4250 Ruumide valvekulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 43 Muud tegevuskulud Kulu 4300 Reklaamikulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4305 IT teenused, arvutitarvikud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4310 Telefon, internet Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4320 Asutamiskulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4330 Kantseleikulud, postikulu Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4335 Ajalehed, ajakirjad, kirjandus Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4340 Pangateenused Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4350 Lootusetud debitoorsed võlad Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4360 Riigilõiv Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4365 Maamaks Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4370 Konsultatsioonid, koolitused Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4380 Audiitori teenus Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4385 Raamatupidamisteenus Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4390 Varakindlustus Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4395 Muud tegevuskulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4399 Ümardused ostul, väikesaldode mahakandmised Kulu Mitmesugused tegevuskulud
vahel. Mõnikord nimetatakse seda ka foolioks, kuigi see termin on kasutusel peaasjalikult ingliskeelsetes hotelliteooriates. Joonisel 6.1. on näidis külalisarvest. Arvel on näha arve esitaja ja maksja andmed, arve number ja kuupäev, teenuste maksumus eraldivõetuna ning tasumisele kuuluv koondsumma. Arveldused jagunevad kaheks: sularahaarveldused ja kreditoorsed arveldused. Enamik klientide arveid on debitoorsed arveldused, sest klient on hotellile kasutatud teenuste eest võlgu ja kulud kantakse tema arvele. Iga kliendi tarbitud, kuid tasumata teenus on debitoorne võlgnevus. Kreditoorne sissekanne eeldab sissemakseid kliendi arvele (ettemaks) või siis kliendi arve summa vähendamist. Sularahaarveldused on maksmisviisid, mida sooritatakse kohapeal ning nende tehingute jääk on null. Siia alla kuuluvad järgmised arveldused: kohalikus valuutas välisvaluutas tsekkidega
Omanike poolt panka invest. raha. Omakapital kajastab mood. fonde, mille tagatisel emiteeritakse ja müüakse Kinnisvara lenu tähtaeg 10..20..30 aastat, tagatakse pangaomanike vastutust hoiustajate ees. 1)Esmased pikaajlisi fondi aktsiaid. Vallaspant- selle objektid: hüpoteegiga, eesõigusega kinnisvarale. Int. võib olla omavah.- sisssemaksed; aktsiakapital; eelmiste aastate materjaalne vallasvara, debitoorsed arved, väärtpaberid, fikseeritud või ujuv. Vt. Laenu tagasimaksmine. jaotamata kasum; aruandeperioodi kasum/kahjum; pangahoiused, mitmesugused õigused ja nõuded 1. Kinnisvara laenu puhul tuleb laenuvõtjal teha üldine pangandusreserv; reservkapital, aazio Käsipant e. otsene pant on pandipidaja valdusse antav mõningaid kulutusi: 1)kinnisvara hindamise tasu; 2)Täiendavad omavah
Vabad rahavood ettevõttele (FCFF) kasutamisel väärtuse hindamisel on WACC diskontomääraks. Hinnakujundus (n Tallinna Vesi, elektrienegia võrguteenus näide jne) 8 Mõõdab nn kapitalikulu komponenti hinnas. Hind peab olema nii palju kõrgem et tagasi teenida ka investeeringute kapitali hind. 37. Mis on faktooring, selle eelised ja puudused? Faktooring - tehing, millega ostetakse finantsnõudeid (debitoorsed võlgnevused). Sisuliselt ettevõtte varapõhine finantseerimine , kusjuures tagatiseks on debitoorne võlgnevus Eelised: - Faktooring võimaldab pakkuda ostjatele pikemat maksetähtaega; - vabastab ettevõtte käibevahendid; - lihtsustab rahavoo planeerimist ja laekumiste kogumist; - suurendab kontrolli deebitoride üle, parandades nende maksedistsipliini, pank teeb krediidianalüüsi; - võimaldab saada finantseerimist lisatagatisi seadmata ning paindlikult.
Ettevõtte väärtuse hindamisel Vabad rahavood ettevõttele (FCFF) kasutamisel väärtuse hindamisel on WACC diskontomääraks. Hinnakujundus (n Tallinna Vesi, elektrienegia võrguteenus näide jne) Mõõdab nn kapitalikulu komponenti hinnas. Hind peab olema nii palju kõrgem et tagasi teenida ka investeeringute kapitali hind. 37. Mis on faktooring?Selle eelised ja puudused Faktooring - tehing, millega ostetakse finantsnõudeid (debitoorsed võlgnevused). Sisuliselt ettevõtte varapõhine finantseerimine , kusjuures tagatiseks on debitoorne võlgnevus Eelised: - Faktooring võimaldab pakkuda ostjatele pikemat maksetähtaega; - vabastab ettevõtte käibevahendid; - lihtsustab rahavoo planeerimist ja laekumiste kogumist; - suurendab kontrolli deebitoride üle, parandades nende maksedistsipliini, pank teeb krediidianalüüsi; - võimaldab saada finantseerimist lisatagatisi seadmata ning paindlikult.
laenukapital ning alles seejarel emiteeritakse uusi aktsiaid. Kirjeldab ennekoike suurte ja stabiilsete ettevotete kapitalistruktuuriotsuseid. 45. Mis on faktooring, mis eesmärgil seda kasutatakse, mis on selle toote eelised ja puudused? Faktooring - tehing, millega ostetakse finantsnõudeid (debitoorsed võlgnevused). Sisuliselt ettevõtte varapõhine finantseerimine , kusjuures tagatiseks on debitoorne võlgnevus Eelised: - Faktooring voimaldab pakkuda ostjatele pikemat maksetahtaega; - vabastab ettevotte kaibevahendid; - lihtsustab rahavoo planeerimist ja laekumiste kogumist;
Firma võime lühiajalisi võlgu tähtajaliselt tasuda sõltub suuresti sellest, kas firmal on küllaldaselt raha ja/või kergesti rahaks muudetavat vara. Sellest lähtuvalt on likviidsusnäitajad seotud käibevara või selle osaga, kuna nimelt käibevarast tasutakse ettevõtte võlad. Kõige likviidsemad on raha kassas ja/või pangaarvetel. Järgnevad ülilikviised väärtpaberid, mida saab kiiresti rahaks muuta. Kolmandal kohal asuvad debitoorsed lühivõlad. (7 lk 66) 3.1.1 Raha ja pank müügituludest 20 Raha ja pank müügituludest näitab, mitu päeva ettevõte saab oma jooksvaid kulusid katta. Tootmisettevõtte puhul on rusikareegel, et raha ja pangakonto suhe müügituludesse peaks keskmiselt olema 5-7% ehk 18-25 päeva (4 lk101) . Kas 3% või 9% on teatud ajahetkel piisav, oleneb ettevõtte tootmis- ja müügitsüklist ning investeerimisplaanidest
Kapitalirent moodustab poole Eesti liisingettevõtete liisingportfellist). Liisitakse nii kinnisvara (hooned, korterid, maa) kui ka vallasvara. Rentimisega kaasneb vabatahtlik kindlustus renditavale objektile. Teatud ulatuses nõutakse rendilevõtjalt esialgset sissemakset. N : 30 % (sõltub objekti likviidsusest) renditava vara väärtusest, et vähendada rendileandja riski. 6. Faktooring tehing, millega ostetakse finantsnõudeid (debitoorsed võlgnevused, laenud) Müüja müüb kauba ja esitab arve ostjale, mille alusel see kohustub tasuma teatud tähtpäevaks. Müüja müüb arve koos saatedokumentidega pangale, kes siis tasub teatud ulatuses (90%) nende arvete summast koheselt müüjale. Ostja tasub seejuures otse pangale, kes võtab laekunud summast maha intressid ja laenu põhisumma ja ülejäänud summa kannab Müüja arvele. Reeglina jääb tehingusse regressiõigus müüja vastu kui ostja ei suuda tasuda arvet õigeaegselt.
Kapitalirent moodustab poole Eesti liisingettevõtete liisingportfellist). Liisitakse nii kinnisvara (hooned, korterid, maa) kui ka vallasvara. Rentimisega kaasneb vabatahtlik kindlustus renditavale objektile. Teatud ulatuses nõutakse rendilevõtjalt esialgset sissemakset. N : 30 % (sõltub objekti likviidsusest) renditava vara väärtusest, et vähendada rendileandja riski. 25 6. Faktooring tehing, millega ostetakse finantsnõudeid (debitoorsed võlgnevused, laenud) Müüja müüb kauba ja esitab arve ostjale, mille alusel see kohustub tasuma teatud tähtpäevaks. Müüja müüb arve koos saatedokumentidega pangale, kes siis tasub teatud ulatuses (90%) nende arvete summast koheselt müüjale. Ostja tasub seejuures otse pangale, kes võtab laekunud summast maha intressid ja laenu põhisumma ja ülejäänud summa kannab Müüja arvele. Reeglina jääb tehingusse regressiõigus müüja vastu kui ostja ei suuda tasuda arvet õigeaegselt.
kuu jooksul bilansipäevast (näit finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana. Käibevara hulka kuuluvad: • raha, nii kassas kui ka pangaarvetel; • aktsiad ja muud väärtpaberid, mis on ostetud edasimüügiks või mida omatakse vähem, kui üks aasta; 8 • debitoorsed võlgnevused (debitoorne tuleb sõnast deebet, mis tähendab tõlkes ta võlgneb ehk ollakse võlgu antud ettevõttele), näiteks aruandvatele isikutele antud avansid, ettemaksud tarnijatele jne; • varud. Varud (RTJ 4 p 6) on varad: 1. mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 2. mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 3. materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste
Ettevõtted priotiseerivad finantseerimisallikaid tulenevalt nn väikseima vastupanu põhimõttest tulenevalt. Sisemised allikad kasutatakse kõigepealt (säilitatud tulu), siis võimalusel laenukapital ning alles seejärel emiteeritakse uusi aktsiaid. Kirjeldab ennekõike suurte ja stabiilsete ettevõtete kapitalistruktuuriotsuseid. 45. Mis on faktooring, mis eesmärgil seda kasutatakse, mis on selle toote eelised ja puudused? Faktooring - tehing, millega ostetakse finantsnõudeid (debitoorsed võlgnevused). Sisuliselt ettevõtte varapõhine finantseerimine , kusjuures tagatiseks on debitoorne võlgnevus 14 Eelised: - Faktooring võimaldab pakkuda ostjatele pikemat maksetähtaega; - vabastab ettevõtte käibevahendid; - lihtsustab rahavoo planeerimist ja laekumiste kogumist; - suurendab kontrolli deebitoride üle, parandades nende maksedistsipliini, pank teeb
Püsikulude suurus tegevuse mahust ei sõltu, need on (suhteliselt) konstantsed. Püsikuludeks võivad olla näiteks palgad ja maksud, laokulud, rendid, kindlustusmaksed, amortisatsioon, liisingmaksed jms. Mudeli alumine osa moodustub ettevõtte bilanssi kuuluvate varade väärtusest. Ettevõtte varad jagunevad põhi- ja käibevaraks. Põhivarasse kuuluvad maa ja ehitised, masinad ja seadmed, jms Käibevara on strateegilise kasumi mudelis jagatud kolmeks: varude väärtus, debitoorsed võlgnevused (ostjatele esitatud, kuid veel tasumata arvete väärtus) ja muu käibevara (raha kassas ja pangakontodel, ettemaksed, viitlaekunüsed jms.). Bilansi kohustuste poolest kuulub strateegilise kasumi mudelisse omakapitali väärtus (aktsia / osakapital + reservkapital + jaotamata kasum). Puhaskasum. Puhaskasum protsendina realiseerimise netokäibest näitab kui efektiivselt on kaupu toodetud ja müüdud. Kasum ei näita, milliseid investeeringuid on tulnud selle efektiivsuse
Finantsrakendused seovad ettevõtte inants- ja raamatupidamisandmete haldamiseks vaja- likke toiminguid. Kõnealune moodul haldab ettevõtte pearaamatu sisu ning jälgib tasumisele kuu- luvaid ning saadaolevaid summasid (kreditoorsed ja debitoorsed võlgnevused). Moodul hõlbustab samuti standarditud kasumiaruannete ja bilansside väljatöötamist ettevõtte allüksuste jaoks. 516 18 Logistika infosüsteemid Teenindusrakendused toetavad müügijärgset teenindust ja garantiiremonti. Süsteem peab
annaabi.ee 
