viienda lapsena. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite- Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range jansenist ning sai François'ga halvasti läbi. Ema sõber abee de Châteauneuf õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le-Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12- aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik Ninon de Lenclos'le. Kui too 1705 surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks
Tema oli üks kolmest valgustusfilosoofidest. Ta võitles mõtte- ja sõnavabaduse eest, makstes selle eest ka kaheaastase vangistusega. Sõnavabadusel on mõtet üksnes juhul, kui on olemas avalikkus, kui inimesed arvamuste üle vaidlevad ega saa neid jõuga maksma panna. Voltaire pidas aktiivset kirjavahetust ning publitseeris hulga teoseid, peamiselt näidendeid ja värsse. Teistkordse vangistuse ähvardusel sõitis Inglismaale, kus tutvus Newtoni, Locki aga ka Tolandi deismiga ning sai ise deismi propageerijaks. Voltairel oli suurimaks saavutuseks tema elu ise. Oma suhetes Preisi kuningaga Friedrich IIga tõestas ta, et filosoofi võib ka kuningaga kui võrdsega rääkida. Tema suhted kirikuga näitasid, et inimene ei vaja preestrite õnnistust selleks, et teda tunnistataks teenekaks. Voltaire pälvis oma võimed oma emapoolselt esivanematelt. Selle viitavad ka tema emapoolsete onude vaimne võimekus. Tema vanemad olid François Arouet ja Marie Marguerite d'Aumart de Mauleon
Fourth level Fifth level Tunni eesmärgid: 1) Ettevalmistus valgustusteemaliste tekstidega töötamiseks 2) Valgustuse mõiste ja tähtsamate esindajate seisukohtade kordamine Tekkimise eeldused Maadeavastused maailmapildi avardumine Tehnika areng looduse mõistmine Teaduse areng mõistus ja loogiline mõtlemine Religioon deismi teke Deism Deism - 17.-18. sajandil Euroopas levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomist ei sega end enam looduse ja ühiskonna ellu. Filosoofiline jumala kujund - jumal kui eksperimenti jälgiv teadlane. Valgustus Valgustus - ajajärk 18. sajandi Euroopas, mis rõhutas inimestele hariduse andmise tähtsust ning mõnel maal (nt Prantsusmaal) võitles katoliku kiriku vastu. Valgustusfilosoofia- usk omaenese mõistusesse, traditsioonide ja autoriteetide hülgamine.
Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu. Voltaire sündis Pariisis jõuka notari pojana ja oli pere viies laps. Tema ema suri, kui François- Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Ema sõber õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. Aastatel 1704-1711 õppis ta jesuiitide kolleegiumis Louis-le-Grand.Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12- aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Augustis 1711 tuli noormees 17-aastasena koju. Ta oli valinud elukutseks kirjanduse, kuid isa leidis, et see pole üldse mingi elukutse. Nõnda läks Voltaire õppima juurat, kuid jättis õpingud pooleli.
Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range jansenist ning sai François'ga halvasti läbi. Ema sõber abee de Châteauneuf õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le-Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik Ninon de Lenclos'le. Kui too 1705 surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks
väidab Locke, et vastsündinud indiviidi teadvus on "puhas leht" (tabula rasa), mille elu vältel täidavad aistingud. Need informeerivad indiviidi primaarseist (vorm, liikumine, paigalseis) ja sekundaarseist (värvus, lõhn, maitse) kvaliteedist, esimesed on objektiivsed, teised subjektiivsed Kogemusest pärinevaid andmeid töötleb võrdleb, ühendab, abstraheerib mõistus Tema õpetus on põhiliselt materialistlik, kuid sisaldab deismi sugemeid (peab Jumalat liikumise ja tunnetuse ürgallikaks) Ta oli inglise kodanliku liberalismi ideolooge Võim jaguneb seadusandlikuks, täidesaatvaks ja föderatiivseks (välissuhted) Riiki käsitas ühiskondliku lepingu teooria seisukohast Pedagoogikas pooldas valitsevate klasside laste individuaalset kasvatamist ja õpetamist (dzentelmenikasvatus) Rõhutas mõistuse arendamise ja praktiliste teadmiste andmise vajalikkust
Ajajärgule andsid nime Voltaire ja Johann Gottfried von Herder. Eriti tuntuks sai see koos Kanti artikliga ,,Mis on valgustus?", kus ta väljendas inimese püüdlust igas olukorras ise mõelda. Avastati uusi seaduspärasusi ja veenduti, et looduses pole mitte midagi juhuslikku. Kujunes õpetus deism, et Jumal on maailmas kõik kindlaks määranud ning ei sega end enam maailma käiku. Kõiki sündmusi maal juhivad loodusseadused. Jumalalt imet on asjatu oodata. Deismi pinnal tekkis oluline valgustusajastu jõud vabamüürlus. See on ülemaailmne liikumine, mille eesmärgiks on oma liikmete kõlbeline täiustamine, abivajajate aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, mille kaudu peaks maailma paremaks muutma. Ajastu kirjandus Valgustuskirjandus on suures osas filosoofilise kallakuga. Valgustusideede levitamiseks sobis kõige rohkem romaan. Tekkis uus kirjanduszanr - filosoofiline romaan, kus pamine ei olnud karakteri
VALGUSTUS IDEOLOOGIA Kant, saksa klassik 1724- 1804 võttis valgustuse mõiste kasutusele. Tema nimetas valgustuseks inimese täiskasvanuks saamist vaimses mõttes. Toetud ratsionalismile, jätkuks. Peaidee on selles, et kõik peab olema mõistuse pärane. Kaasaarvatud ühiskond. Kritiseerisid, valgustajad kahte nähtust, mis ei olnud mõistuse pärased vaid mõistuse vastased: pärisorjus ja usuline fanatism. Voltaire ehk naerev filosoof, prantsuse kuulus valgustaja. DEISMI esindab. Tähendab seda, et jumal on looja, aga pärast loomist areneb maailm oma reeglite järgi. Nimetas jumalat suureks loojaks, instruktoriks. On kodanikuvabaduse, sõna, trüki, vabaduse kaitsja. ,,ma ei poolda seda mida te ütlete, aga ma kaitsen surmani seda mida ütlete ,,. Teine prantsuse valgustaja Charles de Montesquieu ( 1698-1755 ) pooldas valgustatud absolutismi. Pooldab konstitutsioonilist monarhiat. Valitseja võim on piiratud. Inglismaa tema suurim eeskuju
Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range jansenist ning sai François'ga halvasti läbi. Ema sõber abee de Châteauneuf õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le-Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12- aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik Ninon de Lenclos'le. Kui too 1705 surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks
loeb. Elutark ja tasakaalukas diplomaat kiidab mõtted õigeks, kuid soovitab käsikirja samas põletada ning mitte paisata neid avalikkuse ette. Ideed võivad õiged olla, kuid nad võivad vallandada Pariisi tänavail tiigri, kes ka need õiged ideed armutult nahka paneb. Franklin lisab hämmastunud Diderole: "Kui inimesed, kes omavad religiooni on nii pahad, kuipalju pahemaiks saavad nad ilma religioonita!" Kuigi enamasti propageeriti inglastelt võetud deismi, kujunes see järgijate hulgas põhimõtteliseks ateismiks. Selle hoiaku krooniks ja "ateistide piibliks" kujunes Holbachi "Looduse süsteem". Seletatav on see tendents prantsuse kirikupoliitilise olukorraga. Tardunud konservatiivse katoliikluse kõrval polnud vabamatel konfessioonidel kohta. Kirik oli vihatud absolutismi suurim tugi. Kasutatud kirjandus: 10. Kl õpik ,,Inimene, Ühiskond, Kultuur" Uusaeg, III Osa www.laborint.com/12a/uploads/files/filosoofia.doc http://et
Voltaire kui filosoof Voltaire võitles mõtte- ja sõnavabaduse eest. Sõnavabadusel on mõtet üksnes juhul, kui on olemas avalikkus kui inimesed arvamuste üle vaidlevad ega saa neid jõuga maksma panna. Voltaire pidas aktiivset kirjavahetust ning publitseeris hulga teoseid, peamiselt näidendeid ja värsse. Teistkordse vangistuse ähvardusel sõitis Inglismaale, kus tutvus Newtoni, Lock'i aga ka Toland'i deismiga ning sai ise deismi propageerijaks. Ajastu konteksti arvestades oli Voltaire'i suurimaks saavutuseks tema elu ise. Oma suhetes Preisi kuningaga Friedrich II-ga tõestas ta, et filosoof võib ka kuningaga kui võrdsega rääkida. Tema suhted kirikuga näitasid, et inimene ei vaja preestrite õnnistust selleks, et teda tunnistataks teenekaks. Voltaire'i filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. Ta uskus Jumala
EES ! · Anti välja uus üleriiklik kriminaal- ja karistuskoodeks · Rajati üleriiklikud kohtuinstitutsioonid · Juristide riiklik eksamineerimine · Kohtukorraldus erapooletumaks ja tasakaalukamaks. · Tulemus: Preisimaa ühiskonnastruktuur jöi ebaõiglaseks(Sunnismaisus), aga õiguskorraldus oli nö õiglane · Areng politseiriigist õigusriigiks ! IV Usupoliitika · Valgustusfilosoofia otsene rakendamine ... Usuvabaduse kehtestamine · F II oli deismi ja usulise sallivuse pooldaja · ,,Preisimaal võib iga üks saada õndsaks omal viisil" · Garanteeriti usu- ja mõttevabadus · Valikuline trükivabadus ( valvati poliitilise sisuga tekste) · Need valgustuse vaimus reformid teenisid ka riigi huve · Nt. arenev majandus eeldas kodifitseeritud seadusandlust hästi funktsioneerivat kohtukorraldust · Õigusreformid likvideerisid riikliku ühtust killustava (seisusliku) feodaal'iguse
Prantslased tegid kõige ulatuslikemaid järeldusi, nende mentaliteet oli 'kas ainult nii või üldse mitte'. Sama kehtis isegi eetika ja moraali suhtes: nad olid kindlad, et kirik on halb, ning moraal neid eriti ei huvitanud. Agiteerimine e kiire ja avalik üleskutsumine. Filosoofid paiskasid võimalikult kiiresti ja võimalikult suurtele massidele oma ideed ette. Seda tehti mõistagi suure vaimustusega. Kui inglased propageerisid deismi (maailma on loonud Jumal, kuid ei sekku enam selle käekäiku), siis prantslastel kujunes sellest välja ateism ja seda eeskätt põhjusel, et Prantsusmaal oli kirik kõige suurem absolutismi toetaja (kirik sekkus poliitikasse). Inimestel oli põhimõtteliselt valida katooliikluse tee või kaotada oma usk. Rousseau tuleb välja kolme uuendusliku, revolutsioonilise mõttega. Esiteks leiab ta, et tsivilisatsioon
kirikus vagadusringid. Eesti pietism: vennastekoguduse liikumine. Suurtegelaste vanemad on sellega seotud. Teine variant: Riia vaimulik seminar. Täisealisena kujunes reaktsioon kiriku vastu, võõrdus; hiljem pöördus tõekspidamisteni tagasi. 7 aastat õppis Köningsbergi gümnaasiumis, midagi erilist see talle ei andnud. Köningsbergi ülikoolis õpib teoloogiat, filosoofia, loodusteadusi. Uurib Leibnizi ja Leibnizi õpilase Wolffi teoseid. Wolffi mõju - tõi deismi Saksamaale. 9 aastat teenib leiba olles mõisates koduõpetaja. On välja andnud käsiraamatu pedagoogilistest võtetest. "Lollpeasid ei saa aidata, geeniused aitavad end ise, keskmisi tuleb õpetada." 1755 saab doktorikraadi. Töötab ülikooli juures eradotsendina; 40 aastat loenguid: matemaatiline füüsika, geograafia, antropoloogia + teoloogia, loodusõigus. Kant on armastatud õpetaja, Herder kiidab teda
annaabi.ee 
