ülesandeid. Üliõpilased olid õpipoiste või sellide seisuses. Ülikooli tegevuse kinnitas paavst oma asutamisürikuga ja andis seega ülikoolile privileegid, mis andis omakorda õppejõududele ja üliõpilastele vaimulikega võrdsed õigused. Õppetöö toimus ladina keeles. Ülikoolide ülesehitus Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi ehk rektori. Õppejõud määrasid ametisse dekaanid. Üliõpilaste ja õppejõudude õiguste ja kohustuste vahekord võis eri ülikoolides olla erinev. Üliõpilased olid enamasti pärit eri piirkondadest või eri maadest ja jagunesid seetõttu omaette paikkondlikesse ühendusse ehk natsioonidesse või universiteetidesse. Õppetöö ülikoolis Ülikooli studium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Neist kolm esimest moodustasid alamastme: 1. grammatika- kirjutamine 2. retoorika- kõnekunst 3
REKTORAAT VALITSUS rektor, prorektorid, kantsler, rektor, prorektorid, finantsjuht ja akadeemiline dekaanid, lipilaskonna esindaja sekretr USU- IGUS- ARSTI- FILOSOOFIA- HARIDUS- KEHA- LOODUS- JA MAJANDUS- MATEMAATI- SOTSIAAL- TEADUS- TEADUS- TEADUS- TEADUS- TEADUSKOND KULTUURI- TEHNO- TEADUSKOND KA- TEADUS-
Alles seejrel tohtisid lipilased minna teoloogia-, igus- ja meditsiiniteaduskonda. Prast aluspetuse lbimist vis omandada bakalaureusekraadi. See on esimene ja htlasi kige madalam akadeemiline kraad, mida likoolis oli vimalik saada. Palju suurema kaaluga olid aga magistri- ja doktorikraad. Viimane on kige krgem teaduskraad, mida oli vimalik omandada. Aga juba likoolis saadud magistrikraad andis iguse likoolis petada ning saada selle eest palka.likooli eesotsas oli rektor, teaduskondi juhtisid dekaanid. Erinevalt Pariisist juhtisid Bolognas likooli aga lipilased, mitte ppejud; ka rektoriks oli lipilane. likoolis vis ppima asuda alates 14.eluaastast. ppekeel oli ladina keel. ppet toimus loengu ja dispuudi vormis. Loengus kirjutasid tudengid les petaja ette loetud tekste, dispuutidel aga arutleti ja videldi. Teaduskraadi saamiseks tuli koostada vitekiri ja selle sisu avalikul dispuudil kaitsta 4. Nimeta olulisemaid uuendusi ja leiutisi tehnikas ja ajamtmises. (lk 80, 82)
Kui aga stalinism juba keeleteadusele laienes, kutsus see esile varjatud muige, mis muutus lausa naeruks, kui näiteks Leningradi ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan Mihhailin väitis: ,,Seltsimees Stalin arendas keele peal dialektilist ja ajaloolist materialismi."4 Minu arust hea näide tolle aegsetest naeruväärsetest reformidest. Koomilised kriitika põhiobjektiks said filosoofide ninamehed akadeemikud, Filosoofia Instituudi nomenklatuursed direktorid, filosoofiateaduskondade dekaanid, vastutavate sektorite juhatajad jne, kes andsid põhilise marksistlik-leninliku filosoofia alase trükitoodangu või olid selle vastutavad toimetajad. Koomilise kategooriat ennast defineeriti kui ,,olukorda, kuhu satuvad huumorimeeleta ülemused".5 1 Naer totalitaase filosoofia vastu. Leonid Stolovits. Akadeemia 21. Aastakäik, 2009, number 7 (244). Lk 1251. 2 Lk 1254. 3 Lk 1255. 4 Lk 1258. 5 Lk 1259.
ladina keeles · Ametikoolid ehk abakusekoolid arvutamise ja raamatupidamise õppimine, haridus emakeeles 18) Iseloomustage keskaegse ülikooli ülesehitust. Milline oli ülikooli tähtsus keskaegses ühiskonnas? · Üliõpilased olid nagu õpipoisid ja sellid scolarius, studiosus · Õppejõud olid nagu meistrid magister, doktor, professor · Asjade korraldamiseks määrasid õppejõud dekaanid, ülikool valis rektori · Ülikooli privileegid andsid neile vaimulikega võrdsed õigused 19) Milles väljendus keskaegse kõrghariduse rahvusvaheline iseloom? · Üliõpilased olid pärit eri piirkondadest või maadest ja jagunesid omaette ühendustesse · Kogu õppetöö ja suhtlemine toimus ladina keeles eri maade õppejõud ja üliõpilased said ühtviisi hakkama 20) Milline oli skolastikute arusaam tõeste teadmiste päritolust? Kuidas kasutas skolastika
nõuetele. 1119 Bologna(hääldad Bolonja) peetakse Euroopa vanimaks. Põhirõhk õigusteadusel. 12. saj Pariisi ülikool, mis kujunes üleeuroopaliseks teoloogiakeskuseks. 12.saj Oxfordi ülikool; tuntud matemaatika ja loodusteaduste poolest. 13. saj Cambridge 13. Samamanca ülikool Hispaanias. 1477. Uppsala; vanim Põhja- Euroopas (Rootsis asub) 1632. Tartu ülikool; asutaja Gustav II Adolf Struktuur Rektor e valitseja => dekaanid(juhivad teaduskondi) => õppejõud e magistrid; doktorid; professorid => üliõpilased e studioosused; skolaariused 17) ülikool koosnes neljast teaduskonnast: usu-, õigus-, arsti- ja kunstiteaduskonnad. 18) Ülikooli võis astuda poiss alates 14 eluaastast. Eelduseks ladina keele oskus; ei võinud olla abielus. 19) Kogu õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles. 20) Loengutest osavõtmine oli kohustuslik(trahvid!)
Linnaelanik vaba, linnas omad seadused, kuningas oli mõne inimese senjöör (õp.158-159) 20. Hansa Liit õp.160 21. Linn kui hariduskeskus. Õp.180-181 22. Linn kui arhitektuurikeskus Suured uhked kirikud, linnas jõukad kaupmehed ja nende suured ja uhked lossid. 23. Linn kui kirjakultuuri keskus Õp.167 24. Tänapäeva ja keskaegse ülikooli sarnasused ja erinevused. TV. lk 42 Sarnasused- õppejõud on magistrid ja doktorid; õpilane on tudeng; ülikoolijuht on rektor; teaduskondade juhid on dekaanid; õppetöö vormid loeng ja dispuut. Erinevused: keskaja ül- ladina keeles; 4 teaduskonda; ülikoolides olid privileegid; õppisid mehed; õppeaeg polnud piiratud; polnud vanusepiirangut ega vaja eelnevat haridust. tänapäeva ül- valdavalt emakeeles; naised ja mehed; rohkem õppevorme (e-õpe); rohkem teaduskondi; õppeaeg piiratud; vajalik keskharidus. 25. Millised tänapäevale iseloomulikud nähtused on välja kujunenud keskajal? * Kaubandus * Pangandus * Ülikoolid * Linna juhtimine ...
sajandi jooksul see järk-järgult vähenes. Ülikoolid hakkasid andma rohkem tähelepanu teaduskonnas, seepärast saksa ülikooli mudel, mis oli paremini seotud sellega, laiendas rohkem kogu maailmas, kui prantsuse mudel. Samal ajal kõrgharidus sai kättesaadavamaks elanikkonnale. 1.3. Ülikooli sisu Igal ülikoolil on oma korraldused ja reelid. Aga paljudel on olemas hoolekogu, president, kantsler või rektor, vähemalt üks asepresident, asekantsler või rektor ja dekaanid eri piirkondades. Täpsustame, et ülikooli presidenti ja rektori ametid ning kohustused tihti on erinevad. Presidentil on tavaliselt esinduslik roll. Ta tegeleb kõige kõrgemal tasemel rahanduse tõmbamisega jne. Rektor tegeleb teuduse ja õppimisega. Tavaliselt ülikoolis on mitu teaduskonnad. Riigiülikoolide süsteem tavaliselt on juhitav kõrhariduse ministeeriumiga, mis otsustab rahadusega seotud küsimused, kiidab muudatused koolitusprogrammides ja kirjeldab edasist arengut riigi
· Ametikoolid ehk abakusekoolid arvutamise ja raamatupidamise õppimine, haridus emakeeles · Linnakoolidest, kus anti vaimuliku hariduse asemel (või kõrval) ka õigus ja arstiharidust, kujunesid ülikoolid · 26.2 Ülikool oli õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendus: · Üliõpilased olid nagu õpipoisid ja sellid scolarius, studiosus · Õppejõud olid nagu meistrid magister, doktor, professor · Asjade korraldamiseks määrasid õppejõud dekaanid, ülikool valis rektori · Ülikooli privileegid andsid neile vaimulikega võrdsed õigused · 26.3 · Üliõpilased olid pärit eri piirkondadest või maadest ja jagunesid omaette ühendustesse · Kogu õppetöö ja suhtlemine toimus ladina keeles eri maade õppejõud ja üliõpilased said ühtviisi hakkama · 26.4 · Teadmised tuginevad muistsetele autoriteetidele, kelle seisukohti tuleb loogika abil tõlgendada · Tarkus on autoriteetide teostes
kraadide kaitsmise kord. Ülikoolide korraldus tänapäeval Tänapäeva ülikoolide struktuur sarnaneb küllaltki palju keskaegse omaga. Kõige ees on rektor, kes juhib ja korraldab ülikooli elu. Teaduskonda juhib dekaan, kes vastutab selle tegevuse eest. Rektor on küll kauem ametis, kuid tema õigused ning kohustused, võrreldes keskajaga, on laialdasemad ja lihtsamad. Rektor kinnitab ametlikult üliõpilasi nimekirja, dekaanid ametisse, professorid tööle. Rektor on ülikoolil esindaja avalikkuse ees. Õppimine toimub kolmel põhiastmel: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppel. Ülikooliõpingud toimuvad kõigis õppeastmetes õppekava alusel. Õppekavas määratakse kindlaks õppeastme alustamise ja lõpetamise tingimused; mis õppeained ja mis mahus õpitakse; kui suures mahus on võimalik aineid valida; milline on nominaalne õppeaeg; õpingute jätkamise tingimused.
misjoniliikumisega. Norra kirikut juhib Norra kuningas koos kõrgeima seadusandliku organi Stortingiga. Kuninglik perekond on kohustatud kuuluma evangeelsesse luteri usku. Praktikas vastutab riikliku kontrolli teostamise eest kiriku üle kuningas koos Riiginõukoguga. Kultuuri- ja kirikuasjade ministeerium vastutab kiriku haldusküsimuste eest ning Storting (Norra parlament) võtab vastu kirikuga seotud õigusakte ja tegeleb eelarveküsimustega. Kõik piiskopid ja dekaanid nimetab ametisse valitsus. Kõrgeim vaimulik kogu on Üldsinod. Viimaste kümnendite jooksul on Norras esile kerkinud mitmeid usulisi kogukondi. Mis on viinud suurema usulise mitmekesisuse ja sallivuseni Norra ühiskonnas. Praegu suhtlevad ja mõjutavad erinevad religioossed rühmitused üksteist palju kõikvõimalikes valdkondades. Suurim eluvaateline kogukond on Norra Humanistlik Ühendus. See organisatsioon pakub oma liikmetele tavapäraste kristlike rituaalide humanistlikke
Edasi minnes saadi magistrikraad, bakaleureuse ja siis doktorikraad. Doktoriks enne 35 eluaastat ei saadud. Õppekavad olid erinevatel aegadel erinevates ülikoolides erinevad. Õppetöö oli korraldatud kahes vormis: Loengud, õppejõud sõna otseses mõttes luges ette. Ülikoolide kaitsepühak oli Püha Nikolaus. Ülikooli juhiks oli valitud rektor. Rektor oli see, kes juhtis ülikooli rahandust. Oli ülikooli nõukogu eestistuja. Teaduskonda juhtisid dekaanid, kes olid samuti valitud õppejõudude seast. Igas teaduskonnas oma dekaan. Ülikoolil oli autonoomia. Ülikoolil oli ka kõhtuvõim. Ülikoolis piiskopi esindaja. Piiskopp oli andud ülikoolile tegutsemisloa. Suures osas ülikooli õppejõududeks olid vaimulikud, kuid ei olnud nii 100%. Eeskätt pärinesid nad kerjusmunga ordudest. Dominiiklaste ordu oli see, kelle käes oli paljude ülikoolide juhtimine. Renessanss Ajaliselt 14. - 16. saj.
Ülikooli avaaktusel 19^0. aasta septembri lõpus üdes Nikolai Karotamm, et uues Eestis on kõigi teaduste aluseks marksismi-leninismi põhimõtted, dialektiline ja ajalooline materialism ja poliitökonoomia. Ülikoolist kuulusid nomenklatuuri ka rektor, prorektorid, parteikomitee sekretär ja mõnede kateedrite juhatajad, alguses ka dekaanid. Kommunistlikul parteil, komsomolil ja ametiühingutel olid ülikoolis omad organisatsioonid. Vanadest teaduskondadest suleti usu- teaduskond juba 1940. aastal ja majandusteaduskond viidi üle Tallinna Polütehnilisse Insti- tuuti. 1950
annaabi.ee 
