SUGUKOND: laugulised (Alliaceae) PEREKOND: lauk (Allium) murulauk(Allium schoenoprasum) SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) SUGUKOND: loalised (Juncaceae) PEREKOND: luga (Juncus) harilik luga (Juncus effusus) keraluga (Juncus conglomeratus) SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) jäneskastik (Calamagrostis epigeios) PEREKOND: rukis (Secale) harilik rukis (Secale cereale) PEREKOND:nisu (Triticeae) kõva nisu (Triticum ) PEREKOND: oder (Hordeum) harilik oder (Hordeum vulgare) PEREKOND: kaer (Avena) tuulekaer (Avena ) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae)
– palu-härghein Melampyrum pratense – võnk-kastevars Deschampsia flexuosa Laanelill http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/laanelill.h Lakkleht http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/lakkleht.htm – karvane piiphein Luzula pilosa tm – metskastik Calamagrostis arundinacea – karukold Lycopodium clavatum – kattekold Lycopodium annotinum – laanelill Trientalis europaea – lakkleht Orthilia secunda – rohekas uibuleht Pyrola chlorantha karvane-piiphein http://bio.edu.ee/taimed/gen Karukold Kattekold
Suhteliselt külmakindel. Oma aeda sobivat liiki valides tasub silmas pidada, et kui varvas-adiantum on täiesti külmakindel ning talub kuni 40° külma, siis himaalaja adiantum elab üle kuni 29° pakasepügalat. Eduka talvitumise tagamiseks on temperatuurist olulisem ühtlane niiskusreziim. Õrnemaid liike tuleb katta talveks lehtedega. Fotod 15.,16.,17. Kaunid kõrrelised. Lühikarvane kastik Laialehine haikhein Siidpööris (Calamagrostis brachytricha) (Chasmantinum latifolium) (Miscanthus oligostachyus) Ilukõrrelisi võib aias kasutada peaaegu kõigis kooslustes. Paljud ilukõrrelised tulevad toime ka suurte puude ja põõsaste varjus kasvamisega. Üsna efektne on varjutaluvate kõrreliste kombineerimine teiste samu tingimusi vajavate taimedega nagu hosta, kortsleht, kurerehad. Koos varjutaluvate püsikutega võib muidu veidi raskesti taimestatavast varjulisest pinnast saada tõeline aia ehe. Fotod 18., 19., 20
Päevakübarad (Rudbeckia)........................................................................................................ 50 Nõianõgesed (Stachys) .............................................................................................................. 52 KÕRRELISED .............................................................................................................................. 54 Kastik (Calamagrostis) ............................................................................................................. 54 Tarn (Carex).............................................................................................................................. 56 Kastevars (Deschampsia).......................................................................................................... 58 Aruhein (Festuca) ................................................................................
Click to edit Master text stylesPäikest Second level Kuiva kasvukohta Third level Keskmine 50 cm Fourth level Fifth level Sale preeriarohi Bouteloua gracilis Click to edit Master text stylesPäiksepaistelist Second level Kuiva Third level 40 cm Fourth level Fifth level Teravaõieline kastik Calamagrostis x acutiflora Click to edit Master text stylesTäispäike Second level Kuivale Third level 60 190 cm Fourth level Fifth level Lühikarvane kask Calamagrostis brachytricha Click to edit Master text stylesPäike kuni poolvari Second level Kuivale Third level 50 130 cm Fourth level Fifth level
......................................................................................................24 1.22 Kopsurohi (Pulmonaria)................................................................................................25 1.23 Päevakübarad (Rudbeckia)............................................................................................26 1.24 Nõianõges (Stachys)......................................................................................................27 2.1 Kastik (Calamagrostis)....................................................................................................28 2.2 Tarn (Carex)....................................................................................................................29 2.3Kastevars (Deschampsia).................................................................................................30 2.4 Aruhein (Festuca)............................................................................................................31 2
hall käpp (Orchis militaris) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) Kõrrelised: SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastehein (Agrostis) harilik kastehein (Agrostis capillaris) PEREKOND: rebasesaba (Alopecurus) aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum) lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) PEREKOND: värihein (Briza) keskmine värihein (Briza media) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) metskastik (Calamagrostis arundinaca) PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus) harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) PEREKOND: pilliroog (Phragmites) pilliroog (Phragmites australis)
hall käpp (Orchis militaris) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) Kõrrelised: SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastehein (Agrostis) harilik kastehein (Agrostis capillaris) PEREKOND: rebasesaba (Alopecurus) aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum) lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) PEREKOND: värihein (Briza) keskmine värihein (Briza media) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) metskastik (Calamagrostis arundinaca) PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus) harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) PEREKOND: pilliroog (Phragmites) pilliroog (Phragmites australis) PEREKOND: nurmikas (Poa)
püsivalt vähemalt 10°C sooja. aed-kanna-Canna x GLADIOLUS – PEREKOND GLADIOOL • Gladiool (Gladiolus) on taimeperekond võhumõõgaliste sugukonnas. • mugulsibulaga külmaõrnad püsililled. Neil on mitu, enamasti süstjat või mõõkjat lehte. Lehtede värvus on heledast kuni sinakasroheliseni. Nad on tugevad ja kaetud vahakihiga. Lehtede pikkus on 30–140 cm, laius aga 2–8,5 cm. gladiolus x hybridus CALAMAGROSTIS X ACUTIFLORA - TERAVAÕIENE • Jõulise kasvuga KASTIK puhmikuline. Rohelise- valge-roosatriibulise lehestikuga kõrgekasvuline puhmik. Sihvakad kollakad õisikud, VI-IX. Eelistab täispäikeselist kasvukohta, kuna varjus kaotab oma iseloomuliku tiheduse ja värvi. Eelistab parasniisket mulda, mis ei kuiva läbi, kuid kasvab ka rasketel savikatel muldadel. Kasutatakse üksikuna või suurte gruppidena kõrreliste peenrasse või veekogude äärde
Scientia Pharmaceutica, 80(1), 205213. http://doi.org/10.3797/scipharm.1111-13 Tartes, U. jt. (2008). Eesti Punane Raamat. (Red Data Book of Estonia), 150. Taylor, L., & Roberts, D. L. (1992). Biological Flora of the British Isles: Epipogium aphyllum Sw. List Vasc. Pl. Br. Isles, 4(162). http://doi.org/10.1111/j.1365- 2745.2011.01839.x Wang, G., Wang, M., Yuan, Y., Lu, X., & Jiang, M. (2014). Effects of sediment load on the seed bank and vegetation of Calamagrostis angustifolia wetland community in the National Natural Wetland Reserve of Lake Xingkai, China. Ecological Engineering, 63, 2733. http://doi.org/10.1016/j.ecoleng.2013.12.004 16 Veldkornet, D. A., Potts, A. J., & Adams, J. B. (2016). The distribution of salt marsh macrophyte species in relation to physicochemical variables. South African Journal of Botany. http://doi.org/10.1016/j.sajb.2016.08.008
com/2011/04/06/plant-of-the-week- stachys-byzantina/) Joonis 48. Villane nõianõges Kasutatud kirjandus: Juhani puukool. Villane nõianõges 'Silver Carpet'. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/stachys_byzantina_silver_carpet_villane_n %C3%B5ian%C3%B5ges_silver_carpet.html. 10.09.2013. Neeva aed. Villane nõianõges. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/villane-noianoges/?category=1&panel=2. 10.09.2013. 2. KÕRRELISED 2.1 Kastik (Calamagrostis) Konkreetne liik: teravõiene kastik (Calamagrostis x acutiflora) (joon. 49, joon.50) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150-200 cm, laius umbes 50 cm. Taime välislaadi kirjeldus: jõulise kasvuga puhmik. Lehed: rohelise-valge-roosatriibulise lehestikuga. Õied või õisikud: sihvakad kollakad õisikud. Liigi eritunnused: vastupidavad ja pikaealised. Kasvukoha nõuded: vajavad päikesepaistelist kasvukohta, varjus kaotavad oma iseloomuliku tiheduse ja värvi
tootlikkusega (boniteediklass (IV) V..Va). The typical plants in undergrowth are junipers ; in ground vegetation: blue moor grass, blood-red geranium, bearberry, stemless thistle, mountain sedge etc. The moss layer is fragmentary. Tüüpilised alusmetsa taimed on kadakad; alustaimestikus: 1 lubikas, verev kurereha, leesikas, varretu keelikrohi, metstarn jne. Samblarinne on katkendlik. The small reed (Calamagrostis) alvar site type is widespread on thin (10 ...30 centimetres) dry gravelly soils with limestone subsoil which are rich in humus. Kastiku loopealne kasvukohatüüp on laialdaselt levinud õhukesel (10...30 sentimeetrit) kuival kruusasel või lubjakivise alusmulla kihiga mullal, mis on huumuserikas. Besides the gravelly soils this site type may sometimes occupy also the grit soils, although less frequently. Peale kruusase mulla võib seda kasvukohatüüpi mõnikord
Rohurinne: varieeruv; valguserikkamates puistutes valitsevad kõrrelised, mujal suureneb rohundite osa: metskastik (D), mägitarn (K), sulg-aruluste (K), longus helmikas, lamba- aruhein, punane aruhein, lubikas, keskmine värihein, arukaerand, sinilill, maikelluke, võsaülane, metsülane, kevadine seahernes, verev kurereha, angerpist, vesihaljas tarn. 7 METSKASTIK Nimi: Calamagrostis arundinacea kalamos roog. Agrostis perekond kastehein; arundinacea perkond Arundo taoline. Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: kuuse- ja segametsades, raiesmikel, võsastikes. Metskastik on mitmeaastane taim ja moodustab tihedaid mättaid ning lühikesi maa-aluseid võsundeid. Kõrs püstine 60-130 cm kõrge, kahe nähtava sõlmega. Lehed kuni 1 cm laiad, ererohelised, pealmiselt pinnalt tugevalt läikivad, alt tuhmid, longus. Pööris suhteliselt
Lõunaosa 7% 0% 33 3.4. Niiskustingimuste ja majandamisreziimi mõju luha taimkattele Uuritavate luhtade iseloomulikeks liikideks märja luhaniidu kooslusetüübis on niiske luhaniidu kooslusetüübis Deschampsia caespitosa (luht-kastevars), Festuca rubra (punane aruhein), Filipendula ulmaria (harilik angervaks) ja Deschampsia cespitosa (luht-kastevars), Carex cespitosa (mätastarn), Calamagrostis stricta (püstkastik). Taimkatte liigirikkuse ja biomassi seoseid niiskustingimuste ja niitmisreziimiga on detailsemalt esitatud lisas 4. Andmed proovipindala, maapealse biomassi suuruse, liigirikkuse ja liikide eluvormilise jaotuse kohta niisketes ja märgades koosluse tüüpides on toodud tabelis 5 ja nende näitude statistiline olulisus tabelis 6. Võrsetihedus (m2 kohta), ühevõsupindala ja
Samblad kasvavad enamasti puutüvesid ümbritsevatel mikrokõrgendikel palusammal (Pleurozium schreberi), laanik (Hylocomium splendens), metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), samuti kaltsifiilsed liigid loodehmik (Thuidium abietinum), lood-jõhvsammal (Ditrichum flexicaule) jt. , samblikest põdrasamblikud (Cladina sp.), islandi samblik (Cetraria islandica). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Pärast metsaraiet suureneb kõrreliste osakaal [metskastik (Calamagrostis arundinacea), lamba-aruhein (Festuca ovina), lubikas (Sesleria caerulea)] ja mullad kamarduvad. LU tekib peamiselt mikroreljeefi kõrgendikel, kus mullakihi tüsedus on suurem. Õhuke mullakiht kuivab läbi ja päikesepaisteliste ilmadega tõuseb mullapinna temperatuur liiga kõrgele. Kultiveeritakse Mä istutamise teel kuni 8000 tk ha-le. Leesikaloo kasvukohatüüp esineb peamiselt saartel, Loode- ja Lääne-Eestis, umbes 0,6% riigimetsade pindalast. Kastikuloo kasvukohatüüp (kl)
annaabi.ee 
