed 14.sajandil. Neljandas loos ei pööranud elatanud jahimees Nicostrato oma naisele Lidiale erilist tähelepanu, kuna tal oli kalliks saanud jahikull. Lidia oli küll solvunud, kuid leidis lahenduse ja lasi Pirrol, nende teenril, ennast lõbustada. “Dekameronis” suheldi küllaltki palju naabritega, mis on 21.sajandi eluolu ja inimeste juures sarnane. Terve etenduse põhjal oli mitme loo vältel naabri rollis Rita Carapresa, kes vahepeal nii tüütas kui ka aitas oma kõrval elavat rahvast, mis meenutab tänapäeva naabritega suhtlemist. “Dekameron” oli minu arvates väga ootamatult koomiline etendus, sest enamus sündmused, mis aset leidsid, üllatasid mind korralikult, eriti “saba taha panemine” ja rahva kaasamine näitemängu
väljendatakse. Narratiivideks on süzeemudelid, mudeleid realiseerivad aktandid (tegelaste funktsioonid). Süzeetüübid: otsingulood, kommunikatsioonilood ja nende kombinatsioonid. Todorov: narratiivi grammatika - seos narratiivi struktuuriühikute (tegelased, süzee) ja keele strukturaalsete üksuste (sõnaliigid) vahel. Narratiivil on teatud põhiomadused. Teksti eeldused ilmnevad, kui kombineerida tegelased tegude või omadustega. Näiteks Boccaccio Dekameronis esineb kolm tüüpi omadusi: seisundid (hetkelised omadused, nt õnnelik, õnnetu), omadused (stabiilsed om., nt. hea, kuri) ja tingimused (stabiilsed, nt. sugu, usk, positsioon) ja kolm tüüpi tegusid: muutumine/modifitseerimine, eksimine/hälbimine, karistamine Uuskriitika. Põhiesindajad. Tekkepõhjused. Põhialused. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a. USAs ja Inglismaal, keskendus tekstielementide analüüsile
Seoses uue inimesekontseptsiooniga inimene on tehtud jumala näo järgi, ta on vaba valima, dünaamiline, asub keskmises sfääris ning võib teaduse abil maailma valitseda tekkis ka naudingu idee. Epikuurlaste jaoks oli nauding vaimses tegevuses, kuid nüüd tundus, et jumal loob maailma armastusväärsed asjad, ning loob maailma armastuse. Jumala armastus oli ülim, kuid võis nautida ka muude asjade armastamist. Mõte, et armastus on ülendav, kajastub nt Boccaccio ,,Dekameronis", kus armastus teeb mühaka inimese tsiviliseerituks ja arukaks. Relatiivsuse mõiste ilmus Montaigne'iga. Ta oli Bordeaux' raehärra, kes kirjutas esseid. Essees ,,Metslasest" tõi ta välja kultuuri relativismi, mitte absoluutsuse. Tema esseed olid introspektsioonid kirjutades mingitest asjadest, kirjutab ta ka endast. Naeru tõi perifeeriast tsentrisse Rabelais. Narr, kelm, hull olid ideaalsest keskajakirjandusest välja tõrjutud
FHILIQUE-t tunnistati st Püha Vaim on nii Isast kui Pojast, söödi nii hapendatud kui hapendamata leiba. 15.sajandil paavstide ja kontsiilide vastuseis. Paavstid jäid peale. Kas silmatorkavate võõrnähtudega kirik suudab tagada õndsust? Boccaccio oli Avignoni - aegne diplomaatpaavstide juures. 25 Hiliskeskajal saavad üldiseks annetused kirikule, palverännakud. Podagra - ainevahetuse haigus, mis tuleb ühekülgsest lihatoidust (see fakt ka "Dekameronis"). Podagra tavaline haigus vennaksestel st kerjusordude fransisklaste ja dominikaanlaste seas. Tõusikud , kes elavad nagu aadlikud, vanade mungaordude liikmed olid aadlipäritolu. 1431 kontsiil Baselis tahtis kirikusiseseid probleeme lahendada. Kontsiilijuhid ja paavst Eugeneuse vahel vastuolud, paavst saatis kirikukogu laiali aga kontsiil ei kuuletunud ning osavõtt osutus suureks.
Lepitakse kokku seltskonna kuninganna kui ka selle päeva teema, aga see polnud väga range paindlik, vaba pigem. Kui keegi jutuga alustab, siis lõpetab jutu ja sündmustik tuleb tagasi seltskonda kommenteeritakse mõne sõnaga. Boccaccio ütles lahti on teosest ,,Dekameron", arvates, et on siiski lubatud piirid ületanud, liiga avameelne. Naise hingeelu kujutas. Tema ,,Fiammettat" peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Dekameronis kasutatud raamjutustust, mille oli võtnud, järgides Ida tavasid. Sujuvus. 2. Ülevaade väliseesti kirjandusest Sõda oli. Eestist lahkus u 60 000-70 000 in. NSVL võim ju vägivaldne, eriti kultuuriinimeste suhtes. Põgenetigi, peamiselt Rootsi, Kanadasse, USA-sse. Eesti vaimuelu keskusteks said Stockholm, Toronto. 1/3 kirjanikest läksid tegelikult, sh Suits, Gailit, Visnapuu, Under, Adson, Kangro (Arbujatest). USA-s nt anti välja ajakirja Mana.
annaabi.ee 
