7.*DISSIDENTLUS- teisitimõtlemine *HILISSTALINISM-1945-1953 sotsiaalmajanduslik kaos, peaeesmärk aatomirelva loomine, kontrollis suurt territooriumi euroopas ja aasias, kommunistliku partei XIX kongressil 1952 püüdis partei juht stalin teha parteis selliseid muudatusi, et peale tema ei oleks kellelgil võimalik omandada sarnast positsiooni ja aupaistet. uus nimetus Nõukogude Liidu Kommnunistlik Partei. Kõige tähtsamaid asju otsustasid stalin, hrutsov, malenkov, beria, bulganin 8.SULAAEG-stalin arvatavasti tapeti, miljonid nutsid, miljonid rõõmustasid. tema surmale järgnes aastaid kestev võimuvõitlus, Võitlesid Hrustsov, beria, Malenkov, Bulganin. Hrustsov jäi sõelale. H pidas 1956.a XX kongressi kinnisel istungil kõne mis paljastas Stalini tegevused. See tekitas kogu maailmas palju küsimusi. nõukogude inimesed kuulsid sellest alles 33 aastat hiljem. 9.Breznevi aeg- 1959.a B likvideeris rahvamajandusnõukogud, käsile võeti seitsme aasta plaan,
- Suur armee Sisepoliitika - Kõrgemat juhtkonda iseloomustas ebalevus - Rahvakomissaride Nõukogu -> Ministrite Nõukogu - Kommunistliku Partei XIX kongressil 1952 püüdis partei juht Stalin teha parteis selliseid muudatusi, et peale teda ei oleks kellelgi võimalik omandada sarnast positsiooni ja aupaistet. Uus nimetus Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei - Kõige tähtsamaid asju otsustasid Stalin, Hrustsov, Malenkov, Beria, Bulganin Majandus - Peaülesanne taastada purustatud piirkonnad, tööstuse ja põllumajanduse ennesõjaaegne tase ja see ületada - 1946-1947 suur nälg, millega kaasnesid ulatuslikud ränded, kuritegevuse kasv - Samal ajal jätkas Venemaa põllumajandustoodangute eksportimist poliitilistel eesmärkidel Rumeeniasse, Tsehhoslovakkiasse, Bulgaariasse, Poola ja isegi Prantsusmaale.
julg.- ja koostöönõup. II etapp 31.juuli - Eur. julg.- ja 1.aug.1975 koostöönõup. III etapp Clement 1883- Briti peaminister Attelee 1967 Harry 1984- USA president Truman 1972 Jossif 1879- Stalin 1953 Churchill Briti peaminister Truman USA president G.Marsha USA ll riigisekretär Kim Il Korea kom. Sung liider Dwight USA president Eisenhowe r Nikalia NL esindaja Genfis Bulganin Nikita NSVL juht Hrustsov Gamal Eg.juht Abdel Nasser W.Hallste SDV riigisek. in Fidel Kuuba Castro partisanisõja juht Kennedy USA president Ho Chi Vietnami DV Minh president Ngo Dinh Lõuna-Veitnami Diem president Johnson USA president R.Nixon USA president Pol Poth Kambodza juht W.Brandt SLV välisminister Ch.de Pr
Francisco Franco- Hispaania diktaator. Dwight Eisenhower- vabariiklasest USA president. Fidel Castro- Kuuba valitseja, kes oli USA-vaenulik. John Kennedy- USA senaator, kes oli uue põlvkonna esindaja, valiti USA presidendiks. Lyndon B. Johnson- USA president, eesmärgiks suure ühiskonna loomine. Nikita Hruštšov- NL juht, kes mõistis hukka isikukultuse, üritas normaliseerida suhteid teiste riikidega. SULA. Bulganin- Ministrite Nõukogu esimees NL-s, kelle Hruštšov tagandas. Aleksei Kossõgin- Ministrite Nõukogu esimees Leonid Brežnev- NLKP Keskkomitee esimene sekretär, kelle juhtimisel NSVL hiljem lõpliku mandumiseni jõudis. Üritas taastada stalinistlikku terrorit. Ho Chi Minh- Põhja- Vietnami valitsuse esindaja, kes pooldas soda Lõuna- Vietnamis. Richard Nixon- USA president, kes alustas Vietnami sõja vietnamiseerimist.
märtsil. Rahvas oli suures osas leinas (või vähemalt teeskles seda)), samas kui poliitiline eliit ilmselt rõõmustas. Avalikkuse ees jäi Stalin veel mitmeks aastaks suureks juhiks ja ideaalseks riigimeheks, seda kuvandit lõhkuma hakati alles 1956. Beria aeg märts kuni juuni 1953 Stalini surma järel pandi kohe kokku uus poliitbüroo (õigemini KK presiidium tollal) ja jagati olulisemad ametipostid ümber. Poliitbüroo liikmeiks said Beria, Malenkov, Bulganin, Hrustsov, Molotov, Kaganovits, Mikojan, Vorosilov, Saburov ja Mihhail Pervuhhin (1904-1978). Partei peasekretäriks (ametlikult seda kohta küll enam ei olnud) ja Ministrite Nõukogu esimeheks (ehk siis põhimõtteliselt Stalini järglaseks) sai esialgu Malenkov, ent juba 13. märtsil pidi ta sekretäri koha loovutama Hrustsovile. Poliitbüroo liikmed tahtsid sellega ära hoida liiga suure võimu koondumist taas ühe isiku kätte ning Hrustsovi peeti ilmselt ka
1957.aasta juunis sõi Hruštšov välja Molotovi, Malenkovi ja Kaganovitši ja tagandas neli kuud hiljem Žukovi. Selle tagajärjel sai Nikita Hruštšovist vaieldamatu NSV liider. Mikojan leiab, et pärast 1957. aastat hakkas Hruštšov “ennast täis minema” ning kõik pidid temaga ühel meelel olema. 1958.aasta alguses astus tagasi Ministrite Nõukogu esimehe kohalt Nikolai Bulganin. Tema asemel sai selle koha Hruštšov. 1964. aastal korraldasid aga temaga rahulolematud kommunistliku partei ladviku liikmed Leonid Brežnev, Juri Andropov riigipöörde, kukutasid ta 1964. aasta NLKP KK oktoobripleenumil. Partei ja riigijuhiks sai tema endine liitlane Leonid Brežnev. Hruštšov elas oma viimased aastad personaalpensionärina (sisuliselt
NSVL-is demokratiseerimisprotsess: Rahvakomissaride Nõukogu muutus näiteks Ministrite Nõukoguks. Stalini lähikonda võeti 1930-ndail ja sõja ajal esilekerkinud inimesi (nn vana kaardiväe (nt Molotov) renomee hakkas Stalini silmis langema). 1952 muutus ka partei nimi: Üleliiduline Kommunistlik bolševike Partei muutus Nõukogude Liidu Kommunistlikuks Parteiks (ÜKbP→NLKP). Tähtsaimaid riigiasju otsustas viisik: Stalin, Georgi Malenkov, Lavrenti Beria, Nikita Hruštšov ja Nikolai Bulganin. Sõjajärgne peaülesanne oli taastada purustatud piirkonnad ning tööstuse ja põllumajanduse sõjaeelne tase. Ent see osutus arvatult väga keeruliseks. Eriti raskendas seda 1946. ja 1947. aasta suur näljahäda (kuivale sügisele järgnes lumevaene talv ning vihmavaesed kevad ja suvi). Samuti käis uue ideoloogilise sõja ettevalmistamine äsjaste liitlaste, USA ja Suurbritannia, vastu. Sõjas käinud mehed olid näinud, et läänemaailm polegi nii vaenulik, kui neile kodumaal oli
Stalini aegseid poliitilisi protsesse (Leningradi süüasi, mille käigus oli hukatud palju inimesi). Samas aga, kui Vorkuta kaevanduses toimus GULAG´i vangide ülestõus 1953. a lõpus, siis suruti see julmalt maha. 1954. aastal sõitis Hrustsov Nõukogudemaal ringi. Käis Siberis, Kaug-Idas, Sahhalini saarel, Kesk-Aasias, Ukrainas, Leningradis, Riias jm. See tõstis kõvasti tema populaarsust. Malenkov jäi tahaplaanile. 1955. a määrati Ministrite Nõukogu esieheks Malenkovi asemel Bulganin. Hrustsov hakkas ka GULAG´i likvideerima. Miljonid poliitvangid saabusid koju. Koju hakati laskma ka küüditatuid, ka eestlased hakkasid koju saabuma. Oli alanud destaliniseerimine. Sellele protsessile hakkasid vastu töötama vanameelsed: Molotov, Kaganovits, Malenkov, Vorosilov. Kõigi nende käed olid verega määritud, kaasa arvatud Hrustsovil. Nad olid osalenud 1937. a suures terroris. Samas olid ka ise kannatajad olnud. Stalin oli neid kõiki lõa otsas hoidnud. Mõningaid näiteid:
· Rahvakomissaride Nõukogu nimetati ümber Ministrite Nõukoguks · Kommunistliku partei XIX kongressil 1952 püüdis Stalin teha partei juhtimises selliseid muudatusi, et tema lahkumise järel poleks kellelgi kohe võimalik omandada tema positsiooni ja aupaistet. Partei nimetuseks sai nüüd Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Kõige tähtsamaid asju otsustas viisik: Stalin, Malenkov, Beria, Hrustsov, Bulganin Majandus · 1945.a. moodustas NSV Liidu tööstustoodang 91% ja põllumajandus 69 % sõjaeelsest · Sellelele vaatamata andis Stalin käsu suunata peamised ressursid tööstusesse, eeskätt sõjatööstusesse · Sõjatööstuse rekonversioon (sõjatööstuse üleviimine tsiviiltootmisele) tõi kaasa järsu tagasilöögi. 1940-ndate aasate lõpuks siiski taastati sõjaeelne kogutoodangu maht
aegseid poliitilisi protsesse (Leningradi süüasi, mille käigus oli hukatud palju inimesi). Samas aga, kui Vorkuta kaevanduses toimus GULAG´i vangide ülestõus 1953. a lõpus, siis suruti see julmalt maha. 1954. aastal sõitis Hruštšov Nõukogudemaal ringi. Käis Siberis, Kaug-Idas, Sahhalini saarel, Kesk-Aasias, Ukrainas, Leningradis, Riias jm. See tõstis kõvasti tema populaarsust. Malenkov jäi tahaplaanile. 1955. a määrati Ministrite Nõukogu esieheks Malenkovi asemel Bulganin. Hruštšov hakkas ka GULAG´i likvideerima. Miljonid poliitvangid saabusid koju. Koju hakati laskma ka küüditatuid, ka eestlased hakkasid koju saabuma. Oli alanud destaliniseerimine. Sellele protsessile hakkasid vastu töötama vanameelsed: Molotov, Kaganovitš, Malenkov, Vorošilov. Kõigi nende käed olid verega määritud, kaasa arvatud Hrustšovil. Nad olid osalenud 1937. a suures terroris. Samas olid ka ise kannatajad olnud. Stalin oli neid kõiki lõa otsas hoidnud
(Beria, Malenkov ja Hrustsov). 7. KOLM PÕLVKONDA. Toimus Leningradi süüasi. 1) Nn vana kaardivägi, kes olid võimu juurde tulnud juba 1920ndatel (nt Molotov) 2) Keskmine põlvkond, tõusis võimule 1930ndatel (nt Beria, Hrustsov, Malenkov) 3) Noorem põlvkond, kelle tähelend algas 2. Maailmasõja ajal Pärast Stalini surma Võimuvõitlus peamiselt Beria, Malenkovi ja Hrustsovi vahel. 1953 lasti Beria hukata ning edasi oli suur võim Hrustsovil. Tema ajal tagandati nii Malenkov kui ka Bulganin 8. Millised reforme viis ellu ja kavandas Beria pärast Stalini surma? Selgita. 8. Saksamaa ülesehitamine ehk ta oli valmis loobuma kommunismi juurutamisest Saksamaal 4. aprillil 1953 andis Lavrenti Beria NSV Liidu siseministrina välja (järjekorranumbrita) käskkirja "Kinnipeetute suhtes sunni- ja füüsiliste mõjutustemeetmete keelamisest". 9. Hrustsovi suurimateks teeneteks loetakse Stalini kuritegude paljastamist ja ühiskonna destaliniseerimise algatamist
Ka madalama taseme sõjaväelased tõid koju kraami. See mängiti süüna välja vaid mõne inimese puhul. Mitmed kõrged sõjaväelased said veelgi traagilisema saatuse osalisteks. Mitmed kindralid lasti maha, mitmed marssalid, nt Novikov, Udjakov, Zarušin, arreteeriti ja pidid mitmeid aastaid vangis olema. Üsna jõuliselt represseeriti ka sõjalaevastiku juhtkonda jne. Sõjaväe etteotsa pandi Stalini poolt kaitseministriks Nikolai Bulganin- oli selge valik. Oli sõjaväelaste jaoks naljanumber. Tema karjäär oli olnud poliittöötajana ridel olla. Tegelikult sisuliselt sõjaväest ei teadnud midagi. Et selline inimene pandi tegelikke sõjaväelasi juhtima, oli nende jaoks selgelt löök allapoole vööd. Seda tegi Stalin teadlikult, Bulganin oli ka see, kes Stalini suuniseid ja juhiseid korralikult ellu viis. Vahetult sõja järel oli päevakorral Stalini tõstmine väejuhina väga kõrgele, Stalin väga
ajutine tasakaal: siseasjade ja julgeolekuorganid, mis Beria juhtimisel ühendati temale alluvaks ühtseks siseministeeriumiks; Ministrite Nõukogu, mille esimeheks sai Malenkov (peeti Stalini ametlikuks järglaseks), kes ühtlasi juhatas ka NLKP KK Presiidiumi (olemata küll partei liider); parteiaparaat, kus juhtpositsiooni omandas Hrustsov, kes oli esialgu üks neljast KK sekretärist, kuid keda toetas kaitseminister Bulganin. Välis- ja sisepoliitilises plaanis hakkas kohe väga aktiivselt ja enesekindalt tegutsema Beria. Tema eestvõttel algasid salajased kontaktid suhete normaliseerimiseks Jugoslaaviaga. Saksa DV suhtes arvas ta et seal tuleks momendil loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Siseriiklikult oli tavatu see, et Beria soovitas rahvusliku kaadri edutamist, venelaste ärakutsumist ning tähelepanu osutamist rahvuskeelele ja kultuurile
Detsembri lõpus 1945 sai NKVD juhiks Sergei Kruglov (1907-1977), tema alluvuses oleva salapolitsei NKGB juhiks jäi Beria pooldaja Vsevolod Merkulov (1895-1953). Beria ise sai Stalini asetäitjaks valitsuses. 1946 kaotas Merkulov oma koha, NKGB asemele loodud uue sisejulgeolekuameti MGB juhiks sai Viktor Abakumov (1894-1954) ja Beria mõju jõustruktuuride üle seega vähenes. See-eest sai Beria koos Malenkoviga märtsis 1946 poliitbüroo täisliikmeks, riigi tippjuhtkonda tõusid 1946 Nikolai Bulganin (1895-1975) ja Aleksei Kossõgin (1904-1980). 1946 suri Kalinin ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks (ehk siis nominaalseks riigipeaks nimetati Svernik. Valitsuse ametlikuks nimetuseks sai Ministrite Nõukogu. 1948. aastal suri Zdanov, keda oli peetud Stalini üheks võimalikuks järglaseks. Sellele järgnes nn. Leningradi protsess, kus mõisteti süüdi ja hukati mitmed kõrged Leningradi parteitegelased, teiste seas ka poliitbüroo liige Voznessenski ning keskkomitee sekretär
annaabi.ee 
