Siiski 2 pole varajast veigelat otstarbekas lõigata kevadel, kuna ta kuulub põõsaste alla, mis õitsevad kevadel (Uusen 2010). Pigem lõigata kahjustunud või külmunud oksad välja kohe pärast õitsemist (Seemnemaailm). Elujõulisi oksi tuleks kärpida, väetid ja vanad oksad tuleb tervikuna välja lõigata. Hooldamata, vanu põõsaid tuleb tugevasti harvendada ja tagasi lõigata (Calmia istikuäri). Varajane veigela vajab iga 3-4 aasta järel 1/3 võrra noorendamist (Vaasa 2003). Istutusjärgne hooldus Kõik veigelad taluvad ümberistutust hästi. Sobivam on teha seda kevadel enne pungade puhkemist. Istutusauk peaks olema suurusega 0,5*0,5 meetrit, kuhu pannakse segu liivast, kõdusõnnikust ja mättamullast, lisatakse ka 20-30 grammi kompleksväetisi. Peale istutamist kastetakse rikkalikult ning multsitakse. Järgmise aasta varakevadel tuleks külvata juba lumele
tuleks vanu põõsaid kevadel madalalt lõigata. Uued võrsed kasvavad väga kiiresti (Seemnemaailm). 12 HARILIK LODJAPUU Lühiiseloomustus Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) (joonis 1) on muskuslilleliste sugukonda kuuluv põõsaliik. Rahvasuus tuntakse teda ka õispuu, koerõisupuu, hullukoeramarjapuu ja leedripuu nime all (wikipedia). Eestis leidub ta tavaliselt suure põõsana kasvamas viljakate muldadega metsades (Calmia). Joonis 1. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Kasvab ta eelkõige just Euroopas, Aasia lääneosas ja leidub ka Aafrika põhjaosas. Kasvamiseks eelistab lodjapuu just niiskemaid kohti ja viljakamaid muldi (Calmia). Kui vaadelda lodjapuu lehti, siis on need kolme, ja harvem kuni viie tipulised ja sarnanevad väga vahtra lehtedega. Õied on tal valged, kerge roosaka või roheka varjundiga. Lodjapuud võib õitsemas näha mai lõpul ja juuni alguses
Juurepall kaetakse mullaga ja tallatakse kinni ning kastetakse. Esimesel kuul peale istutamist kastetakse taimi vähemat kord nädalas põhjalikult, väga kuival perioodil kaks korda. Parim pinnas istutamiseks koosneb 2 osast heast mullast, 1 osast turbast ja 1 osast liivast. Istutusaugu põhja sobratakse pinnasesse kuni 500 g kompleksväetist puu kohta. Kolmandast kevadest pärast istutamist rehitsetakse kevadeti mulda kevadväetist 100- 120 g/m² (Calmia 2013). Elupuuhekki puhul tuleks esimesel kahel kevadel peale istutamist hekk veebruaris kinni katta spetsiaalse varjutuskangaga. Varjutamata noor elupuuhekk hukkub, kuna maapind on kevadel kaua jääs, päike aga paistab eredalt ja igihaljas elupuus algab elutegevus varakult. Külmunud maast aga ei saa puu elutegevuseks vett kätte ning kuivab ära. Varjutuskangas lükkab puu kasvuperioodi algust edasi. Kangas eemaldatakse tavaliselt aprilli teisel poolel või kui maa on sulanud (Hortes 2013)
Magnoolia ladina k. Magnolia on heitlehine valgete lõhnavate õitega, kuni 3m kõrguseks kasvav kaunis põõsas ning on üks talvekindlamaid puittaimi Eesti kliimatingimustes (Hortes). Magnoolia õis on ehituselt lihtsam kui hilisematel õistaimedel. Kui näiteks roosõieliste sugukonda kuuluval õunapuul on õiel kroon- ja tupplehed selgelt eristunud, siis magnooliate õiekattelehed ei erine. Enamasti on õied ka veel hästi lõhnavad. Selle tõttu kutsutakse magnooliaid ka tulbipuudeks (Calmia). Magnoolia õitseb maist oktoobrini ning pärast seda ehivad taime suured kuni 15 cm pikkused käbikujulised erksavärvilised oranžikaskollased viljad. Magnoolia on kergelt mürgine ja seda kasutatakse meditsiinis. Kuna magnooliad ei talu ümberistutamist, tuleb neile sobivat kasvukohta hoolega otsida. Magnooliate juurestik on pindmine ja juurekava hõre, narmasjuuri on vähe. Mulla suhtes on nad küllaltki nõudlikud, seega muld peaks olema parasniiske, kergelt happeline ja õhurikas
Üheaastasi oksi kärpida kuni 1/3 nende pikkusest. (V. Veski ja A. Niine, 1961 7 Deutzia scabra Kare deutsia Hooldus Taim kardab põuaseid suvesid, mistõttu peab taime kastma eriti õitsemise ajal. Kui taime ei kasteta põuasel ajal, võib taim hukkuda. Kuna taim talub külma kuni -25 kraadini, siis külmematel lumeta talvedel peab taime kinni katma(Calmia Istikuäri OÜ). Selleks võib kasutada näiteks kuuseoksi. Lõikamine Soojema talve järel lõigatakse, kui enamik oksi on elus. Enamasti soovitatakse tagasi lõigata 1/3 oksi veerandi peale. Kuna noored võrsed õitsevad rohkem, näeb põõsas tihedam ning värskem välja. Vanemaid oksi tuleks tervikuna välja lõigata kohe peale õitsemist (Calmia Istikuäri OÜ). Paljundamine Deutsia on hea juurduja. Kui aias on kerge liivakas muld, siis võib pist-oksad torgata otse peenrasse
aastaks). Vegetatiivselt paljundatud sirelid: Säilitavad hästi emataime omadusi Har. sireli juurevõsundid moodustavad tugevaid võsundeid Ei ole esimestel kasvuaastatel talvekindlad Neile poogitud sorte ei või kasutada veget. paljundamiseks look- ja rennvõrsikutega Kasutatud kirjandus 1)Sirelid, Vladimir Kalva, (1988) Tallinn. Valgus. lk 175 2)Puittaimede pookimine ehk vääristamime. ·) http:// www.karner.ee/puittaimede-pookimine-ehk -vaaristamine-2 / 3) Calmia: Hariliku sireli pookimisest. http://www.calmia.ee/Taimed/Sirel/vulgaris. Lõpp
põllumajanduslikust maast.. Tõene *Eestis on 10% suurtalunike käes 74% põllumajanduslikust maast. Tõene 3. Talul on maa olemas ja soov rajada vaarikaistandus, kuid pole vaarikaistikuid. Püüdke internetist leida vastused järgmistele küsimustele: Kust vaarikaistikuid muretseda? Kas Eestis on sobiva istutusmaterjali tootjaid? (3) Istikud tuleks muretseda mõnest tunnustatud puukoolist, nt Juhani Puukool, Kristiine Aiakeskus, Calmia Istikuäri. Milliseid sorte valida? Millised sordiomadused on kõige olulisemad? Meie karmides kliima oludes tuleks valida hea talvekindlusega sort. Meil võib kasvatada maasikvaarikat, harilikku vaarikat, läänevaarikat ja vaarika ning pampli ristandeid ehk nt Boisenberryt. 4. Põllumajanduse intensiivistamise tagajärjed ei pruugi avalduda kohe. Pildil on kujutatud ühte intensiivse põllumajanduse tagajärjel toimunud keskkonnakatastroofi. a) Mis olid selle katastroofi tekkepõhjused
06.2011 http://aedjakodu.tarbija24.ee/477356/aednik-soovitab-milliseid-metsataimi-voiks-kasvatada- koduaias/ (17.12.2012) 2) Aed ja Kodu ,,Kaks pilti vaata, kuidas rajada turbapeenart" 28.03.2011 http://aedjakodu.tarbija24.ee/409742/kaks-pilti-vaata-kuidas-rajada-turbapeenart/ (17.12.2012) 3) Aed ja Kodu ,,Metsamarju saab edukalt kasvatada ka koduaias" 12.09.2011 http://aedjakodu.tarbija24.ee/560928/metsamarju-saab-edukalt-kasvatada-ka-koduaias/ (16.12.2012) 4) Calmia Istikuäri ,,Jõhvikas" http://www.calmia.ee/mari2.html (16.12.2012) 5) Eesti Entsüklopeedia ,,Jõhvikas" http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5hvikas3 (17.12.2012) 6) Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus ,,Metsamarjade kasvatamine" http://www.pikk.ee/valdkonnad/maaettevotlus/mitmekesistamine/metsamarjade- kasvatamine/iseloomustus (17.12.2012) 7) Hansaplant ,,Metsamarjade kasvatamine koduaias" http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=5&art=935 (17.12.2012)
Selleks on oluline juurevõsusid regulaarselt tagasi võtta. Seda tehakse tavaliselt siis, kui taim on puhkeolekus. Harilikku äädikapuud on soovitatav iga kevad väetada (70g/m 2), et varre ja õite kasvu edendada. Kuivadel perioodidel tuleks taimi ka kasta. Üldiselt on liik kahjuritevaba. Haigusetekitajateks võivad olla erinevad seenhaigused (sh näiteks Nectria cinnabarina, Verticillium). HARILIK PIHLENELAS (Sorbaria sorbifolia) Joonis 26. Harilik pihlenelas. http://www.calmia.ee/Taimed/pihlenelas.html Iseloomustus Pihlenelas on põõsas, mis võib enda alla hõlmata väga suuri alasid. Oma kasvuala suurendab ta juurevõsude abil, pidevalt uusi kolooniaid tekitades. Kasvuks ja levikuks ei vaja pihlenelas erilisi kasvutingimusi, sest suudab kasvada pimeduses ja väheviljakatel muldadel. Kuigi ta võib kena välja näha, ei sobi ta klassikaliselt aedadesse, kuna tema kiiret levikut on raske kontrollida
op=body&id=78&art=21 [4] Luua metsanduskool. (2011). Puude ja põõsaste hooldamine. [WWW] https://luua.kovtp.ee/kasulikku/-/blogs/puude-ja-poosaste-hooldamine-ii-osa [5] Seemnemaailm. (2002). Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides. [WWW] http://www.seemnemaailm.ee/index.php?mark=5&vote=12380&lang=ee [6] Haljassaare. Harilik kuldvihm. [WWW] http://www.haljassaare.ee/puukool/?mod=2&taim=352%20%28 [7] Hansaplant. Perekonnakirjeldus. [WWW] http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=163&art=111 [8] Calmia. Harilik kuldvihm [WWW] http://www.calmia.ee/Taimed/laburnum_alpinum.htm [9] Vikipeedia. (2015). Kirsipuu [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Kirsipuu [10] Rodoaed. (2013). Kirsipuude hooldamine ja kasvatamine. [WWW] http://www.rodoaed.ee/kirsipuude-hooldamine-ja-kasvatamine/ [11] Maakodu. (2011). Ploomi- ja kirsipuu ootab lõikajat. [WWW] http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/ploomi-ja-kirsipuu-ootab-loikajat?id=49812615 [12] Valgamaalane. (2005). Iga viljapuu vajab kärpimist. [WWW]
Eestis kohtab enamasti Loode-Eestis ja saartel. Kadaka puitu kasutatakse tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks ning käbisid ravi eesmärkidel või alkoholitööstuses. 13 KASUTATUD MATERJALID Jugapuu. Eesti taimed. [http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/jugapuu.htm] 3.04.2011. Hannust, A. Omamoodi okaspuu. Kodu & Aed. 12/2007. lk. 82-85. Harilik jugapuu. Calmia Istikuäri OÜ. [http://www.calmia.ee/Taimed/igihaljad_puud/jugapuu.htm] 3.04.2011. Harilik kadakas. Eesti taimed. [http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kadakas.htm] 3.04.2011. Harilik kadakas täiendav info. Eesti taimed. [http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kadakas2.htm] 3.04.2011 Harilik kuusk täiendav info. Eesti taimed. [http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kuusk2.htm] 3.04.2011. Harilik kuusk. Puud ja põõsad. Dendroloogiline abimaterjal enamlevinud Eestimaa puude ja põõsaste kohta. [http://www.tihemetsa
Puhkevad õitsele augustis. Liigi eritunnused: tärkavad kevadel hilja, õis meenutab nuia. Kasvukoha nõuded: vajab päikesepaistelist kasvukohta ja kuivemat kuni parasniisket vett läbilaskvat aiamulda. On talvel tundlik liigniiskuse suhtes. Kasutamine haljastuses: suuremas kiviktaimlas, püsilillepeenras. Joonis 33. Tähkjas liatris (http://www.eattheweeds.com/liatris-dotted-blazing-star/) Joonis 34. Tähkjas liatris Kasutatud kirjandus: Calmia. Liatris Liatris sp. Kättesaadav http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/liatris.htm. 10.09.2013. Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=233&art=271. 10.09.2013. Hansaplant. Tähkjas liatris. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=233&cid=330&cgid= . 10.09.2013. 1.18 Kobarpea (Ligularia) Konkreetne liik: harilik kobarpea (Liguria sibirica) (joon. 35, joon.36) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 70-150 cm.
annaabi.ee 
