Reisides läbi Hotani ja Hsiliangi jõudis ta Pekingisse, kus valitses Kubla-khaan, kes rajas Hiinat aastani 1368 valitsenud Yuani dünastia. Marco Polo viibis Hiinas 17 aastat. Ta õppis ära mongoolia keele, vastutas mitmete diplomaatilise missioonide eest ja sooritas ulatuslikke reise Birmasse, Tonkingi ja Annamisse. Tagasitee merd ja maad mööda viis ta Khanbalikist läbi (Põhja-Hiina) Zaituni sadamasse (nüüd Chafu). Lühikest aega viibis ta Jaave saarel. Reisides Hormuzest läbi Calicuti (Malabari rannik) ja Somnati (Gudzerat, Cambay laht) jõudis Marco Polo maad mööda Trapezunti Mustal merel. Peaaegu veerand sajandit hiljem naases ta 1295. aastal Veneetsiasse. Genova-Veneetsia sõja käigus sattus Marco Polo Vanglasse. Ta kasutas seda aega (1298-99) oma reisiaruande dikteerimiseks kaasvang Rusticusele, kes selle kirja pani. Marco Polo seiklused Aasias, mis ilmusid pealkirja all ,Reisid', sisaldasid sedavõrd
J: Henrique Meresõitja. EG: avastasid Madeira ja Assoori saared, Roheneeme ja Roheneeme saared ning jõudsid Gambia ja Senegali jõe suudmeni. RT: need retked panid aluse Portugali mere- ja kolooniavõimule. 2. A:1487- 1488. J: Bartolomeu Diaz. EG: jõudis hea Lootuse neemeni. RT: India meretee kindlakstegemine, et on võimalik ekvaator ületada. 3. A: 20.mai 1498 J: Vasco da Gama. EG: jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut ja jõudis araabilaste lootsi abiga Calicuti sadamasse India edelarannikul. RT: jõudis kodumaale tagasi vürtsidest pungil laevadega ja uus meretee Indiase oli avastatud. 5. Nimetage vähemalt viis suurte maadeavastuste tulemust. · Ameerika avastamine · silmaring laienes saadi teda juba maailmameresid 90% ja maismaast 60% · Kaubanduse areng- vürstimajandus · Põllumajanduse areng · Õpiti uusi seninägematuid taimi ja loomi tundma, koduloomad
esimest korda maad. Teine tase Jõuti Guanahani saareni Kolmas tase Bahama saarestikus. Neljas tase Viies tase 12. oktoobrit tähistatakse kui Ameerika avastamise päeva. Meretee Indiasse avastas Vasco da Gama, kes jõudis 20. mail 1498 Calicuti sadamasse India edelarannikul. Fakti, et on avastatud uus manner, käis esimesena välja Amerigo Vespucci, tema järgi nimi Ameerika. 1519-1522 sai teoks esimene ümbermaailmareis, mida juhtis Fernão de Magalhães. Maadeavastused laiendasid eurooplaste silmaringi. Euroopasse toodi kartul, tomat, mais ja tubakas. Kehtestati kaubandusmonopolid. 16. sajandi tähtsamad Euroopa sadamad: Lissabon ja Sevilla. 17. sajandi tähtsamad Euroopa sadamad: Amsterdam ja Antwerpen.
· Sõnumid, kui inetult portugallased Mocambique's käitusid jõudsid juba enne neid kohale ning moslemid kavatsesid nad vangistada. 13.aprillil lahkuti Mombasast ning jäeti see leppimatult vaenulik moslemite linn selja taha. · Capocate linnas kohtasid kahte Tunisest päris moslemit. Rääkisid pikalt India määratutest rikkustest ning pakkusid oma abi. Sõbraliku mauri nimi oli Moncaide. · 27.mail jõudsid Portugali laevad Calicuti lähedal Pandarani ankrupaika. Seal teatas trobikond pärismaalasi, et zamorin ootan neid Calicutis oma palees. · Augusti algul otsustas Gama, et on aeg alustada koduteed. Zamorini ei andnud lahkumisluba, nõudis suure tollimaksu tasumist ja pani portugallased koduaresti. Laevadele jäänud Gamat ja meeskonnaliikmeid jahmatas selline käitumine · Lähedal ja kaugel levitati portugallaste kohta halvustavaid jutte. · 19
rikkusi, ta suri unustatuna ja vaesuses. b) 15/16 saj vahetusel uurimusretked Brasiilia rannikule. · Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci veendus, et tegu on Uue Maailmaga, mida peagi hakati tema järgi nimetama Ameerikaks. 4. Meretee avastamine Indiasse (1498) a) Portugali maadeavastaja Vasco da Gama · 5 kuuga jõuti 4 laevaga Aafrika lõunatipuni. · Mosambiigist võeti Araabia loots, kelle abiga jõuti India Sadamasse Calicuti (Kalkuta). · Tagasi suunduti suure vürtsilaadungiga ja vaatamata laeva hukkumistele, tehti kulutused kuhjaga tasa. b) Vürtsikaubandus kujunes Portugali monopoliks. · Araabia kaupmehed tõrjuti India ookeanist välja. 5. I ümbermaailmareis (1519-1522) ja teised maadeavastused a) Hispaania eesmärgiks Indiasse läänetee leidmine · 5-laevalist retke (253 meest) juhtis portugali aadlik Fernao de Magalhaes.
ookeanini./1487-1488/ · Juudi päritolu Itaalia meresõitja Christoph Kolumbus läks Hispaania kuningakoja toel otsima teed Indiasse 12. oktoober 1492 jõuti Bahama saarestikku, tähistatakse Ameerika avastamise päeva ise arvasid nad, et see on India. Praegu on selle koha nimi Lääne-India saarestik. · Meretee Indiasse avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama 1498 aasta 20. mail. araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse jõudes /India edelarannikul/ · Esimene ümbermaailmareis 1519 1522 Hispaania teenistuses olnud portugallane Fernao de Magalhaes. Jõudis vürtsisaarteni lääne suunast. Filipiinidel puhkenud tülis tapsid ta pärismaalased. Astrolaab üsna täpselt sai määrata laiuskraade, pikkuskraade aga veel mitte. vaja oleks olnud täpsemat ajamõõtmist, seda aga ei suudetud veel. Brasiilia nimi puid nimetati ,,braxili´teks"
Aastatel 1497 – 1504 tegi ta mitu uurimisretke Lõuna-Ameerika idarannikule ning nimetas selle Uueks Maailmaks. Meretee Indiasse avastas hoopis esimese eurooplasena portugallane Vasco da Gama, kes 1498 jõudis kolme laevaga Hea Lootuse neemelt lähtudes ja Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 6 araabia lootside abi kasutades Calicuti sadamasse India edelarannikul. Esimese ümbermaailmareisi aastatel 1519 – 1522 tegi Hispaania lipu all sõitnud portugallane Fernão de Magalhães. Ületanud Vaikse ookeani jõudis F. de Magalhães Filipiinidele, kus ta konfliktis pärismaalastega tapeti. Tagasi Hispaaniasse jõudis teele läinud viiest laevast ainult üks, 18 nälginud meeskonnaliikmega pardal. Alates 16.saj tehti erinevate riikide
mereteele. Lühike peatus tehti Kanaari saartel ja sealt edasi kulges teekond tundmatusse. 12. oktoobri ööl märgati kuuvalguses esimest korda maad. 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, ehkki toonased meresõitjad uskusid, et nad olid jõudnud Indiasse. Meretee Indiasse avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut ja jõudis 20. Mail 1498 araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse India edelarannikul. Hispaanlased said aru, et nemad poel siiski veel Indiasse jõudnud ning arvamuse, et avastatud on hoopis uus manner, ütles välja Itaalia georaaf Amerigo Vespucci. Tema järgi sai nimeks uus maner Ameerika. Edasi asuti otsima võimalust jõuda Indiasse ümber Ameerika. Aastatel 1519-1522 sai teoks esimene ümbermaailmareis, mida juhtis Fernao de Magalhaes, Hispaania teenistuses olnud Portugaallane
1648. aastal avastas venelane Semjon Dežnjov lääne poolt Vaikse ookeani läbi Aasiat ja Ameerikat ühendava väina. Taani kuningas Christian IV lootis Gröönimaa kaudu Indiasse jõuda, end jääolude tõttu sai ruttu selgeks, et see pole võimalik. India meretee avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes liikus Hea Lootuse neemelt edasi piki Aafrika idarannikut ning jõudis 20. mail 1498 Aafrika idarannikult palgatud araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse India edelarannikul. Tagasi kodumaale jõudis Vasco da Gama vürtsidest pungil laevadega. Kaua otsitud uus meretee Indiasse oli avastatud. Ameerika avastamine. Hispaania kuningakoda tahtis leida tee Indiasse, ettepanek meresõitja Christoph Kolumbusele. Jõudis Guananhani saareni Bahama saarestikus. Kuigi 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, uskusid toonased meresõitjad ise, et nad olidki jõudnud Indiasse
Sellel reisil avastas Kolubus. Bahama saared, Kuuba põhjaranniku, Haiti. · Teisel reisil avastas ta Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica. · Kolmandal reisil jõudis ta Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmes. Vasco da Gama Portugali meresõitja. · Avastas meretee Indiasse, jätkates teekonda Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut. · 20. mail 1498. jõudis ta araablasest lootsi abil Calicuti sadamasse India edelarannikul. Fernao de Magalhaes Hispaania teenistuses olnud portugallane. · Magalheasi juhtimisel sai 1519 1522 teoks esimene ümbermaailmareis. · Ta oli esimene eurooplane, kes jõudis vürtsisaarteni lääne suunast. · Teele läks viis laeva, millest tagasi jõudis üks: Filipiinidel hukkus Magalhaes, Hispaaniasse jõudis tagasi 18 meremeest Elcano juhtimisel. Teised maadeavastused:
Hispaania valitsus pettus, kuna Kolumbuse reisid ei tootnud piisavalt rikkusi, ta suri unustatuna ja vaesuses. 15/16 saj vahetusel uurimusretked Brasiilia rannikule. Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci veendus, et tegu on Uue Maailmaga, mida peagi hakati tema järgi nimetama Ameerikaks. Meretee avastamine Indiasse (1498) Portugali maadeavastaja Vasco da Gama 5 kuuga jõuti 4 laevaga Aafrika lõunatipuni. Mosambiigist võeti Araabia loots, kelle abiga jõuti India Sadamasse Calicuti (Kalkuta). Tagasi suunduti suure vürtsilaadungiga ja vaatamata laeva hukkumistele, tehti kulutused kuhjaga tasa. Vürtsikaubandus kujunes Portugali monopoliks. Araabia kaupmehed tõrjuti India ookeanist välja. I ümbermaailmareis (1519-1522) ja teised maadeavastused Hispaania eesmärgiks Indiasse läänetee leidmine 5-laevalist retke (253 meest) juhtis portugali aadlik Fernao de Magalhaes. Atlandi ookeani ületamisega jõuti Ameerika lõunatippu (Magalhaesi väin),
Veneetsia"). Hispaania valitsus pettus, kuna Kolumbuse reisid ei tootnud piisavalt rikkusi, ta suri unustatuna ja vaesuses. 15/16 saj vahetusel uurimusretked Brasiilia rannikule. Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci veendus, et tegu on Uue Maailmaga, mida peagi hakati tema järgi nimetama Ameerikaks. Meretee avastamine Indiasse (1498) Portugali maadeavastaja Vasco da Gama 5 kuuga jõuti 4 laevaga Aafrika lõunatipuni. Mosambiigist võeti Araabia loots, kelle abiga jõuti India Sadamasse Calicuti (Kalkuta). Tagasi suunduti suure vürtsilaadungiga ja vaatamata laeva hukkumistele, tehti kulutused kuhjaga tasa. Vürtsikaubandus kujunes Portugali monopoliks. Araabia kaupmehed tõrjuti India ookeanist välja. I ümbermaailmareis (1519-1522) ja teised maadeavastused Hispaania eesmärgiks Indiasse läänetee leidmine 5-laevalist retke (253 meest) juhtis portugali aadlik Fernao de Magalhaes. Atlandi ookeani ületamisega jõuti Ameerika lõunatippu (Magalhaesi väin),
Veneetsia”). Hispaania valitsus pettus, kuna Kolumbuse reisid ei tootnud piisavalt rikkusi, ta suri unustatuna ja vaesuses. 15/16 saj vahetusel uurimusretked Brasiilia rannikule. Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci veendus, et tegu on Uue Maailmaga, mida peagi hakati tema järgi nimetama Ameerikaks. Meretee avastamine Indiasse (1498) Portugali maadeavastaja Vasco da Gama 5 kuuga jõuti 4 laevaga Aafrika lõunatipuni. Mosambiigist võeti Araabia loots, kelle abiga jõuti India Sadamasse Calicuti (Kalkuta). Tagasi suunduti suure vürtsilaadungiga ja vaatamata laeva hukkumistele, tehti kulutused kuhjaga tasa. Vürtsikaubandus kujunes Portugali monopoliks. Araabia kaupmehed tõrjuti India ookeanist välja. I ümbermaailmareis (1519-1522) ja teised maadeavastused Hispaania eesmärgiks Indiasse läänetee leidmine 5-laevalist retke (253 meest) juhtis portugali aadlik Fernao de Magalhaes. Atlandi ookeani ületamisega jõuti Ameerika lõunatippu (Magalhaesi väin),
saarestiku nime. Kuigi eest leida loodetud kõrge kultuuri, vilka kaubanduse ja idamaiste rikkuste asemel kohtuti primitiivsel arengutasemel pärismaalastega, ei kaotanud Kolumbus lootust, sooritades hiljem veel kolm merereisi, jõudes ka Ameerika mandrialale. India meretee avastajaks eurooplastele sai hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes jätkates teekonda Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut jõudis 20. mail 1498 Aafrika idarannikult palgatud araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse India edelarannikul. Tagasi kodumaale jõudis Vasco da Gama vürtsidest pungil laevadega. Kaua otsitud uus meretee Indiasse oli avastatud. Avastusretked jätkusid ka Ameerika kontinendil. 1497. aastal jõudis Inglismaa lipu all seilanud itaallane Giovanni Caboto Labradori või Newfoundlandi rannikule Põhja-Ameerikas. 1500. aastal sattus portugallane Pedro Alvarez Cabral teel Indiasse kirdetuulte ja hoovuste mõjul tänapäeva Brasiilia rannikule
annaabi.ee 
