Saksa kangelaslaul Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised sõjakirved käes (iga hetk valmis kas vaenlase
paremini kui ükski teine. Teoses pole armastust ega huumorit, ainult rahvuse kaitsmise idee. Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised
Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised sõjakirved
Iseloomsutab realistlik toon. Ülevuse puudumine. Konkreetsed kirjeldused, puuduvad poeetilised hüperboolid ja metafoorid. Lahing sõdurile raske rtöö, sõjasaak tähtis. ,,nibelungide laul" 13. Saj.Saksamaal. Rüütlikirjanduse kõrghetkel. Loonud anonüümne spiilman. Esiplaanil armastus ja abielu. Solvumine, kättemaks, rüütellikuse ilmingud. Sarnaneb rüütliromaanile. Euroopas kõige traagilisem. Esimene trükki jõudnud keskaegne eepos (1757a.) Teosele on omased daamikultuse, aumõiste ja abielutruuduse motiivid. Vahelduvad pidustused ja turniirid lahingutega. Kauge ajalugu segunenud müütidega. Autorit on mõjutanud ristiusk. Koosneb 39 episoodist, nimetat. Avantüürideks. S.o. seiklusteks. Jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Sisulised Peategelased Kremhild ja Hagen. Üks eepose alikaid on olnud muinasjutud. Motiivid seostuvad Siegfriedi(aus, mehine) ja Brünhildiga. Sieg. Ja Kriem. armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses ilusaimaks
vahel on vahem kui sajand. Teose peategelasel Cidil tekivad vastuolud kuningaga ja ta saadetakse Kastiiliast välja. Ta võidab lahinguid mauride ja kristlaste vastu ning lõpuks lepib kuningaga ära. Sakslaste kuulsaim kangelaseepos "Nibelungide laul" pärineb XIII saj algusaastaist kui Euroopa kirjanduses oli levimas uus suur nähtus, rüütliromaan. ,,Nibelungide laul" on eelpoolnimetatuis kõige seikluslikum. Ühes juhtmotiivis võib näha rüütliromaanides mõjuka daamikultuse teema peegeldusi. Venelaste kangelaslaul ,,Lugu Igori sõjaretkest" on loodud XII teisel poolel. See oli üleminekuaja teos. ,,Laul Igori sõjaretkest" jutustab sellest kuidas Novgorod-Severski vürst Igor alustas retke polovetside vastu kuid nende malev purustati ning esmakordselt Vene ajaloos langes vangi korraga neli vürsti. See teos vajus kauaks unustuste hõlma. Peale tatarimongoli vallutusretki oli ales vaid üks kasikirjaline versioon teosest, mis avaldati tõlkega uuemasse vene
Iseloomsutab realistlik toon. Ülevuse puudumine. Konkreetsed kirjeldused, puuduvad poeetilised hüperboolid ja metafoorid. Lahing sõdurile raske rtöö, sõjasaak tähtis. ,,Nibelungide laul" 13. Saj.Saksamaal. Rüütlikirjanduse kõrghetkel. Loonud anonüümne spiilman. Esiplaanil armastus ja abielu. Solvumine, kättemaks, rüütellikuse ilmingud. Sarnaneb rüütliromaanile. Euroopas kõige traagilisem. Esimene trükki jõudnud keskaegne eepos (1757a.) Teosele on omased daamikultuse, aumõiste ja abielutruuduse motiivid. Vahelduvad pidustused ja turniirid lahingutega. Kauge ajalugu segunenud müütidega. Autorit on mõjutanud ristiusk. Koosneb 39 episoodist, nimetat. Avantüürideks. S.o. seiklusteks. Jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Sisulised Peategelased Kremhild ja Hagen. Üks eepose alikaid on olnud muinasjutud. Motiivid seostuvad Siegfriedi(aus, mehine) ja Brünhildiga. Sieg. Ja Kriem. armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses ilusaimaks
Rüütlikirjandus oli kurtuaasne kirjandus sest rüütel kui selline pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja. Daamikultus - läbis rüütlikirjandust keskse motiivina. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajärjekorras daami, kelle kõikidele soovidele ta vastuvaidlematult allub, kinnitades oma jäägitut truudust. Rüütlikirjanduse tähtsus - tõstes esiplaanile daamikultuse ja armastuse teema, tähistas rüütlikirjandus ühtlasi jõulist nihet maise ja ilmaliku elutunde poole, eemale kirikudogmadest ja askeesist. Samas rüütlikirjandus mitte ainult ei jäädvustanud rüütelkonna kombestikku ja elunorme, vaid oli ise nende aktiivne kujundaja. Trubaduurid - uut tüüpi, enamasti aadelkonnast pärit laulikud keda kutsuti nii Lõuna-Prantsusmaal. Trubäärid - laulikud Põhja-Prantsusmaal.
armastus, abielu, solvumine, kättemaks, rüütellikkuse ilmingud · eepos läheneb rüütliromaanile · see on Euroopa kangelaslauludest kõige traagilisem · esimese keskaegse eeposena jõudis see trükki 1757. aastal · Nibelungide laulu aluseks on 2 lühikest eepilist laulu, mis arenesid süzee hargnemise teel, kui lisandusid üha uued tegelased ja episoodid · autor andis lauludele ühtse vormi, sobitas nende sisu · ---- · omased on daamikultuse, aumõiste ja abielutruuduse vormid; pidustused ja turniirid vahelduvad lahingutega · eepos pakub ideaalpilti rüütlikultuuri õitseaja feodaalühiskonna elust · sisaldab ka rahvuslikke jooni · eepos on segunenud müütidega ning ristiusuga · ---- · peategelased on Kriemhild ja Hagen neid vastandatakse · üks eepose iidseid allikaid on muinasjutud seostuvad Siegfreidi ja Brünhildiga
Laul minu Cidist: XII saj. Tõetruum ajalugu kui RL. Religioosne fanatism võõras, sõda mauride vastu on Cidile igapäevane töö. Kangelaste iseloomud ei avane, vähem psühhologiseeritud. Cidis rõhutatakse pigem inimlikkust. Suurem osa eraelu. Rahva armastus mitte tänu sõjasangarlusele vaid tänu suuremeelsele ja lihtsale käitumisele. Nibelungide laul: XII-XIII saj., kui Euroopa eepilises kirjanduses levis rüütliromaan. NL juhtmotiiv – vasallitruudus valitsejannale, daamikultuse mõjutus. Kontrastid arhailise ja uue vahel: kirikus käimine vs võlukuue kasutamine. Kangelase individuaalsuse esiletoomine (nagu RL). Kangelane pole eksimatu. Enesekriitiline, rahva kõlbluse üle juurdlev vaim. Traagilisus, süngus. Wagneri ooperitetraloogia. Lugu Igori sõjaretkest: vene. XII saj. Rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja osalejate liialdused. Autor kirjutab vahetult peale sündmusi ja neile, kes ise sündmustes osalesid või
Rüütlikirjandus e. kurtuaasne kirjandus sai alguse XII sajandi keskpaigas Lääne- Euroopast. See kirjandus seostub Prantusmaaga, kuigi ka Saksamaal oli samalaadne kirjandus.Mõjukaks sai juhtiva ühiskonnaklassi, rüütelkonna kultuur. Provinces tekib trubaduuride lüürika. Trubaduurid pidi dolema head muusikud, sageli olid nad kuningad. Leiutasid stroofivorme. Adam de la Halle-kirjutas 1285 ,,Robini ja Marioni laulu". Bernard de la Ventadorn- tõi sisse daamikultuse, rüütel pühendas laulu lemmikdaamile. Sõtta minnes kandis selle daami riietuse värvi rõivaid. Lugu: Aucassin ja Nicolette. Peategelased on Garin, Beaucaire krahv, tema poeg Aucassin, ja Nicolette, saratseenist orjatar. Aucassin ja Nicolette tahavad meeleheitlikult abielluda, kuid Garin keelab sellee ning vangistab nad, kuigi hiljem pääsevad nad mõlemad põgenema. Pärast mitmeid seiklusi, noored armastajad siiski abielluvad
· Cid on oma käitumises suuremeelne ja lihtne temast räägitakse kui "minu Cidist" · Kõik see kajastab hispaania eepose demokraatlikku vaimu, mis vastandub germaani ja prantsuse laulude heroilis-rüütellikule paatosele. "Nibelungide laul" · Germaani kangelaslauludest tuntuim, pärineb 12.-13. sajandi vahetusest ajast mil Euroopa eepilises kirjanduses oli laialt levimas uus nähtus rüütliromaan. See avaldab selget mõju daamikultuse olemasolus. · Ajalooline taust pärineb suure rahvasterände ajast: germaani hõimude omavahelised kokkupõrked ja võitlused teiste hõimudega (hunnidega). See kauge ajalugu on põhjalikult segunenud müütidega (12.-13. sajandi rüütliromaan samas taaselustas vanade müütide fantaasia ja seikluse). Need müüdid pole aga enam nii toored ja arhailised nagu Edda-aegsed. · Kangelaste individuaalsuse esiletoomine nagu ,,Rolandi laulus".
Selleks ajaks olid kujunenud võimsad feodaalvaldused ja ehitatud lääniisandate uhked lossid, kus rahuaegadel muutus tähtsaks õukonnaelu oma kombestiku ja normidega. Rüütel pidi olema lisaks sõjaliselt ja vasallitruuduse poolest silmapaistvusele ka laitmatu käitumisega, tähelepanelik, viisakas, kõrgete kõlbeliste põhimõtetega seltskonnas ja eraelus. Rüütel pidi daamidega ilusti ümber käima daamikultus peenetundeline ja hell armastaja. Rüütlikirjandust nimetatakse daamikultuse tõttu ka kurtuaasseks kirjanduseks. Rüütel teenis eelkõige südamedaami. See tõstab esile armastuse ning nihutab elutunnetust vaimulikult ilmalikule. Rüütlikirjandus jäädvustas rüütelkonna kombestikku ja elunorme ning kujundas neid aktiivselt. Kirjanduse ühiskondlik funktsioon laienes märgatavalt. Euroopas kadus autorite anonüümsus. 12.saj kerkisid esile I tuntud kirjanikud, nt Marie de France nad allusid rangetele vormilistele ettekirjutustele. Rüütlikirjandus levis enim
annaabi.ee 
