kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes Marxi ideed Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: 1. materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus (kultuurimaterialism) 2. klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest (Dahrendorf) 3. kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta (Frankfurdi koolkond) Inimese ja ühiskonna olemus Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust. Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad, tuleneb ühiskonnast.
investeerib vaid soodsate asjaolude ilmnemisel, kaitstes sellise taktikaga nii kapitali kui investeeringu vastuvõtjat ja tarbijat majandusmullide tekkimise eest, mis peaks ometigi tänuväärne olema. Sotsiaalse õiglus teoreetikud on veendunud, et eliidi kalduvusega oma võimu majanduslikes huvides ära kasutada tuleb võidelda, sest ühiskonna arvelt saadud hüvede enese huvides realiseerimine ei ole eetiline ega üldsuse kasuks. Siiski on rikaste võimu väide kahetisi emotsioone tekitav: Dahrendorf väidab omapoolselt, et suured sissetulekud ainuüksi ei taga kohta eliidi seas (võimu) ja kõrget prestiiži (Hartmann 2007). Leian, et eksiarusaam „rikas=eliit“ on levinud ka Eestis, mis õhutab enam klasside vahelist vaenu kui et annaks rikastele reaalselt võimaluse (ja ka soovi) eliidi funktsioone (toimida ühiskonna üldise arengu huvides) täita. Eliidi sisemine suur diferentseeritus ei kõnele enam
süsteemi funktsioneerimisse, *konsensus ühiskonna liikmete vahel Manifestfunktisoon- soovitud, tunnustatud nähtus, tegevus Latentne funkt.- ebasoovitav, mittetunnustatud, varjatud tegevus, nähtus Düsfunktsioon- sotsiaalse korrastatuse tagajärjed, mis kõigutavad sots. korda STRUKTUAALFUNKTSIONALISTLIK TEOORIA põhihuviks suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi, terviku ja selle osade vahel. Merton Konfliktiteooriad- Marx kuni Dahrendorf. Muutused sots. struktuuris on mõjutanud konfliktide põhjusi. Konfliktid tulenevad positsioonist võimustruktuuris, mitte tootmisvahendite omamisest. 20. saj kapitalism- töölisklass pole enam homogeenne, töölisklassi roll väiksem, perekondlik kapitalism on asendunud juhtimiskapitalismiga, hiljem institutsionaliseeritud kapitalismiga, 21.saj superkapitalismiga. Ühiskond on *muudatusteks valmis, *esinevad sots. konfliktid ja need on vältimatud, *süst
allusid samale valitsejale. Nüüd tekkis kokkukuuluvustunne nendega, kes lugesid samas keeles. 57. Peter M Blau sotsiaalsel struktuuril kaks dimensiooni: sotsiaalne diferentseerumine e eristumine (horisontaalne dimensioon) ja sotsiaalne kihistumine e stratifikatsioon e ebavõrdsus (vertikaalne dimensioon). 58. FUNKTSIONALISM KONFLIKTITEOORIA Kingsley Davis, Wilberlt Moore Ralf Dahrendorf, Randall Collins Ühiskonnas toimub vaba konkurents Ühiskonnas piiratakse ligipääsu parematele positsioonide pärast positsioonidele Kõrgematel positsioonidel on andekamad Kõrgematel positsioonidel on rikaste inimesed vanemate lapsed Ebavõrdsus eksisteerib, kuna inimestel on Ebavõrdsus eksisteerib, kuna inimestel on
suurem kalduvus kuriteo sooritamisele. } Kriminaliseeritakse eelkõige töölisklassi kuritegusid. } Kõrgklassi esindajad panevad toime kuriteo juhul kui (a) neil on võimalus saada ebaseaduslikku kasu; (b) neil puudub moraal. } Kuritegevus on vaesuse funktsioon. } Majandussüsteem suurendab inimeste ebasoodsas olukorras olemist, ning suurendab nende kalduvust kuritegevusele. } Peaaegu iga kuritegu kaob ära, kui ühiskond läheb üle kapitalismilt sotsialismile. Ralf Dahrendorf (1929-2009) } Marx: eristada saab kahte klassi: kapitalistid (kes omandavad toomisvahendid) ja proletariaat (töölisklass). } Dahrendorf: töölisklass ei ole homogeenne grupp. Töölised jagunevad gruppideks ja igal grupil on omad huvid, mis ei lange ilmtingimata kokku teiste gruppide huvidega. Dahrendorfi konfliktiteooria } Iga ühiskond igal ajamomendil läbib muutusteprotsessi; sotsiaalsed muutused on kõikjal }
tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 1) Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 2) Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 3) Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine R. DAHRENDORF - ebavõrdsus on eeskätt võimusuhte, mitte alati eraomanduse tagajärg (n. haiglas, sõjaväes, ülikoolis). Kui organisatsioon saavutab teatava suuruse ja vajab tsentraalset juhtimist, tekib alati OLIGARHIA (vähemuse võim). 3. RIKKUS - PRESTIIZ - VÕIM (M. Weber). A: 233-234 / ,/AU: 236-237/, /HMS: 113-115/ a) Erinevatesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on ebavõrdne võimalus tulu saada ja kaupu osta. Tulu võidakse saada ka kinnisvaralt, kapitalilt, aktsiatest jms.
Ei saa võtta omandit ja selle järgi vaadata objektiivselt (ainult). # Marxi teooria jaoks uus: tehnostruktuur: professionaalid, manadzerid, institutsioonid, fondid. # L-Eur ja USA koemus ei toeta polariseerumisteesi. Kasvab nn. keskklass! Vastus kriitikale: 1) töölisliikumise tegevuse tõttu Marxi ennustus kummutas iseennast; 2) kapitalism on globaalne, globaalne proletariaat asub "Lõunas" 3) Edasiarendusi Marxi teooriast: a. Ralf Dahrendorf (1959): Konfliktidest tähtsam on võimu jagunemine ühiskonnas. Tähtis pole seega mitte omamine, vaid käsutamine. # Näiteks valgekraedest võib olla vähem võimu (teenindajal) kui alamastme juhil. # Naiste positsioon - kas on sama palju võimu? b. Erik Olin Wright (1976): Oluline on tootlike jõudude kontroll. Tootmisvahendite üle kontroll + -
sotsioloogid, kes pakkusid sellega mudelit, kirjeldamaks muutusi industriaalsest ühiskonnast teistsuguseks ühiskonnaks. Selle juured on 1950ndate aastate lõpu diskussioonides industriaalühiskonna teisenemise üle. Teisest küljest on võimalik väita, et idee taga on liberaalsed sotsioloogid, kes püüdsid leida jooni, mis olid ühised nii kapitalistlikele ühiskondadele läänes kui ka sotsialistlikele ühiskondadele idas. (Aron & Dahrendorf) 1980ndatest -1990ndatest on infoühiskonna mõiste käibele läinud ka poliitilise programmi vormis. Järgneva tabeli on välja pakkunud Tapio Varis (1996), kelle järgi on võimalik eristada kolme põhilist infoühiskonna poliitika suunajat, kelle põhiarengud ja huvid omavahel täielikult ei kattu. Tabel 1: infoühiskond kui poliitika USA EL Jaapan Rahvuslik Infoühiskond Rahvusvahelise
struktuur, perekonnakorraldus ja religioon võivad areneda ja muutuda suhteliselt sõltumatult majanduslikust baasist ning isegi mõjutada majanduslikku süsteemi ennast. Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: Materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus (kultuurimaterialism). Klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest (Dahrendorf). Kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta (Frankfurdi koolkond). 14. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Frankfurdi koolkond. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Cramsci ja Althusseri ideoloogiateooria. Habermas. Marksistlik esteetika: Marx kasutas seda mõistet, viidates valitsevate klasside (domineerijate) udule, millega need püüavad saavutada oma varjatud eesmärke ja sotsiaalseid huvisid
05.11 Sotsiaalne ebavõrdsus Ebavõrdsuse teooriad · funktsionalistlik teooria (liberalistlik) tihedalt seotud liberalistliku ideoloogiaga · konfliktiteooria (marksistlik) marksistliku taustaga Mõlemad on olulised sotsioloogia paradigmad. Tuuakse välja nende kahe paradigma erinevused. Lihtsustav ülevaade FUNKTSIONALISM KONFLIKTITEOORIA Kingsley Davis, Wilberlt Moore Ralf Dahrendorf, Randall Collins Ühiskonnas toimub vaba konkurents Ühiskonnas piiratakse ligipääsu parematele positsioonide pärast positsioonidele Kõrgematel positsioonidel on andekamad Kõrgematel positsioonidel on rikaste vanemate inimesed lapsed Ebavõrdsus eksisteerib, kuna inimestel on Ebavõrdsus eksisteerib, kuna inimestel on
olemasoleva hüvede jaotusega nõus, kuna igaüks on saanud selle, mille ta on ära teeninud. Omistatud staatus – selline staatus (sotsiaalne positsioon) mis omistatakse inimesele tema päritolu (vanemate staatuse) alusel. Omandatud staatus – selline staatus mille inimene ise elu jooksul omandab Meritokraatia – ühiskond kus iga inimese sotsiaalse staatuse määravad tema sisemised võimed ja motivatsioon. Konfliktiteoreetiline stratifikatsiooni teooria Karl Marx, Ralf Dahrendorf, Randall Collins - ühiskond koosneb konfliktis olevatest gruppidest - erinevad grupid omavad erineval määral hüvesid ja võimu - need kes omavad rohkem hüvesid, omavad neid tänu sellele, et nad võtavad vaesematel gruppidelt osa nende hüvedest ära - ebavõrdsus on seega kasulik ainult neile kes omavad ressursse - need kes on võimul, on seal tänu sellele, et nad takistavad jõuga teiste gruppide pääsemist võimu juurde
puhul). X loeng 4.11 (ptk 8, 9, 10, 15) SOTSIAALNE EBAVÕRDSUS II põhjused Lähenemised ebavõrdsusele - üldised (kaks teooriat, lähenemist): Funktsionalistlik teooria (liberalistlik). Konfliktiteooria (marksistlik) Vastandlikud teooriad. Funktsionalism Konfliktiteooria Kingsley Davis, Wilbert Moore Ralf Dahrendorf, Randall Collins Ühiskonnas toimub vaba konkurents Ühiskonas piiratakse ligipääsu positsioonide pärast parematele positsioonidele (piirajad on need, kellel on juba parem positsioon ühiskonnas) 27
Ei saa võtta omandit ja selle järgi vaadata objektiivselt (ainult). * Marxi teooria jaoks uus: tehnostruktuur: professionaalid, manadzerid, institutsioonid, fondid. * L-Eur ja USA koemus ei toeta polariseerumisteesi. Kasvab nn. keskklass! - vastus kriitikale: 1) töölisliikumise tegevuse tõttu Marxi ennustus kummutas iseennast; 2) kapitalism on globaalne, globaalne proletariaat asub "Lõunas" 3) Edasiarendusi Marxi teooriast: - Ralf Dahrendorf (1959): Konfliktidest tähtsam on võimu jagunemine ühiskonnas. Tähtis pole seega mitte omamine, vaid käsutamine. # Näiteks valgekraedest võib olla vähem võimu (teenindajal) kui alamastme juhil. # Naiste positsioon - kas on sama palju võimu? - Erik Olin Wright (1976): Oluline on tootlike jõudude kontroll. 1. Ressurside paigutamise, investeeringute kontroll. 2. Tootmisvahendite (seadmed, tehased jms.) kontroll. 3. Tööjõu kontroll.
annaabi.ee 
