Esimese kreeditori surmaga lõppes volitusvahekord. AITAS:iseseisva hagi andmine uuele kreeditorile Oluliseks loovutamise juures on teatamine-denuntiatio. Niikaua kui võlgnikule pole teatatud nõude loovutamisest, võib ta maksta vanale kreeditorile. Vana võlausaldaja vastutus uue ees: vana võlausaldaja vastutab, et selline nõudeõigus on ikka olemas. Vana võlausaldaja ei vastuta võla sissenõutavuse eest.Loovutamine toimus võlgnikult luuba küsimata. Obligatsioonis ühe deebitori asendamine teisega- võla ülekandmine. Selleks on vajalik kreeditori nõusolek. Aktiivne obligatsiooni kaaslus- obligatsioonis on mitu kreeditori ja üks deebitor Passiivne oligatsiooni kaaslus- mitu deebitori ja üks kreeditor Segakaaslus-mitu deebitori ja mitu kreeditori Kuidas mitu kreeditori ja deebitori kohustusi täidavad? 1. Iga kreeditor on õigustatud nõudma ainult murdosa obligatsiooniobjektist, iga deebitor on kohustatud sooritama ainult murdosa kohustustest
Lõppeb: valitseva või teeniva maatüki hävimisega, õigustatud isiku surma või capitis deminutio korral, kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku ühes isikus, loobumisega, servituudi mittekasutamisel õigustatud isik nimelt ei kasuta servituuti 10/20 a. jooksul. Emphyteusis- Rooma õiguses pärilik rent Superficies- hoonestusõigus. OBLIGATSIOONIÕIGUS On rajatud vaid kahe poole kreeditori(võlausaldaja) ja deebitori(võlgnik) vahelistele õigussuhetele. On suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. Relatiivne õigus. Obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teistelt isikutelt mingit sammet. Samme tähendab millegi teostamist, 7 sooritamist.(liigid: dare-midagi andma, facere- midagi tegema, praestare- tasuma
Eesti majandus ei ole negatiivses seisus, sest Eesti on olnud kompetentsem enamikust Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest, rikkamatele riikidele aga ei jõuta veel järele. Elame ajajärgul, mil intressid on kõrged. Vaatamata sellele püsib laenamine aktiivsena. Eraisikutel on alati võimalus end lõhki laenata, kuid apaatia selle suhtes kaob. Selline olukord paneb inimest ennast vastutama oma otsuste ja valikute eest rohkem kui kunagi varem. Ei eksisteeri enam sellist despootiat, mil deebitori selja taga seisab kuri valvur. Piltlikult öeldes on pall läinud pankurite käest tarbijate kätte. Kindlasti mitte kõigil ei jätku külma närvi ja kainet mõistust, et vastu seista ahvatlustele, mis tahes tahtmata sunnivad meid laenu võtma. Kel on siinkohal pidurdamatu ambitsioon, see saab alati oma laenukoormuse nii suureks ajada, et lõpuks pole enam mingeid ressursse tagasimaksmiseks. Isikul on võimalus korraga kas või kolmest
ennast teise väidetava omaniku eest; actio publicana. PANT kohustuse täitmise kindlustamiseks. SERVITUUDID reaal- ja isiklikud. Obligatsioonid Õigussuhe, mille alusel üks on õigustatud teiselt midagi nõudma. Kreeditor ja deebitor. Tekkimise aluseks kindel juriidiline fakt tehing, delikt, kriminaalõiguslik süütegu. Hiljem lepingust, nagu lepingust, deliktist, nagu deliktist. Kreeditori asendamine ehk nõude loovutamine. Deebitori asendamine võla ülekandmine. Osaobligatsioonid ja solidaarsed obligatsioonid. Täitmine- subjekt, objekt, aeg, koht, viis. Kahju otsene; saamata jäänud tulu VÕI otsene ja kaudne kahju. Kahju on vastutuse objektiivne küsimus. Süü tahtlus, hooletus ja ettevaatamatus. Culpa astmed jäme, raske; kerge; selline, kuio pole rakendanud hoolsust, mida rakendab enda asjade suhtes; kergeim. Juhus ettenägematu sündmus, mida ei saa võlgnikule süüks panna
hulk. Väljaminek on üldisem mõiste kui kulu. Kulu on väljaminekud, mis kaetakse tulust ning avaldavad seetõttu mõju kasumile. Väljaminekud periodiseeritakse erinevate majandusaastate kuluks vastavalt osalemisele tulu loomisel. Näiteks väljaminekut põhivarale ei saa kanda tema soetamisaasta kuluks, vaid see jaotatakse mahaarvestisena mitme aasta kuluks. Debitoorne võlgnevus arveldussuhetes kujunev deebitori võlgnevus kreeditorile viimase seisukohalt vaadatuna. Debitoorne võlgnevus (nõuded) kujutab endast saadaolevaid rahasummasid, vara või teenuseid. Deebitor (võlgnik) füüsiline või juriidiline isik, kelle käes on teisele isikule kuuluvat vara ning kes pole oma kohustusi veel jõudnud tasuda. Krediroorne võlgnevus arveldussuhetes kujunev deebitori võlgnevus kreeditorile vaadelduna deebitori seisukohalt. Kreditoorne võlgnevus (kohustused) kujutab endast
Pillaja on isik, kes ei pane piiri oma väljaminekuile, ta ise j ata lähikondlased võivad viletsusse sattuda. Teatud teovõime ta on kuid see on piiratud peamiselt varaliste tehingute sõlmimisel. ASJAÕIGUS 6.peatükk V loeng Asjaõigus- annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Suunatud kõikide kolmandate isikute vastu (ühel pool omanik-teisel poolel kaaskodanikud kui mitteomanikud). Asjaõigused on absoluutsed õigused. Obligatsiooniõigus- rajatud kahe poole, kreeditori ja deebitori vahelisele õigussuhtele. Suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. See on relatiivne õigus. Asjaõigused jagunevad 2 pearühma: 1. Omandiõigus-dominium 2. Õigused võõrale asjale- iura in re aliena VALDUS- possessio:seda tuleb lahus hoida omandiõigusest Asjaõiguse objektideks on asjad- res, Asjad ja nende liigitus Asjade liigitus on res mancipi ja res nec mancipi. Res mancipi- vana kiriitliku omandi objektid, maad ja majad Itaalias, orjad, tööloomad ja
ostjal õigus lepingust taganeda tehes avalduse mõistliku aja jooksul alates teada saamisest, et puudusi ei kõrvaldata. Viivis 3-2-1-108: Krediidiasutuseks mitteolev isik ei või laenult intresse võtta (TsKMS §182). Ülemäära suurte viivise vähendamine TSKMS §194 lg 1. Igasuguste viiviste ja leppetrahvide nõudmine ei tohi kreeditorile muutuda sissetuleku allikaks ega asetada deebitori äärmiselt raskesse olukorda. Seadus ei piira intressimäära, suuruses lepivad kokku pooled v.a vastuolu heade kommetega TsÜS §66 (72% intressi nt 2a laenu eest+igakuise summa tagastamine koheselt). Tingimused lepingus Tüüptingimus= lepingutingimus, mis on välja töötatud tüüptingimustes kasutamiseks või mida lepingupooled pole muul põhjusel eraldi läbi rääkinud. Kolmas isik lepingulises suhtes
Vastutab hoiulevõtja. Kui tagasi ei anna kahekordse väärtusega. Depositum irregulare-hoiule antakse asendatavad asjad, kohustusega tagasi anda sama palju ja samas väärtuses asju. Hoiule andja ei tohi hoiule antud asja kinni pidada tasendusena vastunõudmise puhul , kuna muutlaenu puhul ei tarvvitse võlgnik enne maksta kui tema nõuded kreeditori vastu on arvesse võetud. Muutlaen sõlmitakse deebitori huvides, aga see hoiule andja huvides SEKVESTER-sequestre-sellise asja hoiule andmine kolmanda isiku kätte, mille kohta on käimas vaidlus kahe või enama isiku vahel.Hoiule andja on siin seega mitu isikut. 4. Fiducia. Vanimaks pandi vormisk. Võlgnik andis võla kindlustamiseks oma asja kreeditorile omandiks, kohustusega see asi võla tasumisel võlgnikule tagasi anda.
ASJAÕIGUS 6.peatükk V loeng Asjaõigus- annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Suunatud kõikide kolmandate isikute vastu (ühel pool omanik-teisel poolel kaaskodanikud kui mitteomanikud). Asjaõigused on absoluutsed õigused. Obligatsiooniõigus- rajatud kahe poole, kreeditori ja deebitori vahelisele õigussuhtele. Suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. See on relatiivne õigus. Asjaõigused jagunevad 2 pearühma: 1. Omandiõigus-dominium 2. Õigused võõrale asjale- iura in re aliena VALDUS- possessio:seda tuleb lahus hoida omandiõigusest Asjaõiguse objektideks on asjad- res, Asjad ja nende liigitus Asjade liigitus on res mancipi ja res nec mancipi. Res mancipi- vana kiriitliku omandi objektid, maad ja majad Itaalias, orjad, tööloomad ja
loovutamisest võib ta maksta vanale kreeditorile. 34.Osaobligatsioon ja solidaarne obligatsioon Osaobligatsioon-Iga kreeditor on õigustatud nõudma ainult murdosa obligatsiooniobjektist, iga deebitor on kohustatud sooritama vaid murdosa kohustustest. Solidaarne obligatsioon-Iga kreeditor on õigustatud nõudma obligatsiooni täitmist tervikuna ja iga deebitor on kohustatud seda tervikuna täitma. Obligatsiooni täitmine ühe kaasdeebitori poolt kreeditorile, samuti deebitori täitmine ühele kaaskreeditoritest kustustab kohustuse. Iga deebitor vastutab in solidum 35.Obligatsiooni täitmine Täitmine solutio on loomulik obligatsiooni lõppemise viis, sest leping sõlmitaksegi selleks, et teda täidetaks. Täitmise juures tuleb vaadelda 1.Täitmise subjekte üldreeglina võib obligatsiooni täita nii deebitor ise kui ka keegi teine tema eest. Oluline on, et kolmas isik sooritab solutio tahtega vabastada võlgnik. 2
Linnas: pärandamine seaduse järgi, st. leping, kus oli määratud isiku enda poolt määratud pärija. Tehti vahet linnas ja väljaspool linna elavatele pärijatele, et varandus jääks linna. Kirik oli omakasu eesmärgil huvitatud testamendist, mille alusel kuuluks alati üks osa pärandusest kirikule võeti järk järgult kasutusele. Testament võimaldas päranduse osadeks jaotada. Kohustusi pärijad ei kandnud, see oli kahjulik kuna võlg kestis deebitori surmani. Vallasasja puhul oluline nende saabumine - emalt tütrele, isalt pojale. Kogu päranduse pärimine toimus killustatult. Pandiõigus: kõige varasema pandiõiguse järgi läks panditud ese koheselt kreeditori kasutusse, mis tegi temast ajutise eseme omaniku. Võla tasumisel ese tagastati. Ebasobilik, kuna vasallid võisid pantida kogu maa, see aga ei sobinud maahärradele. Uuema otstarbeka mooduse järgi pant ei läinud omanduseks, vaid ajutiseks kasutamiseks kuni võla tasumiseni
annaabi.ee 
