Paber leiutati 11. märtsil 105 Hiinas kirjutusmaterjalina. Hiljem võeti see kasutusele ka Euroopas. Paber tõrjus kirjutusmaterjalina peagi välja papüüruse, pärgamendi, savitahvlid ja osaliselt ka siidi, sest on nendest vastupidavam, kergem ja käepärasem. Hiinlased hakkasid brokaatkangast kuduma rohkem kui 1500 aastat tagasi. Selle luksusliku kanga valmistamisel kasutati vaid kõige peenemaid materjale – kuldseid ja hõbedasi niite, paabulinnusulgi ning siidi. Brokaati peeti Hiinas siidivalmistamise tehnika kõrgeimaks tasemeks. Nii kallihinnalist kangast ei saanud endale lubada igaüks. Vanas-Hiinas kasutasid brokaati tavaliselt keiserliku perekonna liikmed. Lisaks keisri draakonirüüle valmistati brokaadist ka kroonimisrõivaid. Ratas võeti kasutusele Mesopotaamias 5. aastatuhandel eKr ja arvatakse olevat arenenud pottsepakedrast. See on üks tähtsaimaid leiutisi inimajaloos, kuna see tõi kaasa transpordirevolutsiooni. 3.
lühikest kuube Kõrged kraed asendusid õlgadeni ulatuvate kraedega, millel oli sageli lai pitsääris Peas kanti laiaservalisi sulgedega kübaraid ja jalas kõrgete kontstega käänissaapaid Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk Louis XIV ajal tulid aga moodi põlvpüksid. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvivaid rätikuid Riietus külvati üle hõbe- ja kuldtikandiga ning kaunistuspealtega. Ühe luksusliku ülikonna jaoks olevat kulunud üle 5 meetri brokaati, u 50 meetrit roosat siidpaela 500-600 seose tegemiseks, 12 m pitsi ja 70 nööpi RIIETUS NAISED Naiste riietus muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee Krookkrae asendus pitskraega Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid Kaheosalised seelikud. Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga. Seelik lõppes slepiga, mille pikkus oli õukonna etiketiga rangelt kindlaks määratud. Näiteks a 1710 kehtisid järgmised
Kõrged kraed asendusid õlgadeni ulatuvate kraedega, millel oli sageli lai pitsääris. Peas kanti laiaservalisi sulgedega kübaraid ja jalas kõrgete kontstega käänissaapaid. Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk. . Mehed kandsid allonparukaid, mis pidid sümboliseerima mehe jõudu ja tugevust. Riietus külvati üle hõbe- ja kuldtikandiga ning kaunistuspealtega. Ühe luksusliku ülikonna jaoks olevat kulunud üle 5 meetri brokaati, u 50 meetrit roosat siidpaela 500-600 seose tegemiseks, 12 m pitsi ja 70 nööpi.
Oma jalgade esile toomiseks kaunistati sukki. Sukapaelad olid algul ainult praktilised, hiljem hakkas lisanduma dekoratiivseid elemente. 1468 aastal ilmus hispaania õukonnas esimest korda võruseelik, mis mujale levimisel hakkas laiust juurde võtma. Valmistati pajuvitstest, pilliroost või vaalaluudest. 15 sajandi lõpuks kaotasid nii meeste kui ka naiste riietused liialdatud vormid. Kangad renessaansi ajal olid uhkedja ekstravagansed. Imekaunid siid kangad, toodeti parimat brokaati, rasketd bütsantsi siidi, tafti ja sametit. Rõivaste ääristamiseks kasutati karusnahka. Sallid, taskurätid ja loorid tehti õhukesest siidist, sifoonist ja krepist. Põhja euroopas, kus oli külmem kasutati üleriideks soojemad karusnahaga vooderdatud kuupbe schaube. Peakateteks naistel oli kapuutsid, kapuutstanu, mille küljed olid veidi pikemad nin tagumine osa oli üles keeratud ja nõelaga pealaele kinnitatud.
Iseloomulikuks sai arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele Tuntumateks renessansi suurkujudeks võib pidada Leonardo da Vincit ja Michelangelot RIIETUS Renessansi edenedes muutusid kangad ühe uhkemateks ja ekstravagantsemateks - lina, vill, brokaat, siid, samet, karusnahad Flandrias toodeti parimat brokaati, rasket bütsantsi siidi samite'i, tafti ja sametit Rõivaste ääristamiseks olid jätkuvalt soosingus karusnahad - hermeliin, orav, tallenahk, rebane, ondatra ja kodujänes Salle, taskurätikuid ja loore tehti õhukesest siidist, sifoonist ja krepist. Sellest ajast pärineb ka pits Tudorite suur mõju Lääne-Euroopa moele - Henry VIII ja Elizabeth I Puhvis varrukad ja õlajoon Mõjutused keskaja rõivastusest Itaalia oli moekeskuseks RIIETUS
Kaunistuselementidena kasutati kõikidel rõivaosadel pitsi, linte, lehve, tikandeid, nööpe. Rõivad valmistati tavaliselt mustrilisest brokaadist või atlass-siidist. Väga oluline oli luksuslik aluspesu, mis kohati paistis pealisrõivaste alt. Dekoltee oli julge ja sügav. Sai kombeks kanda erinevatel elujuhtudel erinevaid rõivaid: ballikleidid, jalutuskäigukleidid, buduaarirõivad, kodukleidid, jahirõivad jne. Muutusid materjalid ja kaunistused. Rasket sametit ja jäika brokaati hakkasid asendama siid ja pits. Kleite õmmeldi peamiselt Prantsusmaal toodetud siidist ja brokaadist, neid kasutati kogu Euroopas. Levinud olid ka sinine ja purpurne kalev, õhukesed kitsevillased kangad, trükitud puuvillased ja linased kangad. Eriti moodsad olid pitsid, need võisid olla valged, mustad, hõbedased või kuldsed. Kõige levinumad olid nõelpitsid. Rohkesti kasutati ka mustrilisi ja helkivaid atlasslinte.
ühevärviline või trükimustriline. Bobrik Raske karvane kalev üleriiete jaoks. Kanga parem pool on kaetud madalaks pöetud püstkarvaga. Broderii Riidesse lõigatud või torgatud augud on ääristatud mähkpistetega. Brokaat Tihe raske siidriie rikkaliku kuld-, hõbe- või värvilise (sissekootud) mustriga. Brokaadi hiilgeaeg oli 14-16 saj. Itaalias ja 17-18. saj. Prantsusmaal. Tänapäeval kootakse brokaati zakaarmasinal, kulda ja hõbedat asendavad odavamate metallidega metalliseeritud niidid. Tänapäeval on brokaadi nimetuse all ka ilma metallniitideta samalaadne puuvillkangas. Buklee Labase sidusega kangas, mille pealispind on efektlõngadega muudetud topiliseks ja säbaraks. Charmeuse Tihe ja tugev lõimetrikoo, meenutab kootud kangast, mille pind on matt ja pehme
Naiste riietus muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee. Krookkrae asendus pitskraega. Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid. Louis XIV ajal tulid aga moodi põlvpüksid. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvivaid rätikuid. Mehed kandsid allonparukaid, mis pidid sümboliseerima mehe jõudu ja tugevust. Riietus külvati üle hõbe- ja kuldtikandiga ning kaunistuspealtega. Ühe luksusliku ülikonna jaoks olevat kulunud üle 5 meetri brokaati, u 50 meetrit roosat siidpaela 500-600 seose tegemiseks, 12 m pitsi ja 70 nööpi. Naise riietus koosnes sügavast dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga. Seelik lõppes slepiga, mille pikkus oli õukonna etiketiga rangelt kindlaks määratud. Näiteks a 1710 kehtisid järgmised reeglid - kuninganna slepi pikkus oli u 5,5 m, tema tütardel u 4 m, hertsoginnadel 1,5 m jne. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas
saj. Bütsantsi rõivastus oli Vana-Rooma rõivastuse järglane ja selles säilisid kõik rooma rõivastuse osad, muutusid ainult nende nimetused. Bütsantsi rõivastus oli üleminekuks antiikrõivastuselt varase keskaja rõivastusele. Rõivaste lõiked muutusid keerulisemaks. Alates 6. saj. kasvatati siidiusse ka Bütsantsis. Hakati valmistama kõrgetasemelisi väga mitmesugustes värvitoonides, väga erinevate faktuuride ja mustritega, metallniitidega läbikootud siidkangaid, brokaati, villaseid riideid ja vaipu. 9 Bütsantsis muutusid püksid meesterõivastuse tavaliseks osaks. Püksid olid pikad riidest sukad, mis kinnitati paeltega vöö külge. 9-14.saj. muutus aristokraatide ja rikaste linnakodanike rõivastus aina jäigemaks ja siluett sambataoliseks. Inimkeha oli vaid aluseks, millel demonstreeriti suurepäraste kangaste ilu. Sageli olid rõivastele tikitud vääriskivid. Rõivastus oli inimese ümber kui
stiile. Eriti püüti järgida rokokoostiilis rõivastust, seetõttu sageli "teine rokokoo". Naisterõivastus ülekoormatud.Vaesemad inimesed kasutasid odavamaid jäljendeid. Põhiliseks naistemoe kujundajaks inglise moelooja Charles Worth. Materjalid ja värvused. Väga palju väga erinevaid kergeid kangaid. Kleidiks kulus kuni 15 m riiet. Materjalid: musliin, tarlatan jt, loodi uusi kergeid materjale, näit. la gase cristal, (kootud kahte eri värvi lõngast), kasutati damasti, brokaati, satiini, kõige rohkem siidi. Eriti hinnas Lioni siid parim materjal kodu-, reisi-, jalutus- ja peokleitide jaoks. Kangastega kaeti tubade lagesid ja seinu, valmistati eesriideid nii akendele kui ustele ja drapeeringuid. Siluett väga naiselik: vöökoht väga sale, seelik kuplikujuline, õlad pudelikujulised. Kõige iseloomulikum detail - eriti hõljuv ja kohev kuplikujuline seelik krinoliin (sai oma nimetuse jõhvidega läbikootud seelikuriide järgi, prantsuse keeles hobusejõhv
on atlass-sidusest tuletatud kangas. See mõiste tähistab kõiki kangaid, mille kudumisel on kasutatud zakaartelgesid. Nimetus tuleneb prantslase Joseph-Marie Jacquard´i järgi, kes 19. sajandil leiutas ja võttis esimesena kasutusele zakaarkangastelged. Kangale on iseloomulikud enamasti suuremõõtmelised kujundid, mis saavutatakse koe- ja lõimeatlase vaheldumise teel. Erinevast lõngasuunast tingituna peegeldub valgus neilt erinevalt ja muster eraldub selgesti. Zakaarsidusega valmistatakse brokaati, damasti, sisustustekstiili ning siidist, puuvillasest, Anne Hein 2009 TLÜ Tööõpetuse osakond linasest ja teistest materjalidest riidekangaid. Keskajal olid luksuskangasteks siidi erinevad sordid, nagu brokaat, damast, atlass ja purpur (keskajal kõikvõimalikes värvitoonides siid, mis alles uusajal omandas kallihinnalise punase riide tähenduse). BROKAAT Peen, läikiv ja suursuguse mustriga siidkangas
Lõhavere linnuse lahtikaevatud väravakäik sarnaneb teistele linnustele (suured palgid väravas, paekivid) · Aare Lõhavere linnuselt sõrmused, ripatsid, kaelaehted, kuldbrokaaditükid (kuldniidid ümber siidiniitide) pronksehete ümber 1. hüpotees Läti Hendriku järgi lõi Lembit ühe preestri maha ja võttis riided endale 2. hüpotees saadud kaubitsemise käigus 3. hüpotees kullaketrajad teevad brokaati (muinasjutud) · Lõhavere kaevud 2 kaevu: üks varjatud valli kõrval, teine linnuse sees. Piiramise ajal, kui vett ei jätkunud, toodi seda linnuse jalamilt. (2 kaevu ka n Otepääl, Keava?l jm) · Kaitseehitiste rekonstruktsioon (a: Harri Moora) vahetult valli taga hooned, mille katustel kivihunnikud, kuna valli taga oli ,,surnud tsoon", kuhu kaarega heidetud kivid ja nooled ei jõudnud
kahekordsete kinnitusnõeltega vammuse külge. Vammuse peal oli neil põlvini ulatuv nööbitav tuunika ehk zipone, kostüümi täiendas laiade varrukatega ja keskelt vööga kokku tõmmatav ülerõivas zornea. Kangad: Renessansi edenedes muutusid kangad koos oskustööliste ametimeisterlikkuse arenemisega üha uhkemateks ja ekstravagantsemateks. Flandrias toodeti parimat brokaati, rasket bütsantsi siidi samite`i , tafti ja sametit. Rõivaste ääristamiseks olid jätkuvalt soosingus karusnahad hermeliin, orav, tallenahk, rebane, ondatra ja kodujänes. Salle, taskurätikuid ja loore tehti õhukesest siidist, sifoonist ja krepist. Sellest ajast pärineb ka pits. Renessansiajastu hindas kõrgelt kanga ilu. Ajastu
kahekordsete kinnitusnõeltega vammuse külge. Vammuse peal oli neil põlvini ulatuv nööbitav tuunika ehk zipone, kostüümi täiendas laiade varrukatega ja keskelt vööga kokku tõmmatav ülerõivas zornea. Kangad: Renessansi edenedes muutusid kangad koos oskustööliste ametimeisterlikkuse arenemisega üha uhkemateks ja ekstravagantsemateks. Flandrias toodeti parimat brokaati, rasket bütsantsi siidi samite`i , tafti ja sametit. Rõivaste ääristamiseks olid jätkuvalt soosingus karusnahad hermeliin, orav, tallenahk, rebane, ondatra ja kodujänes. Salle, taskurätikuid ja loore tehti õhukesest siidist, sifoonist ja krepist. Sellest ajast pärineb ka pits. Renessansiajastu hindas kõrgelt kanga ilu. Ajastu
annaabi.ee 
