Kontoplaan on kõigi antud ettevõtte raamatupidamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kontode klassifikatsioon aktivakonto ja passivakonto Aktivakonto Deebet Kreedit 1. Algjääk ehk deebetsaldo 3. Vähenemine ehk kreeditikäive 2. Suurenemine ehk deebetikäive (krediteerimine) 4. Lõppjääk ehk deebetsaldo Passivakonto Deebet Kreedit 3.Vähenemine ehk deebetikäive 1. Algjääk ehk kreeditsaldo (debiteerimine) 2. Suurenemine ehk kreeditikäive
Kulude kontodele registreeritakse kõik kulud ja nad suletakse üldjuhul perioodi lõpul klude/tulude koondkontole kandmisega. Kulude kontod käituvad nagu aktiva kontod ja suurenevad deebetisse, sest kulud vähendavad bilansikontot "Kasum". KULUD Kulude suurenemine Kulud kokku SALDO Tulemuskonto Tulemuskonto (kulude-tulude koondkonto) kasutatakse tulemi (kasumi/kahjumi) väljatoomiseks. KULUDE-TULUDE KOONDKONTO (tulemuskonto) Kulud kokku (kulude konto deebetsaldo Tulud kokku (tulude konto kreeditsaldo kokku on kokku on perioodi tulud kokku) perioodi kulud kokku) Tulemuskonto suletakse perioodi lõpul kasumi (kahjumi) kandmisega bilansikontole "Kasum". Kui tulusid on rohkem, on perioodi tulemuseks kasum. Kui kulusid on rohkem, on perioodi tulemuseks kahjum. 3.2.3 Lausendite moodustamine kahekordse kirjendamise põhimõttel Majandustehingud kantakse kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kannet
omakapitali muutuste jooksev arvestus. Kontodele märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemisoperatsioonid, vähenemisoperatsioonid ja lõppsaldod. Kontol on 2 poolt: deebet ja kreedit, millest deebet paikneb vasakul ja kreedit paremal. Deebeti ja kreediti tähendus aktivakontodel ja passivakontodel on erinev. Aktivakonto – aktivakontodel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Aktivakontodel on reeglina alati deebetsaldo. Passivakonto – passivakontodel kogutakse andmed kohustuste ja omakapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Passivakontodel on reeglina alati kreeditsaldo. Sünteetilised ja analüütilised kontod. Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse summeerivaid kontosid. Kontraarsed ja põhikontod - . Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontol arvestatava objekti maksumuse täpsustamiseks, kas maha- või juurdearvestise
Debiteeritakse, sest puudujääks on deebetis. Näiteks sularaha müügi puhul: D: Kassa 2499 K: Müügitulu 2500 1 euro on kadunud. Seda kajastan puudujäägis. Konto on kassa puudu- ja ülejäägid. Kui tegu oleks ülejäägiga, näiteks: D: Kassa 2502 K: Müügitulu 2500 Sellisel juhul on 2 eurot üle ning kontot tuleb krediteerida. Seega ÜLEJÄÄK ON KREEDITIS, PUUDUJÄÄK DEEBETIS. T-7.5 Konto Kassapuudujäägid ja ülejäägid deebetsaldo kajastub kasumiaruandes kirje Mitmesugused kulud koosseisus. Sest mul on puudujääk. Kui oleks ülejääk, siis kajastaksin seda tuludes. ÕPIK LK 186 ÜLESANDED Ü-7.3 Firma ostis X, Y ja Z liiki aktsiaid, makstes X aktsiate eest 23 150 krooni, Y aktsiate eest 15 430 krooni ja Z aktsiate eest 14 110 krooni. X aktsiad müüd üks kuu hiljem 21 500 krooni eest, Y aktsiad kaks kuud hiljem 20 140 krooni eest ja Z aktsiad kolm kuud hiljem 17 150 krooni eest
suletakse andmete kandmisega tulude koondkontole ja sealt edasi tulude ja kulude koondkontole. · Tulud kirjendatakse tulude kontode kreediti poolele. · Tulemuskontot "Tulude ja kulude koondkontot" kasutatakse ettevõtte majandustegevuse tulemuste väljatoomiseks. · Tulemuskontol kirjendatakse tulud kreediti poolele ja kulud deebeti poolele vastavatelt koondkontodelt. · Saldo tekkimisel kreediti poolele on tegemist kasumiga, deebetsaldo puhul aga kahjumiga. · Lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive-vastaspoole käive · Deebetkäive konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte · Kreeditkäive konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte · Debiteerimine sissekannete tegemine kontode deebetisse · Krediteerimine sissekannete tegemine konto kreeditisse · Peale aktiva ja passiva kontode on veel olemas tulude, kulude ja tulemuskonto
vähenemised. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma saldota moodustavad käibed. Sissekannete tegemist kontode deebetitesse nimetatakse debiteerimiseks, kannete tegemist kontode kreedititesse krediteerimiseks. Eristatakse aktiva-, passiva-, kontraaktiva-, kontrapassiva-, tulu- ja kulukontosid. Bilansi aktivakirjete järgi avatakse aktivakontod, millel on deebet algsaldo, deebetkäive näitab suurenemist, kreeditkäive vähenemist ja esineb deebetsaldo, mis näitab varade jääki mingil ajahetkel. Bilansi passivakirjete järgi avatakse passivakontod, millel on kreedit algsaldo, kreeditkäive näitab suurenemist, deebetkäive vähenemist ja esineb kreeditsaldo, mis näitab kohustuste ja omakapitali seisu teatud ajamomendil. Kontode lõppsaldo leidmiseks on üldreegel: lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive. Kontraaktivakonto reguleerib mingi kindla aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga
kuupäevaks. Käibemaks Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna. Käibemaksumäär on: üldjuhul 20% kaupade, teenuste müügihinnast käibemaksuta; vähendatud käibemaksumäärad on 9% ja 0% kaupade, teenuste müügihinnast käibemaksuta. Käibemaksukohustuslasel: kauba, teenuste ost käibemaksuga D käibemaks kauba, teenuste müük käibemaksuga K käibemaks Konto Käibemaks kreeditsaldo näitab perioodi lõpul tasumisele kuuluvat käibemaksu. Konto Käibemaks deebetsaldo näitab perioodi lõpul käibemaksu ettemakset Näide Ettevõte soetas kaupa 1200 euro eest, millele lisandus käibemaks 240 eurot, kokku 1440 eurot, arve tasumata. Raamatupidamiskanne: D Kaup (kaubavaru) 1200 D Käibemaks 240 K Võlad tarnijatele 1440 Ettevõte müüs kaupa 2000 euro eest, millele lisandus käibemaks 400 eurot, kokku 2400 eurot, müügihetkel raha laekumata. Raamatupidamiskanne: D Ostjate tasumata arved 2400 K Müügitulu 2000 K Käibemaks 400
Deebet- või kreeditsaldo – konto käivete vahe ehk konto deebet- või kreeditjääk 2/9/2015 Mai Takkis 61 Aktivakonto Deebet Kreedit 1. Algsaldo e. deebetalgsaldo 3. Vähenemine e. kreeditkäive 2. Suurenemine e.deebet- (krediteerimine) Käive (debiteerimine) 3. Lõppsaldo e. deebetlõpp- saldo Aktivakonto deebetsaldo näitab varade jääki mingil kindlal ajamomendil 2/9/2015 Mai Takkis 62 Passivakonto Deebet Kreedit 3. Vähenemine e. 1. Algsaldo e. kreeditalgsaldo deebetkäive (debi- 2. Suurenemine e. Kreeditkäive Teerimine) (krediteerimine) 3. Lõppsaldo e. kreedit-lõppsaldo Passivakonto kreeditsaldo näitab ettevõtte kohustusi (võlgnevusi)
näiteks kuu, aasta. Erinevate tulude ja kulude arvestuseks avatakse eraldi kontod. Arvestusperioodi jooksul kogutakse tulud tulukontode kreeditisse; kogutakse kulud kulukonto deebetisse. Perioodi lõpus kontod suletakse ja kulu ja tulukontode tulemus kantakse tulude/kulude koondkontole. Aasta lõpus tehakse tulude/kulude koondkonto lõpetamiskanne raamatupidamisõiendi alusel. Kui tulude/kulude koondkonto kreeditsaldo näitab, et lõpptulemuseks kujunes kasum, deebetsaldo, et kahjum. Ettevõtte tulemi kujunemisest annab ülevaate kasumiaruanne. Tulude konto kreeditkäive ja kulude konto deebetkäive kajastub kasumiaruande tulude või kuludena. Aruanne on tihedalt seotud bilansiga, kuna iseloomustab bilansi ühte kirjet – kasum/kahjum - detailsemalt. Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemust kindlal ajavahemikul. Raamatupidamise seadus annab ettevõttele võimaluse valida kahe kasumiaruande skeemi vahel. Sobiva
olla näiteks kuu, aasta. Erinevate tulude ja kulude arvestuseks avatakse eraldi kontod. Arvestusperioodi jooksul kogutakse tulud tulukontode kreeditisse; kogutakse kulud kulukonto deebetisse. Perioodi lõpus kontod suletakse ja kulu ja tulukontode tulemus kantakse tulude/kulude koondkontole. Aasta lõpus tehakse tulude/kulude koondkonto lõpetamiskanne raamatupidamisõiendi alusel. Kui tulude/kulude koondkonto kreeditsaldo näitab, et lõpptulemuseks kujunes kasum, deebetsaldo, et kahjum. Ettevõtte tulemi kujunemisest annab ülevaate kasumiaruanne. Tulude konto kreeditkäive ja kulude konto deebetkäive kajastub kasumiaruande tulude või kuludena. Aruanne on tihedalt seotud bilansiga, kuna iseloomustab bilansi ühte kirjet – kasum/kahjum - detailsemalt. Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemust kindlal ajavahemikul. Raamatupidamise seadus annab ettevõttele võimaluse valida kahe kasumiaruande skeemi vahel.
kirjendatakse alati jäägiga ühele poolele, kuna jääki vähendavad summad kantakse vastaspoolele. Aktivakontodel kirjendatakse deebetisse arvestusobjekti, s.o. ettevõtte varade algsaldo ja suurenemised ning kreeditisse vähenemised. Aktivakonto lõppsaldo leidmiseks liidetakse algsaldole deebetkäive ja lahutatakse kreeditkäive. Kui algsaldo puudub, siis leitakse lõppsaldo deebeti- ja kreeditikäibe vahena. Aktivakontodel võib olla ainult deebetsaldo või lõppsaldot ei esinegi (lõppsaldo on 0). Passivakontodel kirjendatakse arvestusobjekti (varade moodustamise allikate) algsaldo ja suurenemised kreeditisse ning vähenemised deebetisse. Passivakonto lõppsaldo leidmiseks liidetakse algsaldole kreeditkäive ja lahutatakse deebetkäive. Algsaldo puudumise korral leitakse lõppsaldo kreedit- ja deebetkäibe vahena. Jäta meelde: Aktivakonto lõppsaldo = algsaldo + deebetkäive – kreeditkäive
Käibemaksumäär on üldjuhul: 20% kaupade, teenuste müügihinnast käibemaksuta; vähendatud käibemaksumäär on 9% kaupade, teenuste müügihinnast käibemaksuta. 34 Käibemaksukohustuslasel: kauba, teenuste ost käibemaksuga D käibemaks; kauba, teenuste müük käibemaksuga K käibemaks. Konto Käibemaks kreeditsaldo näitab perioodi lõpul tasumisele kuuluvat käibemaksu. Konto Käibemaks deebetsaldo näitab perioodi lõpul käibemaksu ettemakset. Näide. Ettevõte müüs kaupa 2000 euro eest, millele lisandus käibemaks 400 eurot, kokku 2400 eurot, müügihetkel jäi arve tasumata. Raamatupidamiskanne: D Ostjate tasumata arved 2 400 K Müügitulu 2 000 K Käibemaks 400 Ettevõte soetas kaupa 1200 euro eest, millele lisandus käibemaks 240 eurot, kokku 1440 eurot, arve tasumata. Raamatupidamiskanne:
tasumata arved (bilansirühmas ,,Võlad tarnijatele"). Kreeditsaldo näitab ettevõtte võlgnevust. Tarnijate lõikes peetakse analüütilist arvestust. Tarnijatele ettemaksete tegemisel tuleb teada, et ettemakset ei loeta selle tegijate kuluks ja saaja tuluks ning ettemakse tegija ei või ettemakse tegemisel käibemaksu tagasi arvestada. Käibemaksu arvestatakse tagasi väärtuse või arve saabumisel. Konto ,,Tarnijatele tasumata arved" deebetsaldo näidatakse bilansi aktivas bilansikirjel ,,Ettemaksed tarnijatele". Arvel ei tohi näidata käibemaksu summat tarnija, kes ei ole käibemaksukohustuslane. Ostjale on oluline, et ta saab tarnijalt arve originaali, mille ta peab registreerima kronoloogilises järjekorras ja säilitama 7 aastat. 97
annaabi.ee 
