NIMI................................................................... Küsimused filmi „ Malev“ kohta. 1. Kes oli Innocentius III? -Rooma paavst 2. Kes oli Riia (Liivimaa) piiskop? -Albert von Buxhoeveden 3. Kes oli Lehola vanem ( vanemate vanem)? -Lembitu 4.Mis on esimese öö õigus? -On õigus enne mehele minemist külastada Lembitut. (Süütuse kaotamine Lehola vanemale) 5. Kes oli Varbola külavanem keda tunti ka Harju loogilisena? -Varbola Manivalde 6. Mis olid kärajad ? -Kärajad on kõikide maakondade vanemate koosolek 7. Mida tähendas malev? -Malev on muinas- eestlaste sõjaväe koondusüksus 8. Millise lahingu eestlased haledalt kaotasid?
1186. a. nimetas paavst Urbanus III Meinhardi Liivimaa piiskopiks. Vaatamata oma 10-aastasele tegevusele Liivimaal ei suutnud Meinhard kõiki liivlasi ristiusku pöörata. Berthold (surn 1198) Berthold oli Liivimaa piiskop 11961198, varem Hannoveris Loccumi tsistertslaskloostri abt. Korraldas liivlaste vastu ristisõja; tulevase Riia linna lähistel Liivamäel peetud lahingus torkas liivlane Ymaut Bertholdi odaga läbi. Albert von Buxhoeveden(1165-1229) Albert von Buxhoeveden (umbes 1165 Bexhövede 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani. Ta oli Liivimaa vallutamise peaorgani- saator ja suutis oma valitsus- ajal ka Eesti ning enamiku Lä tist alistada. Liivlaste ja latgalite alistamine 1200 Albert saabub ristisõdijatega Väina jõe suud-messe 1201 Riia linna rajamine 1202 Alberti abiline Teoderich rajab Mõõgavenda-de ordu (Fratres Militiae Christi)
1. Nimeta 5 ajalooisikut, kes olid muistse vabadusvõitluse juures tähtsad, ei loe Meinhard ja Berthold. Theoderich-Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop. Teda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Piiskop Albert von Buxhoeveden-Pühitseti Üksküla piiskopiks 1199.a. Tal oli kindel soov rajada Liivimaale kirikuriik. Alustas 1201. a Riia rajamist. Kaupo-Liivlaste vanem, kes läks muistse vabadusvõitluse käigus sakslaste poolele. Lembitu-Sakala vanem, kes üritas rünnata riiat, kuid plaan nurjus ja ta väed loodi tagasi. Valdemar II-Taani kuningas, sekkus 1219. a. Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta ja võitis lahingu Tallinna all, rajas Tallinna kivilinnuse. Hakkas sakslastega võidu eestlasi ristima. 2
Riia on Läti pealinn. Linn asub Daugava jõe alamjooksul. Riia on Baltimaade suurim linn. Riia asub väga olulisel veeteel, mis ühendab Daugava jõge Riia lahe ja Balti merega, on linn alati olnud tähtis transpordisadam ning teerist, kus kohtuvad erinevad kultuurid. Tänapäeva Riia kohal olevat varjulist sadamapaika Daugava suudme lähedal on mainitud juba 2. sajandil, kui seal paiknes liivlaste asula. Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt. 1211. aasta 25. juulil pandi nurgakivi Riia toomkirikule, kuid 1215. aastal hävis esimene Toomkirik ning sellega külgnevad hooned tules. Alates 1282. aastast kuulus Riia Hansa Liitu ning linn oli edukas kaubalinn ja linna juhtis auväärsetest linnakodanikest valitud Riia raad. Järgnevatel sajanditel oli Riia Liivimaal ja Lätimaal moodustatud Rzeczpospolita, Rootsi kuningriigi ja Venemaa
Kui Napoleon sellest teada sai, oli ta väga vihane ja sundis Murat peale tungima. Tänu sellele sai Vene armee tulevastest lahingutes väikese eelise. Schöngraberni lahing Schöngraberni lahing 2. Detsember 1805 Austerlitzi linna juures. Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel. Lahing algas Napoleoni mitme pettemanöövriga. Olles teadlik keisrite ülbest rumalusest, olid tema pettemanöövrid edukad ja ta saavutas võidu. Baltisakslasest jalaväekindral krahv Friedrich von Buxhoeveden pidi lahingus juhatama Vene-Austria vägede vasakut tiiba, kuid oli lahingu ajal purjus, mis aitas Napoleonil lihtsamini võita. Austerlitzi lahing Austerlitzi lahingu käik 7. September 1812 Venemaal, Borodino lähedal. Napoleoni juhitud Prantsuse vägede ja Mihhail Golenistsev-Kutuzovi juhitud Venemaa Keisririigi sõjavägede vahel. Venemaa sõjakäigu jooksul oli Napoleon kaotanud kolmandiku oma vägedest haiguste ja muude raskuste tõttu
algasid ristisõjad. 1198 saabuski Liivimaale 1000meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing kus Berthold hukkus. Vaatamata sellele olid Saksimaa ja Vestfaali rüütlid väga ristisõdade poolt. Liivimaal olid nendeks tsistertslased ning nendest moodustati hiljem Mõõgavendade ordu eesotsas piiskop Theoderich-iga. Ristisõjad sai korraliku hoo sisse ja esile tõusis järjekordne piiskop Albert von Buxhoeveden (1199). 1201 aastal alustas Albert Riia linna ehitamist, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. 1202 asutati eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu ehk Mõõgavendade ordu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonna. Nad kaitsesid end vapralt ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka läänemaalased ja saarlased.
1143 Rajati Lübecki linn, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks 1186 Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi Üksküla piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise 1196 Üksküla piiskopiks sai Berthold, misjoni politiseerumise algus 1198 saksa 1000-meheline ristisõdijate vägi tuli Riia alla (liivased umbusaldasid sakslaseid ega tahtnud Bertholdi piiskopiks). Berthold hukkus 1199 Üksküla piiskopiks sai Albert (von Buxhoeveden), kelle eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik 1201 Riia linna ehitamine saksa asunike jaoks, kuhu viidi üle piiskopkonna keskus 1202 Mõõgavendade ordu 1208 sakslased koos latgalitega tungivad Ugandisse 1210 Ümera lahing võit 1212-1215 Toreida (Turaida) vaherahu. o Miks sõlmiti? Sõlmiti kuna eestlased jäid kahe vaenuväe vahele, tapeti eestlase juhte vms, kuid kuna ka liivlased ja latgalid olid sõjast kurnatud sõlmitigi 3ks aastaks
valitsemise endale (sakslased või taanlased) Tartu lahing 1224 1227 · Viimased lahingud Saaremaal Eesti ala lõplik langemine · Eestis tekkis RIIKLUS Eesti alal moodustati riigid: Taani alad Eestimaa, sakslaste valitsemisaladel: orduriik (ilmalik võim), Tartu piiskopkond (piiskopiks Alberti vend Hermann), Saare-Lääne piiskopkond (piiskopiks Gottfried, kes lahkus Eestist 1228 Saksamaale) Riiklus Albert Buxhoeveden · Liivimaa piiskop (1165-1229) · Tema mälestuseks antakse välja Buxhoevedeni Risti aumärki · Aumärki antakse välja üks kord aastas kristlike väärtuste säilitamise eest Hõbedast Buxhoevedeni Rist · Risti esiküljel punase läbipaistva kuumemailiga kaetud ankurrist, alt teritatud · Selle peal on ladina rist · Rist on rõngaga kinnitatud hõbedast kilbi külge, millel on punane müürihambuline sarikas
ristimise eest lasi rajada Ükskülasse esimese kivist linnuse ja kiriku. Saades aru kristlike misjonäride tegelikest eesmärkidest, pesi enamik liivlaseid endalt ristimisvee maha. b) Tähtsaimaks liitlasteks katoliku kirikule sai Toreida liivlaste vanem Kaupo, kellest pärast ristimist sai ristisõdijate tähtsamaid sõjalisi partnereid. c) Lahingus liivlastega 1198 langenud piiskop Bertholdi asemel pühitseti 1199 Liivimaa piiskopiks Albert Buxhoeveden. Piiskop Albertist sai edasise vallutussõja peamine juht ja organiseerija, kes osava diplomaadina oskas ära kasutada kohalike rahvaste omavahelisi vastuolusid ning suutis värvata piisavalt ristisõdijaid: 1201 rajati piiskop Alberti eestvedamisel Väina jõe suudmesse Riia linn, millest sai oluline tugipunkt edasisteks vallutusteks ja alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale (Eesti ja Läti ala nimetus Maarjamaa).
a 1143 Rajati Lübeck Linn kujunes sakslaste idaretkede väravaks. Sellest sai hilisemate retkede alguspunkt 1186 Piiskopiks sai Meinhard Hakati ristiusustama. Alguse sai rahumeelne misjonitöö 1198 Ristisõdijate lahing Riia all Ametlik luba paavstilt alustada ristiusustamist vägivallaga. 1199 Albert von Buxhoeveden sai Eestlaste, liivlaste ja latgalite usustamine ja piiskopiks maavallutus on seotud Alberti tegevusega 1201 Albert von Buxhoeveden alustas saksa Piiskopid said uue keskuse. Riiast sai uus asunike tarvis Riia linna rajamist vallutuste tugipunkt. 1202 Asustati Kristuse Sõjateenistuse Ristisõdijate sõjaline jõud on kogu aeg koha peal. Vendade ordu Teravnesid suhted piiskopi ja ordurajajate vahel.
a Eestimaa piiskopiks 64. munk Nicolaus Norra Stavangeri kloostris elav eestlasest munk. Määrati Fulco abiliseks ristiusustamisel. 65. Meinhard 1186. a pühitseti Üksküla piiskopiks, anti ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Augustiinlane. Keskaegsel Liivimaal austati teda pühakuna. 66. Berthold 1196. a Üksküla piiskop, tsistertslane. Kodus sõjaväe ristiusustamiseks. Hukkus 1198. a Riias toimunud lahingus. 67. Albert Bremeni toomhärra Albert von Buxhoeveden. Pühitseti Üksküla piiskopiks 1199. a. Tahtis rajada Liivima kirikuriigi. Alustas Riia linna ehitamist. 68. Kaupo liivlaste vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus. 69. Lembitu Sakala vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus. 70. Vesse - saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal aastatel 13431344 71. Modena Wilhelm - Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm oli itaalia diplomaat ja vaimulik. Ta püüdis Liivimaal luua otseselt paavstile alluvat vasallriiki, mida
16. veebruaril alustas Punaarmee Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Samal päeval algas Saaremaa mäss. Kus 237 Saaremaa ja Muhu saare talumeest mässasid mobiliseerimise vastu. Mäss toimus Kuivastus, kuhu olid kohale tulnud ka lipnik Arseni Efimoff, sõjaväeametnik Karl Tammel ja riigimetsavaht Vaher. Talumehed läksid meeste jutu peale nii närvi, et nad lasid maha Arseni Efimoffi ja tema kaaslased. Hiljem surmati ka Kuivastu julm mõisnik Axel von Buxhoeveden. Eesti Ajutine Valitsus moodustas kiiresti karistussalga 242 mehest ja 22 kuulipildujast, et takistada mässu levimist mandrile ja karistada mässlejaid. Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes seisma panema. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude 285 000 mehest suunati Eesti vastu Punaarmee 80 000 eliitvõitlejat Läti kütti. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult
alamjooksul elevate liivlaste juurdes kristlikku misjonitööd. · 1187 Koiva liivlaste keskuses Toreidas alustas misjonitööd Theoderich. · 1198 Teine liivlaste piiskop Berthold langes lahingus ristisõdijate ja liivlaste vahel Riia asula juures. · 1199 kolmandaks Liivimaa piiskopiks pühitseti toomhärra Albert Buxhoeveden. 13.saj · 1201 Väina jõe alamjooksule rajati Riia linn. · 1202 asutati Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse Vennad). · 1207 liivlaste ja latgalite ulatuslik ristimine. · 1208 saksa ristisõdijate ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse; algas eestlaste Muistne vabadusvõitlus.
Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12. Sajandil (1140) Rooma paavstide toetusel peetud katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega(1208) . Riia linna rajamine: Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt. Mõõgavendade Ordu asutamine: kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 12021237. 1202. aastal moodustas preester Theoderich, Ordu loodi eemärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi. Ümera lahing: 1210, Lätis Valmiere lähedal. Eestlaste võit. Osalesid eestlased, sakslased, latgalid, liivlased. Eesmärgiks vallutada Võnnu. Madisepäeva lahing: 21
recoilless rifle). Varasemal ajal on ühe suurtükitüübina olnud kasutusel mortiir. Mürskude kasutuselevõtuni tulistati suurtükkidest suurtükikuulidega. Eesti vanim lahingukorras suurtükk asub Kuressaares Jah, nii see tepoolest on üsnagi märkimisväärne osa Eesti summaarsest suurtükiväe tulepotentsiaalist asub Kuressaare linnuses. Tegu on Rootsis Eskilstunas 1803. aastal valatud välisuurtükiga, mille Vlla misa omanik Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (1750-1811) ti 1809. aastal Vene-Rootsi sja trofeena Soomest kaasa. 1930. aastatel toodi kaks Vlla misas asunud suurtükki Kuressaarde, kus neid hakati eksponeerima Kuressaare linnuses. 1990. aastatel tekkis vajadus muuta ajaloolist kindlusekompleksi senisest atraktiivsemaks ning juhtida avalikkuse tähelepanu säilinud kaitserajatiste restaureerimise vajadusele. Rakvere firma Class X Furniture puhastas ja konserveeris suurtükitoru ning ehitas ajaloolisele
nüüd tagalast Soulti ja eespoolt Davout`i haardes, kuid võit ei olnud siiski veel kerge tulema. Lõplik edu tuleb kanda kahtlemata Prantsuse veteranide taktikaliste oskuste ja selge üleoleku arvele. Liitlased põgenesid üle selja taga olevate jäätunud tiikide, osa neist vajus läbi ja kaotas elu uppudes. Teisel tiival ei saatnud edu ka vene väejuhti Pjotr Bagrationit, ta loobus edaspidisest rünnakust ja asus taganema. Baltisakslasest jalaväekindral krahv Friedrich von Buxhoeveden pidi lahingus juhatama Vene-Austria vägede vasakut tiiba, kuid oli lahingu ajal purjus, mis aitas Napoleonil lihtsamini võita. Pressburgi rahu- 26.dets 1805 sõlmiti Pr. esimese keisririigi ja Austria keisririigi vahel Pressburgis pärast Austria keisririigi lüüsaamist Ulmi ja Austerlitzi lahingus. Austria valduses Itaalias ja baieris läksid Pr.maal,e samuti mõned Saksamaal läksid Pr.liitlastele. Lpeing tegi lõou Püha Rooma riigile. Loodi Reini Liit. Pr.sai ligi 40milj
annaabi.ee 
