11.Avaldab pehmet kardiotoonilist (südant tugevdavat) toimet. 12.Aitab herpese, vöötohatise, akne ja furunkuloosi korral. 13.Kõrvaldab kõõma ja takistab juuste väljalangemist. Toime psühho-emotsionaalsele seisundile: Vähendab emotsioonide pinevust. Selgendab mõistust, soodustab tähelepanu kontsentreerumist, tugevdab närvisüsteemi. Eukalüpti aroom on suur ,,loogik", vallates ideaalselt induktiivsete ja deduktiivsete järelduste tehnikat. Isiklikud otsustused, olles põimunud läbi eukalüpti aroomidega, paitavad alati silma oma sügava tõe tunnetusega. Eukalüpti õli sobib ideaalselt selliste erialade töötajatele, kui seda on näiteks audiitorid, keeleteadlased, matemaatikud. Eukalüpt kõrvaldab suurenenud väsimuse, unisuse, ,,hommikuse torisemise". Iidsetel aegadel kasutati seda aroomi vahendina ,,aegluse ja melanhoolia vastu". Ettevaatusabinõud:
Nimi ja deskriptsioon peaksid olema sünonüümid, kui ei ole, siis on deskriptsioon ebakorrektne. Tegelikult räägib terminist - erinimest, millele vastab ainult üks deskriptsioon: definitsioon. Nimi on rohkem ja kindlamalt seotud (bedeutung) kui deskriptsioon, mis on lihtsalt üles kirjutatud sisu (sinn). Lähtub Kantist: ütlusi on kahte sorti: analüütilisi (vastab igal juhul tõele) ja sünteetilisi (tinglikud, ei pruugi alati tõele vastata, on deduktiivsete seaduste aluseks). Frege tõestab, et kui a=a, siis võrreldakse omavahel mitte asju, vaid nende märke. Nime ja deskriptsiooni vahel on Frege arvates analüütiline suhe. FERDINAND DE SAUSSURE 1857 - 1913 Lõi semioloogia, mida luges sotsiaalpsühholoogia osaks. Peateos: "Cours de linguistique générale" (Üldkeeleteaduse kursus), ilmus postuumselt. Väitis, et keeleteadus on osa üldisemast teadusest - semioloogiast. Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole
Deduktiiv-loogilise järelduse eeldused ja tuletis on „samamahulised“: järeldusotsustus ei ütle midagi, mida eeldustes ehk aluses poleks (tuletamisi ehk implitsiitselt) juba öeldud. Induktiiv-empiirilise järelduse järeldusotsustus on alusest „suuremamahulisem“: järeldus ütleb midagi, mida eeldustes (aluses) enne ei öeldud. Sestap deduktiiv-loogilise järeldus on mitteavardav ja induktiiv-empiiriline järeldus on avardav. Kolmandaks deduktiivsete ja induktiivsete järelduste eristamise kriteeriumiks on järelduse vormi ja otsustuse seotus kogemusmaailmaga: deduktiivsete (kehtivate) järelduste tõesus ei sõltu kogemusest saadud kinnitusest, induktiivsete järelduste tõesus sõltub. Seega deduktiivsed järeldused on mitteempiirilised („puht-ratsionaalsed“), induktiivsed järeldused on empiirilised („kogemus-ratsionaalsed“). Kriteeriumiga on seotud nn induktsiooniprobleem: ükskõik kui
gestaltpsüholoogia. Inimese kognitiivsete protsesside mõistmisel on oluline teineteisest eristada kaht tunnetusviisi:1)induktiivne-alt üles, inimese terviklik maailmapilt sulatatakse kokku üksikutest väiksematest koostisosadest;2)deduktiivne-ülalt alla, inimese teadvuses võivad leiduda üldisemat laadi ettekujutused. 20.saj. elguse gestaltpsüholoogia tähtsus on selles, et ta reaktsioonina 19.saj.lõpu induktiivset laadi atomistlikule psüholoogiale hakakb rõhutama deduktiivsete mehhanismide olulisust inimese psüühilistes protsessides. Seda iseloomustab katse, mille saksa psüholoog M.Wertheimer sooritas pimeda toa seinale kinnitatud kahe lambikesega. Sellest ka järeldus, et inimese taju ei tasu liigitada füüsikaliste seaduspärasuste alla. Saksa muusikateadlane E. Kurth "Muusikapsüholoogia" (1931). Talle pole tähtis muusika seos objektiivsete heliliste nähtustega, vaid muusika kui inimese sisemusest lähtuv tahteavalduse energia ja sellest
Berlini järgi. Filosoofilised probleemid ei empiirilised (vastus on võimalik leida vaatlusest) ega formaalsed (vastus on võimalik arvutada) Filosoofilistel probleemidel on erinev iseloom, mõned neist käsitlevad fakte ja väärtusi, mõned sõnu ja sümboleid, mõned ka meetodeid, teaduste vahekorda, moraali, poliitikat. Neid ühendab aga üks oluline sarnasus neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsete meetodite abil. Täpset vastust neile pole võimalik leida sõnaraamatust, entsüklopeediast, konspektidest. 3.-4. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega ,,tõeteooria"? (vähemalt 3) Silt ,,tõeteooria" on tähistanud erinevaid asju. See on teooria: .. tõekandjatest (laused, kaardid, faktid) .. tõefraasi (,,on tõene") funktsioonist .. tõe kriteeriumist .. tõest endast .. sõna ,,tõene" tähendusest .. mida tähendab mõista sõna ,,tõene" .
väära, ausa, õiglase jms käitumise kohta. Neid mõisteid ja käitumismalle analüüsib süstemaatiliselt ja kriitiliselt moraalifilosoofia ehk eetika. Kas siis tänapäeva kõikvõimas teadus ei suuda kõikidele küsimustele vastuseid anda? Ei suuda, põhimõtteliselt. Neile küsimustele, millele saab vastata kogemuse, sh vaatluse, mõõtmise, eksperimendi, põhjal, vastavadki faktuaalsed, empiirial baseeruvad teadused (nt füüsika, geograafia). Deduktiivsete formaalsete arutlustega seotud küsimustele aitavad vastuseid leida loogika ja matemaatika. Aga Hamleti kuulus küsimus Olla või mitte olla? on tüüpiline filosoofiline küsimus, sest käib inimese kohustuse, olemise ja väidete mõttekuse, väärtuste jms kohta. Filosoofia on see, millega filosoofid tegelevad. Võimatu on anda (lõplikku? selget? üldaktsepteeritavat?) nimekirja nii sellest, millega filosoofid erialaliselt tegelevad, kui ka sellest, millega nad ei tegele
Nimi ja deskriptsioon peaksid olema sünonüümid, kui ei ole, siis on deskriptsioon ebakorrektne. Tegelikult räägib terminist - erinimest, millele vastab ainult üks deskriptsioon: definitsioon. Nimi on rohkem ja kindlamalt seotud (bedeutung) kui deskriptsioon, mis on lihtsalt üles kirjutatud sisu (sinn). Lähtub Kantist: ütlusi on kahte sorti: analüütilisi (vastab igal juhul tõele) ja sünteetilisi (tinglikud, ei pruugi alati tõele vastata, on deduktiivsete seaduste aluseks). Frege tõestab, et kui a=a, siis võrreldakse omavahel mitte asju, vaid nende märke. Nime ja deskriptsiooni vahel on Frege arvates analüütiline suhe. FERDINAND DE SAUSSURE 1857 - 1913 Lõi semioloogia, mida luges sotsiaalpsühholoogia osaks. Peateos: "Cours de linguistique générale" (Üldkeeleteaduse kursus), ilmus postuumselt. Väitis, et keeleteadus on osa üldisemast teadusest - semioloogiast. Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole
Nimi ja deskriptsioon peaksid olema sünonüümid, kui ei ole, siis on deskriptsioon ebakorrektne. Tegelikult räägib terminist - erinimest, millele vastab ainult üks deskriptsioon: definitsioon. Nimi on rohkem ja kindlamalt seotud (bedeutung) kui deskriptsioon, mis on lihtsalt üles kirjutatud sisu (sinn). Lähtub Kantist: ütlusi on kahte sorti: analüütilisi (vastab igal juhul tõele) ja sünteetilisi (tinglikud, ei pruugi alati tõele vastata, on deduktiivsete seaduste aluseks). Frege tõestab, et kui a=a, siis võrreldakse omavahel mitte asju, vaid nende märke. Nime ja deskriptsiooni vahel on Frege arvates analüütiline suhe. FERDINAND DE SAUSSURE 1857 - 1913 Lõi semioloogia, mida luges sotsiaalpsühholoogia osaks. Peateos: "Cours de linguistique générale" (Üldkeeleteaduse kursus), ilmus postuumselt. Väitis, et keeleteadus on osa üldisemast teadusest - semioloogiast. Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole
Modernism postmodernism: 19. sajand - positivism - loodusteaduse mõju - objektiivsuse nõue - objektiivsuse ja subjektiivsuse vastastikuse mõju arvestamine - suured teooriad - materjali kogumise osatähtsuse rõhutamine - subjektiivse osa ümberhindamine uurimises - interpreteerimine - kvalitatiivsed meetodid - hoidumine kõikehõlmavatest teooriates Kvalitatiivsed meetodid: Uwe Flick, An Introduction to Qualitative Research - deduktiivsete lähenemiste asemel induktiivsed - see praktika tugineb varasematele teooriatele - kvalitatiivne uurimine empiirikale tuginevad teooriad - universaalsete probleemide asemel küsimus erilisest, üksikust, konkreetsest Tekstikeskne ja kontekstikeskne folkloristika - filoloogiline uurimissuund - etnoloogiline uurimissuund Filoloogilise suuna uurimismeetodid: - soome ehk geograafiline-ajalooline meetod - tüpoloogiline meetod - pärimusliigi (zanri) analüüs
ülevaatlikul ja kokkusurutud kujul informatsioon, mis sisaldab üksikvaatluste kaupa hajutatult suures vaatluste kogumis. Induktiivsete mudelite kvaliteedi tagamisel tuleb lahendada vastuoluline probleem: ühelt poolt tuleb piisava täpsusega kajastada otsustuseks vajalikud majandusprotsesside põhiomadused, teiselt poolt lihtsustada mudel astmeni, mis võimaldaks selle koostamisel ja kasutamisel jääda lubatud kulutuste piiridesse. - Deduktiivsete mudelite konstrueerimisel ei lähtuta majandustegevuse konkreetsete faktide vaatlusest, vaid juhtimistegevuse lihtsustatud hüpoteetilistest situatsioonidest. Modeleerimise aluseks on seega suletud lihtsustatud abstraktne juhtimisprobleem. Deduktiivse käsitluse peaülesandeks on juhtimisprobleemi siseseoste kvalitatiivne peegeldamine formaliseeritud kujul (vastupidiselt induktiivsele).
Kuigi loogika abil saab suhteliselt vähest täiesti kindlalt väita, on saadud tulemid see-eest surmkindlad, kui vaid eeldused tõesed on. Argikäsitluses ei saada sageli aru, mida tähendab loogiliste järelduste paratamatu iseloom, loogikat kiputakse kohati alavääristama, ja seda ka õiguslikus argumentatsioonis.9 Viga on enamasti siiski loogika ebaõiges kasutamises. Kuigi loogika reeglid on suhteliselt lihtsad, nõuab nende rakendamine sageli arukat ja paindlikku mõtlemist. Deduktiivsete arutluste liigitusi: • vormi alusel: otsene või kaudne järeldamine. Otsesel järeldusel on traditsioonilises loogikas vaid üks eeldus ja üks lõppjäreldus, kaudsel vähemalt kaks eeldust ning kolm terminit. • põhjuslikkuse alusel: kas põhjuselt tagajärjele või tagajärjelt põhjusele. • liikumise suuna alusel: loogiline struktuur on mõlemal juhul ühesugune, ent subjektiivne psühholoogiline protsess on erinev. Kas lähtume eeldusest ja jõuame
Kuigi loogika abil saab suhteliselt vähest täiesti kindlalt väita, on saadud tulemid see-eest surmkindlad, kui vaid eeldused tõesed on. Argikäsitluses ei saada sageli aru, mida tähendab loogiliste järelduste paratamatu iseloom, loogikat kiputakse kohati alavääristama, ja seda ka õiguslikus argumentatsioonis.9 Viga on enamasti siiski loogika ebaõiges kasutamises. Kuigi loogika reeglid on suhteliselt lihtsad, nõuab nende rakendamine sageli arukat ja paindlikku mõtlemist. Deduktiivsete arutluste liigitusi: · vormi alusel: otsene või kaudne järeldamine. Otsesel järeldusel on traditsioonilises loogikas vaid üks eeldus ja üks lõppjäreldus, kaudsel vähemalt kaks eeldust ning kolm terminit. · põhjuslikkuse alusel: kas põhjuselt tagajärjele või tagajärjelt põhjusele. · liikumise suuna alusel: loogiline struktuur on mõlemal juhul ühesugune, ent subjektiivne psühholoogiline protsess on erinev. Kas lähtume eeldusest ja jõuame
annaabi.ee 
