Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll (1938), sümfoonilise poeemi Elu (1935), kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule. Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa lapsed", "Hommik", "Öösse ära kadus" ja "Humal". Aava heliloomingut iseloomustab rahvuslikkus. LAVAMUUSIKA 1927- Vikerlased, ooper kolmes vaatuses (Libreto E. Loo) [partituuri ja klaviiri käsikirjad TMM-is] (Esietendus "Estonias" 1928) Dateerimata: Muusika Ibseni draamale "Peer Gynt" SÜMFOONILINE ja VOKAALSÜMFOONILINE MUUSIKA 1925- Kaitse, Jumal, mu isamaad kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile [ 1934- Elu, sümfooniline poeem, Meil aiaäärne tänavas, keelpilliorkestrile ja neljale metsasarvele, Süit "Vikerlaste" muusikast sümfooniaorkestrile 19371938- Sümfoonia d-moll (SO: 3332; 4331; timp, 2*arpa, archi) 1934- Kontsertvalss sümfooniaorkestrile 5
Tema vähesele tuntusele aitasid kaasa veel mitu asjaolu. Suure osa tema maalidest ostis ära tema patroon Pieter van Ruijven, mis takistas tema loomingu laiemat levikut. Vermeeril ei olnud kunagi õpilasi ega mingit kunstikooli. Tema kohustused perekonna ja paljude laste ees nõudsid nähtavasti palju aega. Ta tegutses ka kunstikaupmehe ja kõrtsipidajana, gildivanema koht nõudis samuti aega ja tööd. Tema täiuseihalus oma töös vähendas samuti töökiirust. Enamus Vermeeri maalidest on dateerimata, seega on nende kohta vaid ligikaudsed andmed. Enamik Vermeeri maalidest on portreemaalid interjööri taustal. Vermeer töötas aeglaselt ja suure hoolega. Ta kasutas eredaid värve ja mõnikord kalleid pigmente, eelistades rukkilillesinist ja kollast. Ta on eriti tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest oma töödes. Tema üks kuulsaimaid maale on "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", mida on kutsutud ka Madalmaade Mona Lisaks.
süsteemitud; Kõmukirjandus tohutu suured. Teadis kõigi 19. sajandil toimepandud hirmutegude üksikasju; Mängis hästi viiulit; Oli osav kepivõitleja, poksija ja vehkleja; Tundis hästi Briti seadusi. Sherlock Holmesi detektiivikarjäär Läbi erinevate Arthur Conan Doyle'i kirjutatud teoste saab taastada Sherlock Holmesi eradetektiivikarjääri ajalise kronoloogia. Samas on paljudes jutustustes erinevaid viiteid dateerimata juhtumitele, millega detektiiv oli tegelenud. Varajane karjäär (Watsoni eelne aeg) Sherlock Holmes oma esimest juhtumit lahendamas jutustuses "Gloria Scott". Sherlock Holmesi varajast karjääri on kajastatud kogumiku "Sherlock Holmesi memuaarid" kahes jutustuses "Gloria Scott" (tegevuse aeg juuliseptember 1874. aasta) ning "Musgrave'i rituaal" (oktoober 1879). Tegevus aastatel 18811891 Kohtudes doktor Watsoniga 1881. aastal, üüritakse kahe
Vahelduseks pingelisest tööst joonistas ta professionaalseid modelle, kes olid alati käeulatuses. Naiste keha ilu oli tema jaoks hinnatud väärtus. Paljud tema joonistused on kergelt erootilised, kuid mitte solvavad. Külastajad teatasid, et visandid on kuhjunud tema ateljee põrandal; aeg-ajalt eksponeeris ta mõningaid neist ning sellest kujunes välja talle ajastu parima kunstniku maine. Ta ei müünud kunagi oma joonistusi ja seetõttu on need enamasti signeerimata ja dateerimata. Klimt jäi vallaliseks, aga tema elus oli palju naisi, kes sünnitasid talle ka lapsi. Kõige kauem oli ta kiindunud oma venna naise õesse Emilie Flögesse, kellega ta jäi seotuks kuni surmani. Ta ei õpetanud kunagi, tema taotlused saada Akadeemia õpetajaks lükati pidevalt tagasi, ilmselt skandaalide tõttu, mida tekitasid tema tuntumad maalid, mis olid vastuolus kaasaegsete standarditega. Gustav Klimt suri 6. veebruaril 1918. aastal. Pikka aega ei pööratud tema loomingule
Gachet' portree", "Joseph Roulini portree" ja "Iirised". Lisaks on veel mitu maali müüdud peaaegu sama kõrge hinnaga. Kõige laialdasem otsene allikas van Goghi elu kohta on kirjavahetus tema ja ta venna Theo vahel. Nende eluaegne sõprus ning enamus sellest, mis on teada Vincenti arvamustest ja vaadetest, on kätketud sadadesse aastail 1872–1890 vahetatud kirjadesse: rohkem kui 600 kirja, mille Vincent saatis Theole, ja 40, mille Theo saatis Vincentile. Kuigi paljud kirjad on dateerimata, on kunstiajaloolased siiski suutnud need üldiselt ajalisse järjestusse seada. Esimest korda avaldas van Goghi kirjavahetust Theo lesk Johanna van Gogh-Bonger, tehes seda vastumeelselt, sest ta ei tahtnud, et kunstniku elutragöödia varjutaks tema loomingut. Kuid van Gogh ise luges meeleldi teiste kunstnike elulugusid. 9 LOOMING
paberit. Iga fotokoopia peab olema varustatud selgitava tekstiga (mida, keda, mis sündmust see kujutab; võimalikult kõigi fotol olevate isikute nimed), pildistamise aeg (kas või ligikaudselt) ja pildistaja nimi (kui on teada). Mõeldav on kasutada teatud teemade puhul kogu fotoalbumit (või albumeid) uurimistöö lisana. Dokumentide puhul peab silmas pidama, et need oleksid allkirjastatud ja dateeritud. Dateerimata dokumendil ei ole ajaloolist väärtust. · Kasutada võib erinevaid allikaid, kuid kõik algallikad tuleb viidata. Kasutada võib suulisi allikaid nagu: 1. töö autori/koostaja küsitletud inimeste mälestused; 2. intervjuud; 3. helilindid; 4. elektronpostiga isiklike kontaktide teel saadud läkitused. Suuliste andmete kogumisel tuleb kindlasti märkida teave isiku kohta, kellelt mälestusi koguti (kui ta
See on viga: pädevuspõhine haridusmudel on ainult üks näide sellest. See erineb teistest väljundipõhistest hariduse vormidest. See erineb teistest väljundipõhistest hariduse vormidest õpiväljundite defineerimisel, mis pädevuspõhise mudeli puhul kujutavad endast kitsaid pädevusi, niteks oskusi. Konstruktiivne siduvust võib nimetada pädevus põhisteks, kui piirata kavandatavaid oskusi piirata pädevuse ja erialste oskustega. Viimasel ajal on seda nimetatud natsi mudeliks (Kjos dateerimata) ja vasakpoolseks propagandaks (Donnelly 2004). Esimene väljundipõhine mudel William Sapady (2004) pakkus välja puuetega laste jaoks individuaalõppekava ja nimetas selle väljundipõhiseks hariduseks. Staandartse õppekavade asemel tuli igal õpilase püstitada eesmärk, mille raames võisid kõik õpilased kogeda edasiminekut. Ometi põhjustas see pahamelt, et tema eesmärgid sisaldasid üldinimlikke väärtuseid, mis kristlike fundamentalistide arvates ei sobinud koolisüsteemi.
tähelepaneliku üksikasjalikkusega. Veel viimasel tööaastal enne eepose väljaandmist 6 "valmisid Raual järgmised täpselt dateeritavad tööd: "Kalevipoeg ja Saarepiiga", "Kalevipoeg ja saladuslik ennustaja", "Tuuslari sõdalased" ja "Kalevipoeg lauakoormaga", "Kalevipoeg ja Vetevaim" ning "Kalevipoeg kivi viskamas" ja üks suurejoonelisemaid töid Kalevipoja teemal üldse "Linnuse rajamine". Lisaks neile veel mitmeid täpselt dateerimata töid. Koos teosega "Kalev kosjas" ja sellele järgnenud töödega moodustasid need uue etapi kunstniku sugestiivses eeposeainelises loomingus". Kalevipoja väikeseformaadiline väljaanne ilmus müügile 1935. aasta detsembri keskel, suureformaadiline aga 1936. aasta aprillis. Erakordselt suurest tiraazist (10 000) ja ettetellijate arvukusest hoolimata jäi kauni väljaande illustratsioonide uudne kujundikeel 1930. aastail veel paljudele arusaamatuks. 1937. aasta
Otsus luua Eesti linnade Liit Käesoleva sajandi algul hakati euroopas moodustama omavalitsusliite. Eelkõige ühinesid linnad. Nii moodustati Norra Linnade Liit, Saksa Linnade Liit, Soome Linnade Liit , Poola Linnade Liit ja mida aega edasi, seda rohkem neid tekkis teiste liitude ajel. Seetõttu võtsid ka eestlased nõuks moodustada teiste edukate riikide järel ka Eestisse oma linnade liit. Riigiarhiivi Eesti Linnade Liitu puudutav esimene, tõsi küll dateerimata dokument on Talliinna Linnavalitsuse ettepanek Tallinna Linnavolikogule ''Üleeestimaalise linnade esindajate kongressi kokkukutsumise kohta''. Ja nii saigi ka tehtud. 1919. aasta 10. novembril on korraldava kommitee esimees , Tallinna linnapea Anton Uesson kirjutanud alla dokumendi, millega kutsutakse detsembris 1919.a. Tallinnas ''Estonia'' kontsertsaalis kokku Üleeesimaaline linnade esitajate kongress.1920 aasta 13
Social Development East Asia and Pacific Region. Uurimus, World Bank 8. Curran, L. M., Trigg, S. N., Mcdonald, A. K., Astiani, D., Hardiono, Y. M., Siregar, P., Caniago, I., Kasischke, E. (2004) Lowland forest loss in protected areas of Indonesian Borneo. Science 9. The Economist Newspaper Limited (2006) Down in the woods. The Economist 10. Global Forest Watch, Global Forest Watch Indonesia, World Resources Institute (2002) The State of the Forest. Indonesia 11. Okamoto S. (dateerimata), The Growth of Oil Palm Plantations and Forest Destruction In Indonesia. Japan: Japan NGO Network on Indonesia (JANNI) 12. Applegate G.(2001 märts) The Underlaying Causes and Impacts of Fires in Southeast Asia, CIFOR 13. Singelton, I., Wich, S., Husson, S., Stephens, S., Utami Atmoko, S., Leighton, M., Rosen, N., Traylor-Holzer, K., Lacy, R., Byers, O. (2004) Orang-utan Population and Habitat Viability Assessment: Final Report. IUCN/SSC Conservation Breeding Specialist
16. Eesti leksikograafia: peamised sõnaraamatute tüübid; leksikograafia meetodid, ajalooline ülevaade sõnaraamatutest. eellugu: 17. saj saksa-eesti sõnaraamatud · Stahl 1632 Gutslaff 1648 Göseken 1660 · 2200 eesti vastet (eP) 1700 sõna (eL) 9000 eesti vastet (eP) · tänapäeval: ümber pööratud (TÜ vana kirjakeele töörühm) eellugu: 18. saj I pool eesti-saksa sõnaraamatud · Vestring (dateerimata, ca 7000 märksõna, eL) · Thor Helle 1732 (7000 märksõna, eP) Piibli tõlge 1739 Hupel 1780 eesti-saksa (17 000, eP ja eL) · Liivimaa valgustaja (Indrek Jürjo 2004) 19. saj I pool (estofiilide tegevus) · sõnade (väljendite) kogumine ja publitseerimine · nt Rosenplänteri ajakiri "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (1813 1832) (ca 7000 sõna) · parim sõnavaratundja O. W. Masing
töösse ei liimita enamik liimisorte kahjustab aja jooksul nii fotot kui ka paberit. Iga fotokoopia peab olema varustatud selgitava tekstiga (mida, keda, mis sündmust see kujutab; võimalikult kõigi fotol olevate isikute nimed), pildistamise aeg (kas või ligikaudselt) ja pildistaja nimi (kui on teada). Mõeldav on kasutada teatud teemade puhul kogu fotoalbumit (või albumeid) uurimistöö lisana. Dokumentide puhul peab silmas pidama, et need oleksid allkirjastatud ja dateeritud. Dateerimata dokumendil ei ole ajaloolist väärtust. Mõne kooli tavad näevad ette lisada töö lõppu koostaja foto ja paar teda iseloomustavat lauset. See on tore komme, eriti kui uurimistöö jääb mälestuseks kooli. Töö esitlus Soovitav on, et õpilane teeks töö kohta PowerPoint-ettekande ning tutvustaks oma tööd klassikaaslastele klassis või koolikaaslastele ajaloopäeval või kodu-uurimispäeval. Külalisteks on hea kutsuda neid inimesi, kellest uurimus on kirjutatud. Ettekande
annaabi.ee 
