idasuunale avanev senine Rannavärav rekonstrueeriti ümber Uueks väravaks (hiljem kutsuti ka Pimeväravaks) ning põhja avanev Karjavärav kindlustati eraldi raveliini-laadse kantsiga. Kindlustusi täiendati kahurite jaoks ehitatud patareidega, üks neist ehitati muuhulgas ka linnuse kirdenurka, kus tänapäeval lehvib Eesti lipp. Rootsi kuninga ülesandel inspekteeris 1681. aastal Narva kindlustusi tollane fortifikatsiooniteenistuse juht, väljapaistev sõjaväeinsener Erik Dahlberg. Oma kriitilises aruandes nimetab ta Narva kindlustusi ebarahuldavateks ning seniseid uuendusplaane halbadeks või liiga kalliteks. Dahlberg esitas kuningale ka oma ettepanekud, millest ühe kuningas 1683. aastal ka kinnitas. Tegemist oli täiesti uue kaitsesüsteemiga. Senisele keskaegsele linnamüürile rajanevad kindlustused jäid Dahlbergi poolt kavandatud kaitsevööndi sisse ja kaotasid tegelikult oma funktsiooni. Vanast vööndist jäi nüüd endisele joonele vaid
Maalikunst. Renessanss ehk Vasa-aja kunst Portreekunst – valitsejate ja teiste silmapaistvate isikute portreed. (välismaa kunstnikud) Urban Larsson – pks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest. Peatöö : Vädersoltavla (1535) Stockholmi Suurkirikus (J.Elbfasi koopia 1630) Skulptuur : Wilhelm Boy'd Gustav Vasa hauamonument Uppsala toomkirikus (1572) Barokk maalikunst D.K.Ehrenstrahl oli kuulsaim õukonnakunstnik, tuntud ka loomamaalijana. Erik Dahlberg kujutas Rootsist suurriiki oma graafika sarjas Suecia Antiqua et Hodierna (Endine ja nüüdisaegne Rootsi, ladina k.) Mitmeid kunstnikke kolis Rootsist välja mujale Euroopasse. Rokokoo maalikunst Rokokoo-ajastu portreekunst tõi rootsi kunstnikele ülemaailmse tuntuse. Arengut soodustas Vanade Kunstide Kuningliku Akadeemia asutamine Stockholmis 1773. aasta Gustav III poolt. G.Lundberg – elegantsed portreed. „lovisa Ulrika” A
o Nüüdseks kõik hävinenud II maalimasõjas o Taheti teha isegi üheks Rootsi kuningriigi pealinnaks o Restaureeritud Nõukogude okupatsiooni alguses ainult NARVA RAEKODA (lk 174) Seal on katusel väike haritornike (ka Tartu raekojal) · On säilinud ka KURESSAARE RAEKODA · Pärnu barokkehitistest on tuntum TALLINNA VÄRAV (kaunistatud reljeefidega) o E. DAHLBERG on selle projekteerinud (ka Narva ja Tallinna bastionide lossi autoriks) · 17.sajandi lõpus töötas Tallinnas ja Põhja-Eestis mitmeid huvitavaid puunikerdajaid ja maalikunstnikke o Neist tuntuim on Christian ACKERMANN, kes on teinud Tallinna toomkiriku altari ja kantsli Tegelenud peamiselt puureljeefiga Kui keskaja gooti ajastu koondas puureljeefid keskele ja külgedele
Nicodemus Tessin vanem alustas Drottningholmi suvelossi ehitamisega Versaille’i eeskujul N.Tessin noorem kavandas uue kuningalossi, mis valmis 1754; põhiplaanilt itaalia palazzo eeskuju, välisilme meenutab barokklikku klassitsissmi, siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman Kina slott- 1753,Lovisa Ulrika sünnipäevaks Barokne maalikunst D.K Ehrenstrahl oli kuulsaim õukonnakunstnik, tuntud ka loomamaalijana Erik Dahlberg kujutas Rootsist suurriiki oma graafikasarjas Suecia Antiqua et Hodierna; ’’Varssavi lahing’’ Mitmeid kunstnikke kolis Rootsist välja mujale Euroopasse Rokokoo maalikunst Portreekusnt tõi rootsi kunstnikele ülemaailmse tunnustuse Arengut soodustas Vabade Kunstide Kuningliku Akadeemia asutamise Stockholmis; 1773 Gustav III poolt G. Lundberg - elegantsed portreed A
maalikunst renessanss ehk vasa-aja kunst • portreekunst- valitseja te ja teiste silmapaistvate isikute portreed (välismaa kunstnikud) • urban larsson -üks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest. • Peatöö: vädersoltavla 1535 stockholmi suurkirikus skulptuur • wilhelm boy'd gustav vasa hauamonument uppsala toomkirkikus barokk maailikunst • d. k. ehrenstrahl oli kuulsaim õukonnakunstnik, tuntud ka loomamaalijana • erik dahlberg kujutas rootsist suurriikii oma graafika sarjas suecia antiqua et hodierna (endine ja nüüdisaegne rootsi lad. k.) • mitmed kunstnikud kolisid rootsist välja mujale euroopasse. • e. dahlberg „varssavi laging“ rokokoo maalikunst • rokokoo-ajastu portreekunst tõi rootsi kunstnike ülemaailmse tuntuse. • Arengut soodustas vabade kunstide kuningliku akadeemia asutamine stockholmis 1773.a Gustav III poolt. • g. lundberg elegantsed portreed
Harleman. Maalikunst. Renessanss ehk Vasa-aja kunst Portreekunst valitsejate ja teiste silmapaistvate isikute portreed. (välismaa kunstnikud) Urban Larsson pks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest. Peatöö : Vädersoltavla (1535) Stockholmi Suurkirikus (J.Elbfasi koopia 1630) Skulptuur : Wilhelm Boy'd Gustav Vasa hauamonument Uppsala toomkirikus (1572) Barokk maalikunst D.K.Ehrenstrahl oli kuulsaim õukonnakunstnik, tuntud ka loomamaalijana. Erik Dahlberg kujutas Rootsist suurriiki oma graafika sarjas Suecia Antiqua et Hodierna (Endine ja nüüdisaegne Rootsi, ladina k.) Mitmeid kunstnikke kolis Rootsist välja mujale Euroopasse. Rokokoo maalikunst Rokokoo-ajastu portreekunst tõi rootsi kunstnikele ülemaailmse tuntuse. Arengut soodustas Vanade Kunstide Kuningliku Akadeemia asutamine Stockholmis 1773. aasta Gustav III poolt. G.Lundberg elegantsed portreed. ,,lovisa Ulrika" A.Roslin paraadportreee maailja
Sealhulgas ka Habsburgide keiser Rudolfi kunstikogu Prahast. Sinna kuulusid Tiziani ja Rubensi maalid ja gootide 1400. a vanune hõbepiibel. Kuniganna eraraamatukogu kujunes üheks Euroopa suurimaks. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) Ehitati uusi või ehitati ümber vanu losse klassitsismimõjutustega barokkstiilis. Riiki kutsuti välismaiseid arhitekte ja kunstnikke, teadlasi ja kirjanikke, kellest mtmed jäid Rootsi ka elama. Erik Dahlberg koostas raamatu ``Suecia antiqua et hodierna``, milles oli ülevaade Rootsi suurriigi olulisematest ehitistest. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) Aadliseisusesse tõsteti senisest rohkem perekondi ja tema troonist loobumise hetkeks oli neid üle 700 ehk üle kahe korra rohkem kui kuninganna valitsema asudes. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) Aadelkonna tähtsus tõusis ja Riiginõukogu mõju vähenes tunduvalt.
Narvas arenes manufaktuurtööstus. Tööstusettevõtetes valmistati linast ja kanepist kiudu, töödeldi poolfabrikaate. Tähtis osa tööstuses kuulus metsaraiele. Pärast 1601. ja 1659. aasta tulekahju, mis hävitas linna, ehitati Narva uuesti üles. Arhitektuuri juurdusid barokk ja varajane klassitsism. Linnaelanike arv tõusis 3000 inimeseni. XVII sajandiks ümbritses linna võimas bastionide süsteem, mille projekti autoriks oli Erik Dahlberg. 19. novembril 1700 toimus Narva lähedal esimene suur lahing vene ja rootsi vägede vahel, mis lõppes rootslaste võiduga. Kuid 1704. aasta 9. augustil vallutas Peeter I tormijooksuga linna. Narva läks Vene Impeeriumi valdusesse. Haapsalu Haapsalus algas Rootsi aeg 9. augustil 1581. aastal, kui Rootsi väed lõplikult Haapsalu venelaste käest vallutasid. Läänemaa rannikualadest koos Haapsalu linna ja linnusega
Rootslased pööravad suurt tähelepanu linnade kindlustamisele. Oluline militaararhitektuur. Bastionid- rajatud suurtükkide jaoks, ehitatud linna müürist välja, ühendavad maa-alused käigud (varustati suurtüki meeskonda varustuse ja toiduga). Suur koorem, kividega kindlustatud, peal mullakuhjatus. Viisnurkne põhiplaan. - Kõige paremini Narva bastionid, 5 tükki - Tallinnasse taheti 12, saadi valmis 3- Harjumägi, Linnamägi, Rannavärav (tugevasti muudetud kujul). E. Dahlberg- Pärnus Tallinna värav, reljeefide ja petikutega. Keskus Narva linn, põleb maani maha, ehitatakse barokkstiilis üles, hävines II ms. Elumajadel olid kaunistustega uksed, reljeefid, laiema küljega tänava poole majad. Säilinud ainult Narva Raekoda, restaureeritud G. Doifeli poolt. Rootsi ajast säilinud Kuressaare Raekoda, väikene, väliselt jätab laohoone mulje, kahekorruseline, valmis 1670.
Põldma ,,Lepatriinude jõulud.” H. Käo ,,Kusagil mujal.” Nimetage eesti lasteraamatuid (vähemalt 5), mille põhjal on tehtud multifilm (teada ka filmi režissööri). * E. Raud ,,Naksitrallid” R: Avo Paisik. *Huviline filmikaamera R: Ants Kivirähk * Silvia Väljal ,,Jussikese seitse sõpra” R: H. Pars. *Ellen Niit ,,Suur maalritöö”R: A. Järvine.*Aino Pervik,,Kunksmoor” R: H. Pars. Milliste tuntud lastelaulude või luuletuste põhjal on tehtud multifilimid? A. Dahlberg „Mutionu pidu“ („Laululood“), režissöör: Valter Uusberg. A.Grenzstein „Uhti, uhti uhkesti“, režissöör: Heino Pars. E. Niit „Krõll“, režissöör: Elbert Tuganov. Võrrelda Miriami peitusemängu lugu raamatus ja multifilmis. Mis tuleb paremini esile raamatus, mis filmis? Raamatus: vanemad õpivad lastelt (ketšup vaasiks), raamatus mainiti vaid lugemist- olgu, miriam kõige vanem, tema loeb, suurem võimalus fantaasiaks
tagasi maksma. Iga ülearuse rakmepäeva eest pidi rentnik maksma kaks hõbetaalrit, iga jalapäeva eest ühe hõbetaalri ja iga ülearuse küüdipenikoorma eest 8 ööri. Ka keelati rentnikele talupoegi (peremehi) karistada, kui nad mõnes asjas eksinud, sest nende süüteod pidid kuuluma kohtu alla Karl XI tegi kindralkuberner Erik Dahlbergile ülesandeks koostada ja saata projekt kodukariõiguse kohta aadlimõisates, mille Dahlberg ka teostas, kuid energilise ja teovõimelise Karl XI surma tõttu jäi see realiseerimata. Tema järglane Karl XII arvas aga, et raske on ilma aadli nõusolekuta korraldada aadlimõisate alla kuuluvate talupoegade maksumäärasid või 10 muul viisil teha korraldusi eraomandi puhul. Ta andis kindralkubernerile kasu teha muudatuste projekt rüütelkonnale maapäeval teatavaks, kuid sellega lükkus asi edasi ja
Elamutel olid uhked portaalid rikalike reljeefkaunistustega Omapäraseks jooneks olid ka väiksed tornid majade külgnurkades Nüüdseks kõik hävinenud II maalimasõjas Taheti teha isegi üheks Rootsi kuningriigi pealinnaks Restaureeritud Nõukogude okupatsiooni alguses ainult Narva raekoda (lk 174) Seal on katusel väike haritornike (ka Tartu raekojal) On säilinud ka Kuressaare raekoda Pärnu barokkehitistest on tuntum Tallinna värav (kaunistatud reljeefidega) E. Dahlberg on selle projekteerinud (ka Narva ja Tallinna bastionide lossi autoriks) 17.sajandi lõpus töötas Tallinnas ja Põhja-Eestis mitmeid huvitavaid puunikerdajaid ja maalikunstnikke Neist tuntuim on Christian Ackermann, kes on teinud Tallinna toomkiriku altari ja kantsli Tegelenud peamiselt puureljeefiga Kui keskaja gooti ajastu koondas puureljeefid keskele ja külgedele maalingud, siis barokiajastul on asi vastupidi
aastal. Liivimaa rüütelkonna liikmed võivad kokku tulla ainult siis kui kindralkuberner neid kaasab. Karistamise laines karistatakse ka Saaremaa rüütelkonda, aga nemad ei olnud tegelikult asjaga üldse seotud, karistati üldises sõiduvees, Saaremaa rüütelkond mõneks ajaks oma eksistentsi samuti kaotab. Ainukesena tuleb olukorrast puhtalt välja, on Eestimaa rüütelkond. Kui Hastfer sureb, siis Liivimaa aadlikud korraldasid rõõmupeo. Järgmine kindralkuberner oli Dahlberg, kelle ülesandeks oli Liivimaa aadlike ja Rootsi riigi suhete parandamine. Patkulile pannakse süüks Põhjasõja puhkemine, teada on, et ta õhutas Rootsi-vastase koalitsiooni kujunemist. Astus Saksi kuninga teenistusse ja tema paneb idee Saksi- Poola kuninga pähe, et ta peaks vallutama Liivimaa. Kuna ka Venemaal olid pretensioonid, siis Ingerimaa oleks pidanud minema Venemaale. Patkul oli ka Vene riigi teenistuses, kus andis Peetrile nõu, sealt tagasi Saksimaale. 1705.aastal intriigide
annaabi.ee 
