Phobose nimi tuleneb kreeka mütoloogia tegelase Phobose (Fear) nimest, Phobos oli Marsi (Arese), sõjajumala poeg. Phobos tiirleb ümber Marsi väga lähedalt, lähemalt kui ükski teine planeedi ümber tiirlev kuu. Aja möödudes vahemaa Marsi ja Phobose vahel väheneb nii palju, et Phobos põrkab Marsiga kokku või puruneb tolmuringiks Marsi ümber. Phobose pinnal on palju kraatreid, neist suurima, Stickney kraatri, põhjustas meteoriit, mis oleks äärepealt Phobose purustanud.[12] Deimose avastas Asaph Hall 12. augustil 1877. aastal. Deimose nimi tuleneb kreeka mütoloogiast Deimose (Dread), Deimos oli ka Marsi poeg. Nii Phobose kui ka Deimose nime pakkus välja Henry Madan(1838-1901). Ta võttis need Homerose eeposest ,,Ilias", kus Ares lõi Dread'i(Deimos) ja Fear'i(Phobos). Mõlemal, nii Phobosel kui Deimosel on väga ringikujulised orbiidid.[11] Deimos[11] Phobos[12]
oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile . Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga. Värvuse annab Marsile tema pinnases leiduv raud ja seepärast on ta teistest taevakehadest kergesti eristatav. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Nad meenutavad rohkem asteroide kui korralikke kuusid: Phobose suurim läbimõõt on 27, keskmine 21 ja väikseim 19 km, Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km. Mõlema kaaslase kuju on ideaalsest sfäärist kaugel. Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis. Ekspeditsioonide põhieesmärk on olnud kahtlemata leida märke kunagisest elust. Ligi nelikümmend aastat on teda uuritud (proovitud uurida), kuid kahekümnest retkest on korda läinud vaid kaheksa. Välja arvatud Maa, on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid
tingitud planeedil leiduvatest rauaoksiididest. Olympus Mons Kõrgeim mägi meie päikesesüsteemis. 28 km üle Marsi keskmise marsipinna. Vulkaani kraatri läbimõõt on 65 km. Valles Marineris Üks suurimaid kanjoneid meie päikesesüsteemis. 7 km sügav. 4000 km pikk. 200 km lai. Phobos ja Deimos Marsil on kaks kuud Phobos ja Deimos. Ebaühtlase pinnaga ja korrapäratu kujuga. Väikesed Phobose keskmine läbimõõt on 22km ja Deimose 13km. Phobos Deimos Marss Tiirlemisperiood 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit. Marss
Orbiidi raadius on vaid 9370 km. Marsi ööpäeva jooksul jõuab Phobos teha kolm tiiru ümber planeedi. Ühele tiiru jaoks läheb aega 7 tundi 39 minutit ja 14 sekundit. Vastupidiselt teistele taevakehadele tõuseb Phobos läänest ja loojub itta. Deimos on veelgi pisem ja asub kaugemal, kui Phobos. Tema orbiidi raadius on 23 000 kilomeetrit ning ühe täistiiru tegemiseks ümber Marsi kulub 30 tundi 17 minutit ja 55 sekundit. Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km ning ta paistab Marsi taeva teiste tähtede seas silma vaid oma liikuvuse poolest. Mõlemad Marsi kaaslased on halli värvi ja nende tolmune pind on täis erineva suurusega kraatreid. Phobosel on aga veel ka piklikud vaod. Nad paiknevad üheskoos, kattes üle poole kuu pinnast. Nende pikkus ulatub kümnetesse kilomeetritesse, laius on 100-200 meetrit ja sügavus 20-90 meetrit. Vagude päritolu on siiani ebaselge. Ka Phobose ja
k õudus). · Phobos teoreetiline keskmine läbimõõt on 22 km, suurim aga 27 km. Orbiidi raadius on vaid 9370 km. Marsi ööpäeva jooksul jõuab Phobos teha kolm tiiru ümber planeedi. Ühele tiiru jaoks läheb aega 7 tundi 39 minutit ja 14 sekundit. · Deimos on pisem ja asub kaugemal, kui Phobos. Tema orbiidi raadius on 23 000 kilomeetrit ning ühe täistiiru tegemiseks ümber Marsi kulub 30 tundi 17 minutit ja 55 sekundit. Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km. http://www.youtube.com/watch?v=sEN9OXzkLNQ&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=OgkgPzBnQA&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=5UmRx4dEdRI
Maast natuke väiksem. Marss on tahke kiviplaneet. Enamik Marsi pinda on punakas kivikõrb. Marsil ei ole vedelas olekus vett. Seal ei kasva taimi ega loomi ning seal puudub selline looduslik elu nagu on meie planeedil Maa. Marss asub päikesesüsteemis Maa ja Jupiteri vahel. Marss on Maa naaberplaneet. Marss asub Maast natukene kaugemal kui lähim planeet Veenus. Marsi pinnatemperatuur on sõltuvalt aastaajast +35 °C kuni −143 °C. Marsil on kaks kuud: Phobose (kreeka keeles 'hirm') ja Deimose ('ahastus') 3 Marsi aastaajad on Maa omadest ligi kaks korda pikemad ja Marsi aasta on peaaegu kaks Maa aastat. See tuleb sellest, et Marss tiirleb ümber Päikese aeglasemalt kui Maa. Marsi ööpäev ehk sol kestab 24 tundi 39 minutit ja 35,244 sekundit Joonis 2. Maa ja Marsi suuruse võrdlus Joonis 3. Foto marsi pinnast. See foto on tehtud Marsile saadetud robotkulgurilt Curiosity 4 2
(Maal on see peaaegu 20 km). Marsile kuulub Päikesesüsteemi suurim kanjonite süsteem Valles Marineris (Marineri org), mis on ligi 4000 km pikkune, 200 km lai ja sügavust on tal 2 kuni 7 km (see kanjon ulatuks põhja Ameerika idakaldast läänekaldale ja veel rohkemgi). Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Nad meenutavad rohkem asteroide kui korralikke kuusid: Phobose suurim läbimõõt on 27, keskmine 21 ja väikseim 19 km, Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km. Mõlema kaaslase kuju on ideaalsest sfäärist kaugel. On möödunud kakskümmend üks aastat Vikingite lennust ja Marsile jõudis 1997. aastal USA rahvuspühal 4. juulil automaatjaam Pathfinder (USA). Tehti enneolematuid samme teadlaste poolt: esmakordselt laskus mehitamata kosmoselaev planeedile ilma selle orbiidil peatumata, esmakordselt kasutati maandumisel
tavalisest jääst). Sõltuvalt aastaajast nad kas suurenevad või vähenevad. · Pinnavormid Marsi kanalid arvatakse, et kunagi voolas Marsil vesi ja tegutsesid vulkaanid. Need kanalid on arvatavasti kunagiste kuivanud jõgede sängid. 2011 PTG Leili Jaagant Füüsika XII · Marsil on kaks kaaslast Phobose (Hirm) ja Deimose (Õudus) kujutavad endast paarikümne kilomeetrise läbimõõduga ebakorrapärase kujuga kivikamakaid. Iseloomustage üldiselt hiidplaneete (8). 1)PÖÖRLEVAD ÜMBER TELJE KÜLLALTKI KIIRESTI, SEETÕTTU ON NAD ÜPRIS LAPIKUD2)Hästi suured suured mõõtmed3)Moodustavad 99 % kogu päikesesüsteemi planeetide massist suur mass, aga väike tihedus4)Neid ümbritseb võimas atmosfäär tegelikult oleksid nad nagu
Oma lähedusest hoolimata paistab Phobos Marsi pinnalt väga pisikesena ja on liiga väike katmaks kinni päikeseketast. Seega Marsil päikesevarjutust näha ei saa, sest tema kuud ei suuda seda täiekult varjata. Niisiis saab seal täielik päikesevarjutus olla vaid rõngakujuline. Deimos Deimos on veelgi pisem ja asub kaugemal, kui Phobos. Tema orbiidi raadius on 23 000 kilomeetrit ning ühe täistiiru tegemiseks ümber Marsi kulub 30 tundi 17 minutit ja 55 sekundit. Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km ning ta paistab Marsi taeva teiste tähtede seas silma vaid oma liikuvuse poolest. Mõlemad Marsi kaaslased on halli värvi ja nende tolmune pind on täis erineva suurusega kraatreid. Phobosel on aga veel ka piklikud vaod. Nad paiknevad üheskoos, kattes üle poole kuu pinnast. Nende pikkus ulatub kümnetesse kilomeetritesse, laius on 100-200 meetrit ja sügavus 20-90 meetrit. Vagude päritolu on siiani ebaselge. Ka Phobose
Oma lähedusest hoolimata paistab Phobos Marsi pinnalt väga pisikesena ja on liiga väike katmaks kinni päikeseketast. Seega Marsil päikesevarjutust näha ei saa, sest tema kuud ei suuda seda täiekult varjata. Niisiis saab seal täielik päikesevarjutus olla vaid rõngakujuline. Deimos on veelgi pisem ja asub kaugemal, kui Phobos. Tema orbiidi raadius on 23 000 kilomeetrit ning ühe täistiiru tegemiseks ümber Marsi kulub 30 tundi 17 minutit ja 55 sekundit. Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km ning ta paistab Marsi taeva teiste tähtede seas silma vaid oma liikuvuse poolest. Missioonid Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis. Marsile on saadetud arvukalt uurimisjaamu. Ühed märkimisvääseimad on USA automaatjaama Pathfinder ja Global Surveyor, mis jõudsid Marsile 1997. 2003 saadeti Marsile veel kaks automaatjaama: Spirit ja Opportunity. Viimased kaks on
Oma lähedusest hoolimata paistab Phobos Marsi pinnalt väga pisikesena ja on liiga väike katmaks kinni päikeseketast. Seega Marsil päikesevarjutust näha ei saa, sest tema kuud ei suuda seda täiekult varjata. Niisiis saab seal täielik päikesevarjutus olla vaid rõngakujuline. Deimos on veelgi pisem ja asub kaugemal, kui Phobos. Tema orbiidi raadius on 23 000 kilomeetrit ning ühe täistiiru tegemiseks ümber Marsi kulub 30 tundi 17 minutit ja 55 sekundit. Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km ning ta paistab Marsi taeva teiste tähtede seas silma vaid oma liikuvuse poolest. Mõlemad Marsi kaaslased on halli värvi ja nende tolmune pind on täis erineva suurusega kraatreid. Phobosel on aga veel ka piklikud vaod. Nad paiknevad üheskoos, kattes üle poole kuu pinnast. Nende pikkus ulatub kümnetesse kilomeetritesse, laius on 100-200 meetrit ja sügavus 20-90 meetrit. Vagude päritolu on siiani ebaselge. Ka Phobose ja Deimose elulugu pole teada, nad
loojub itta. Oma lähedusest hoolimata paistab Phobos Marsi pinnalt väga pisikesena ja on liiga väike katmaks kinni päikeseketast. Seega Marsil päikesevarjutust näha ei saa, sest tema kuud ei suuda seda täiekult varjata. Niisiis saab seal täielik päikesevarjutus olla vaid rõngakujuline. Deimos on veelgi pisem ja asub kaugemal, kui Phobos. Tema orbiidi raadius on 23 000 kilomeetrit ning ühe täistiiru tegemiseks ümber Marsi kulub 30 tundi 17 minutit ja 55 sekundit. Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km ning ta paistab Marsi taeva teiste tähtede seas silma vaid oma liikuvuse poolest. Mõlemad Marsi kaaslased on halli värvi ja nende tolmune pind on täis erineva suurusega kraatreid. Phobosel on aga veel ka piklikud vaod. Nad paiknevad üheskoos, kattes üle poole kuu pinnast. Nende pikkus ulatub kümnetesse kilomeetritesse, laius on 100-200 meetrit ja sügavus 20-90 meetrit. Vagude päritolu on siiani ebaselge. Ka Phobose ja Deimose elulugu pole
Ja ülejäänud 31% on mandrid ja saared.(2) 7 SISEPLANEEDID MERKUUR, VEENUS, MAA JA MARSS MARSS Marss on meile üks suur punakas täht ja tema nimi on tulnud vanakreeka sõjajumala Marsi järgi. Marsil on kaks kaaslast mis on paarikümne kilomeetrise läbimõõduga ebakorrapärased kivikamakad kannavad kreeka sõjajumala Arese hobuste Phobose ja Deimose nime. Marsi kliima on Maaga võrreldes üsna karm, ent siiski leebem kõikide ülejäänud planeetide omast. Marsi ekvaatoril võib temperatuur tõusta plusskraadidesse. Marsi atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist (95%) ja lämmastikku (3%) ja atmosfääri tihedus on 100 korda ja rõhk pinnal 160 korda väiksem kui maal. (1, 117) 8 VÄLISPLANEEDID JUPITER, SATURN, URAAN JA NEPTUUN
Seega teeb ta ühe tiiru vaid 7h ja 39 minutiga. Tema läbimõõt on 14 kilomeetrit. Deimos Deimos on kreeka mütoloogia järgi Veneera ja Marsi üks poegadest. Kreeka keeles tähendav ta paanika. Teda tuntakse nagu kõige väiksemana kaaslasena päikesesüsteemis. Ta oli avastatud Ameerika astronoomi poolt 10 augustil 1877 aastal. Võrreldes oma kaaslasega Deimos ei lähene, vaid liigub vastupidises suunas ja arvatakse, et millalgi võib Marsi ja Deimose vaheline külgetõmbejõud katkeda. Kardetakse, et siis kui see juhtub võib Deimos põrkuda kokku Maaga, mille tagajärjed kõige paremad ei oleks. Tiir ümber Marsi teeb Deimos 1 ööpäeva 6 tunni ja 21 minutiga. Umbes sama ajaga teeb ta ühe pöörde ümber oma telje. Selleise pöörlemise tõttu on Deimos alati sama küljega Marsi poole. 5.Näod Marsil Imelikul kujul on näha Marsi pinnal nägusid(Lisa 9). Esmakortselt, kui oli näha piltidel
Sportlane, kes suudaks Maal hüpata 2,5 m kõrgusele saavutaks Phobosel samasuguse pingutusega teise kosmilise kiiruse ja lahkuks alatiseks Marsi raskusväljast. Marsi ööpäeva jooksul jõuab Phobos teha kolm tiiru ümber planeedi. Ühele tiiru jaoks läheb tal aega 7 tundi 39 minutit ja 14 sekundit. Phobos tõuseb läänest ja loojub itta. Deimos on veelgi pisem ja asub kaugemal, kui Phobos. Deimosel kulub ühe täistiiru tegemiseks ümber Marsi 30 tundi 17 minutit ja 55 sekundit. Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km. Mõlemad Marsi kaaslased on halli värvi ja nende pind on täis erineva suurusega kraatreid. /15/ Kokkuvõte Maasarnaseid planeete on neli. Need on neli esimest planeeti Päikese poolt tulles. Kõikide läbimõõdud jäävad tuhandete piiridesse. Kõikidel on rauast tuum. Neid planeete on saadud päris palju uurida, v.a Merkuur, sest see asub Päikesele kõige lähemal. 7 Pildid:
Oma lähedusest hoolimata paistab Phobos Marsi pinnalt väga pisikesena ja on liiga väike katmaks kinni päikeseketast. Seega Marsil päikesevarjutust näha ei saa, sest tema kuud ei suuda seda täiekult varjata. Niisiis saab seal täielik päikesevarjutus olla vaid rõngakujuline. Deimos on veelgi pisem ja asub kaugemal, kui Phobos. Tema orbiidi raadius on 23 000 kilomeetrit ning ühe täistiiru tegemiseks ümber Marsi kulub 30 tundi 17 minutit ja 55 sekundit. Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km ning ta paistab Marsi taeva teiste tähtede seas silma vaid oma liikuvuse poolest. Mõlemad Marsi kaaslased on halli värvi ja nende tolmune pind on täis erineva suurusega kraatreid. Phobosel on aga veel ka piklikud vaod. Nad paiknevad üheskoos, kattes üle poole kuu pinnast. Nende pikkus ulatub kümnetesse kilomeetritesse, laius on 100-200 meetrit ja sügavus 20-90 meetrit. Vagude päritolu on siiani ebaselge. Ka Phobose ja Deimose elulugu
Nii nagu Maal, on ka Marsil kaaslased. Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Võrreldes Maa kuuga on Marsi kaaslased erinevad. Mõlemad Marsi kaaslased on halli värvi ja nende tolmune pind on täis erineva suurusega kraatreid. Phobosel on aga veel ka piklikud vaod. Nad paiknevad üheskoos, kattes üle poole kuu pinnast. Nende pikkus ulatub kümnetesse kilomeetritesse, laius on 100-200 meetrit ja sügavus 20-90 meetrit. Vagude päritolu on siiani ebaselge. Ka Phobose ja Deimose elulugu pole teada, nad võivad olla nii Marsi poolt haaratud asteroidid kui ka endisaegse Marsi rõnga jäänukid. Avastati need 1877. aastal, kuid ka 150 aastat varem ilmunud "Gulliveri reisides" on Marsi kaks kaaslast ära mainitud. Nii oma kujult kui ka suuruselt meenutavad nad rohkem asteroide, kui korralikke kuusid: Phobose läbimõõt on 14 km, Deimosel 8 km. Kaugus Marsist on Phobosel 9000 km ja Deimosel 23000 km.
Nii nagu Maal, on ka Marsil kaaslased. Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Võrreldes Maa kuuga on Marsi kaaslased erinevad. Mõlemad Marsi kaaslased on halli värvi ja nende tolmune pind on täis erineva suurusega kraatreid. Phobosel on aga veel ka piklikud vaod. Nad paiknevad üheskoos, kattes üle poole kuu pinnast. Nende pikkus ulatub kümnetesse kilomeetritesse, laius on 100-200 meetrit ja sügavus 20-90 meetrit. Vagude päritolu on siiani ebaselge. Ka Phobose ja Deimose elulugu pole teada, nad võivad olla nii Marsi poolt haaratud asteroidid kui ka endisaegse Marsi rõnga jäänukid. Nii oma kujult kui ka suuruselt meenutavad nad rohkem asteroide, kui korralikke kuusid: Phobose läbimõõt on 14 km, Deimosel 8 km. Kaugus Marsist on Phobosel 9000 km ja Deimosel 23000 km. Ümber Marsi teevad nad tiiru vastavalt 7 tunni ja 39 minutiga ja 1 päeva 6 tunni ja 21 minutiga. (6)
annaabi.ee 
