Zlatan Ibrahimović on Rootsi jalgpallur, Rootsi jalgpallikoondise ründaja. Teda loetakse kui üheks andekaimaks jalgpalluriks oma generatsioonis. Zlatan Ibrahimovići vanemad on immigrandid endise Jugoslaavia aladelt. Ta isa on pärit Bosniast ja Hertsegoviinast ning ema Horvaatiast. Ta kasvas üles Malmö äärelinnas Rosengårdis, kus elab palju immigrante. Ibrahimović mängis poisina kodulinna Malmö poistevõistkondades Malmö Anadolu BI ja FBK Balkan. Ta sai 9-klassilise põhihariduse, aga keskkoolist kukkus välja ja keskendus jalgpallurikarjäärile. Ta on esindanud selliseid klubisi nagu Ajax, AC Milan, Inter, FC Barcelona, PSG. Praegu elab Pariisis. Täna teenib ta 750,000 eurot kuus. See teeb 78 eurot minutis
.......................6 SISSEJUHATUS Zlatan Ibrahimović on rootslane, kes mängib Rootsi jalgpallikoondise eest ja Pariis Saint-Germani ridades.Ta on löönud oma elu jooksul 54 väravat koondise eest ja 227 väravat klubide eest. Ibrahimovic on olnud 2005, 2007, ja 2009 aasta parim Rootsi mängija. 2007 parim Rootsi meessportlane ja UEFA aasta sümboolsesse koondisse. ELULUGU Zlatan sündis 3.oktoobril 1981 Malmös. Ta vanemad olid immigrandid endise jugoslaavia aladelt. Ta isa on pärit Bosniast ja Hertsegoviinast ning ema Horvaatiast. Ta kasvas üles Malmö äärelinnas Rosengårdis, kus elab palju immigrante. Ibrahimović mängis poisina kodulinna Malmö poistevõistkondades Malmö Anadolu BI ja FBK Balkan. Ta sai 9-klassilise põhihariduse, aga keskkoolist kukkus välja ja keskendus jalgpallurikarjäärile. Esimene täiskasvanute meeskond, millega Ibrahimović lepingu sõlmis, oli Malmö FF 1996. Põhimeeskonda pääses ta alles 1999. Samal aastal jäi Malmö küll 13
Horvaatias sunnitud lahkuma oma kodudest või põgenema vägivalla eest 1992 Bosnia kuulutab ennast iseseisvaks Lõppeb territoriaalne sõdimine Horvaatias, algab Bosnia sõda, kui serblased püüavad luua uut Serbia riiki, Srpska Vabariiki, mis hõlmaks võimalikult palju Bosnia alasid ÜRO saadikud nõustuvad, et Jugoslaavia on lagunenud ,,paljudeks koosnevateks vabariikideks" Jugoslaavia armee taganeb Bosniast, kuid jätab relvad Serbia armeele, kes ründab halvasti varustatud Bosnia linnu (Zvornik, Kotor, Varos jne) Algab Sarajevo piiramine Linnade ründamise ja piiramise tõttu oli 600 000 mitteserblasest põgenikku 1994 - USA abil jõutakse bosnialaste ja horvaatide vahel rahuleppe sõlmimisele, millega luuakse Bosnia ja Hertsegoviina. 1995 - teatatakse Srebrenica massimõrvast, milles Serbia väed hukkasid 8372 bosnialast
Sestap ei saa seda raamatut ka pidada kõikehõlmavaks, pigem on see innustav lugu ühest võõral maal elavast poisist, kellel on unistus ning õnnekombel ka anne see teoks teha. Zlatan Ibrahimović on sünidnud kolmandal oktoobril 1981 aastal Malmös. Zlatan Ibrahimovići vanemad on immigrandid Jugoslaavia aladelt. Ta isa on pärit Bosniast ja Hertsegoviinast ning ema Horvaatiast. Ta kasvas üles Malmö äärelinnas Rosengårdis, võib öelda, et ta elas immigrantide keskel. Zlatan oli juba väiksest peale väga ulakas ning ülbe poiss ja ta varastas palju, mis tulenes arvatavasti sellest, et ta isa oli joodik ning ema oli tal ükskõikne, võib öelda, et narkomaan. Zlatan Ibrahimović sai koolist põhihariduse ning kukkus koolis välja ja
5 Sveitsi maastik http://trip.ee/files/images/IMGP1264.preview.JPG 2. 0 Rahvastiku analüüs 2007 a. 1,45 miljonit Sveisis elavatest inimestest on välismaalased (85,4% ehk 19,1% kogu elanikkonnast oli Euroopa Liidu kodakondsusega (itaalia keeles: 295.507; saksa keeles: 224.324;Serbiast ja Montenegrost : 196.078; Portugalist: 193.299; Prantsusmaalt: 83.129 ; Türgist: 75.382; Hispaaniast: 66.519, Makedooniast: 60.509; Bosniast: 41.654; Horvaatiast: 38.144; Austriast: 36.155; Briti: 32.207).; 109.113 elaniku Aasia poolt; 69.010 Ameerikast; 66.599 Aafrikast ja 3.777 alates Okeaaniast. 80,9% inimestest on seega sveislased. Sveits tõmbab välismaalsi ligi just oma elu hea kvaliteediga, heade tööpakkumiste ja muu taolisega. On palju noori, kes käivad suviti seal endale raha teenimas. See on neile hea võimalus oma silmaringi laiendada ja teenida ka korralik taskuraha endale.
· Valitsejateks olid Habsburgid · Austria keisririigiga olid liitunud ka Ungari ja Tsehhi Võitlus Türgiga · Türgi ründas nii 1660.ndatel kui ka 1680.ndatel · 1683 Viini piiramine, võitluste haripunkt o Lõpuks rünnati türklaste piiramislaagrit ja sunniti nad põgenema · 1699 Karlowitzi rahu o Habsburgide riigi koosseisu läksid Ungari ja Transilaavia · 1718 sõlmitud rahuga läksid Austria võimu all Serbia ja osa Bosniast · 1739 türklased pidi loovutama Belgradi. Euroopa suurpoliitikas · Sekkus suurriikide võitlusesse mõju pärast, püüdis laiendada oma valdusi · 1701 osales Hispaania pärilussõjas o Utrechti ja Rastatti rahuga omandas Austria Belgia, Lombardia ja Milano linna · 1713 kuulutati välja pragmaatiline sanktsioon, mis tunnistas pärimisõigust ka naistel.
milles nähti ette neljakuise vaherahu kehtestamine ja Bosnia jagamine kolme etnilise grupi vahel. Vaenupoolte esindajad läbirääkimistest osa ei võtnud. 14. mail lükkavad Bosnia vaenupooled tagasi, mille kohaselt tuleks sõjapiirkonnas kehtestada neli kuud vältav relvarahu. Juunis saab Euroopa Liidu rahuvahendajaks Rootsi ekspeaminister Carl Bildt. Tema katseid konflikti lahendada nimetati viimaseks võimaluseks enne ÜRO vägede väljaviimist Bosniast. 5. juulil kohtusid Genfis Ameerika Ühendriikide, Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa välisministrid, et anda oma heakskiit Bosnia-Hertsegoviina jaotamise konkreetsele plaanile. Genfis said lõpliku kinnituse vaenupoolte valduste täpsete kaartide kavandid, mille kohaselt moslemi-horvaadi föderatsioonile läheb 51% ja serblastele 49% Bosnia territooriumist. Kõigi märkide järgi tuleb moslemitel loobuda serblaste ümber piiratud
enamus Ungarist). b) Viini sissepiiramine (1683) · Linna päästis 70 000-line abivägi Baieri-, saksa- ja poola valitsejate juhtimisel. · Sunniti 270 000 türklast põgenema. · Linna kaitsjaid oli 16 000. · Suurtükituli tegi linnale palju kahju. c) Võitlus jätkus hiljem vahelduva eduga. · 1699 läks Austriale kogu Ungari ja Transilvaania. · 1718 loobusid türklased Serbiast ja osaliselt ka Bosniast. · Balkani ps jäi ka edaspidi võitlustandriks. 3. Osalemise mõju pärast Euroopa Suurpoliitikas 18 sajandil (???) a) Hispaania pärilussõda (1701-1714): · Saadi endale Belgia ja Lombardia (Põhja-Itaalias). b) Austria pärilussõda (1740-1748): · Kaotati Sileesia (rikas tööstuspiirkond), ei suudetud tagasi võita ka 7- aastases sõjas (1756-63). c) (Keisririigi suurenemine) Poola jagamised: · Jagajad: Austria, Preisimaa, Venemaa.
Aastatel 1395-1396 jõudsid türklased viimaks ka Ungari aladeni ning alistasid Põhja-Bulgaaria, Vidini ja Dobrudza. 1402 vallutas Timur mõneks ajaks Türgi ning seetõttu vähenes oht ka türklaste ülemvõimu ees. Aastaks 1413 ühendati Türgi uuesti ning juba 1416 ja 1418. aastal võtsid türklased ette uusi rüüsteretki Ungari aladele. 1437 võtsid ungarlased türklastelt tagasi Smerdevo. Vahemikus 1440-41 vallutasid türklased Bulgaaria, osa Serbiast ja Bosniast ning Hertsegoviina. 1440 piirasid türklased Belgradi ning lõpuks ka vallutasid selle. Seejärel tõusis Ungari vägede etteotsa Transilvaania vojevood. János Hunyadi Ungari väepealik ja 1444 (või 1446) 1452 Ungari riigihoidja. Juhtis 1441-56 Balkani poolsaarel Türgi vägede vastast sangarlikku võitlust ja vabastas 1456 ristisõdijate väega türklaste piiramisest Belgradi. Hunyadi on ungari, rumeenia ja serbia rahvalaulude lemmikkangelasi.
Aastatel 1395-1396 jõudsid türklased viimaks ka Ungari aladeni ning alistasid Põhja-Bulgaaria, Vidini ja Dobrudža. 1402 vallutas Timur mõneks ajaks Türgi ning seetõttu vähenes oht ka türklaste ülemvõimu ees. Aastaks 1413 ühendati Türgi uuesti ning juba 1416 ja 1418. aastal võtsid türklased ette uusi rüüsteretki Ungari aladele. 1437 võtsid ungarlased türklastelt tagasi Smerdevo. Vahemikus 1440-41 vallutasid türklased Bulgaaria, osa Serbiast ja Bosniast ning Hertsegoviina. 1440 piirasid türklased Belgradi ning lõpuks ka vallutasid selle. Seejärel tõusis Ungari vägede etteotsa Transilvaania vojevood
alluma. Sõna muslim on tegijanimi samast sõnatüvest, kust pärineb ka islaam, seega on moslem igaüks, kes end Jumala tahtele allutab, olenemata rassist, rahvusest, etnilisest taustast vms. Moslemid on need, kes usuvad Jumala ainsusesse (monoteism). Moslemiks olemine kätkeb endas vabatahtlikku allumist Jumalale ning Tema käskude aktiivset täitmist. Üle maailma võib leida palju isehakanud moslemeid, on islamimaailm - Bosniast Nigeeriani ja Indoneesiast Marokoni - justkui kirev rasside, etniliste gruppide ja rahvaste mosaiik. Tegelikkuses ei ole üle 80% moslemitest araablased. Juba ainuüksi Indoneesias on rohkem moslemeid kui terves araabiamaailmas kokku. Seega, kuigi on tõsi, et enamik araablasi on moslemid, siis väga suur osa moslemitest ei ole araablased. (Hommik-Mrabte 2011:9) 1.4. Koraan Araabiakeelne sõna al-qur'aan tähendab otsetõlkes ,,retsitatsioon" või ,,lugemine". Islami
Aastatel 1395-1396 jõudsid türklased viimaks ka Ungari aladeni ning alistasid Põhja-Bulgaaria, Vidini ja Dobrudza. 1402 vallutas Timur mõneks ajaks Türgi ning seetõttu vähenes oht ka türklaste ülemvõimu ees. Aastaks 1413 ühendati Türgi uuesti ning juba 1416 ja 1418. aastal võtsid türklased ette uusi rüüsteretki Ungari aladele. 1437 võtsid ungarlased türklastelt tagasi Smerdevo. Vahemikus 1440-41 vallutasid türklased Bulgaaria, osa Serbiast ja Bosniast ning Hertsegoviina. 1440 piirasid türklased Belgradi ning lõpuks ka vallutasid selle. Seejärel tõusis Ungari vägede etteotsa Transilvaania vojevood. János Hunyadi Ungari väepealik ja 1444 (või 1446) 1452 Ungari riigihoidja. Juhtis 1441-56 Balkani poolsaarel Türgi vägede vastast sangarlikku võitlust ja vabastas 1456 ristisõdijate väega türklaste piiramisest Belgradi. Hunyadi on ungari, rumeenia ja serbia rahvalaulude lemmikkangelasi.
kaitset türklaste vastu) Austria keisririigi koosseisu kuulusid ka Tirool ja Edela-Saksamaa ala, mõned lõunaslaavi alad. 13 Võitlus türgiga Türgi ründas ägedalt 1660ndatel, võitlus jõudis haripunkti Viini piiramisega, mis siiski ebaõnnestus. Heitlus Türgiga jätkus ka Ungari ja Serbia aladel, Karlowitzi rahuga läksid Habsburgide riigi kosseisu Ungari ja Transilvaania. 1718 läksid võimu alla ka Serbia ja osa Bosniast. Balkan jäi ka edaspidi võitluste alla. Euroopa suurpoliitikas Osalesid Hispaania pärilussõjas ja selle lõpus omandas Austria Hispaania Madalmaad ja P- Itaalia Lombardia ja Milano. Pärimisõigus ka naisliinis, aga Maria Theresia troonile asumise vastu protesteeris Preisi puhkes Austria pärilussõda, milles osalesid paljud Euroopa riigid. Austria kaotas sõja käigus Sileesia, mida ei võidetud tagasi ka Seitsmeaastases sõjas. Ungari vabadusvõitlus
sajandi lõpul tungisid Türgi väed Euroopasse ja ründasid ka Ungari vasallriike. 1395-1396 jõudsi türklased lõpuks Ungari aladeni ja vallutasid Põhja-Bulgaaria, Dobrudza ja Vidini. Kuna Timur vallutas Türgi aastal 1402 siis mõneks ajaks oli türklaste oht kadunud. 1413 oli Türgi jälle ühendatud. 1416 ja 1418 olid tegidki türklased jälle rüüsteretki Ungari aladele. 1437 vallutasid ungarlased türklastelt tagasi Smerdevo. 1440-1441 türklased vallutasid Bulgaaria, Serbiast, Bosniast ja Hertsegoviina. 1440 türklased piirasid vallutasid Belgradi. Pärast seda asus Ungari vägede eesotsa Transilvaania vojevood: Janos Hunyadi (väepealik 1441-1456 ja Ungari riigihoidja 1444 või 1446-1452) Juhtis Balkani ristisõda Türgi vastu. Ristisõdijad võtsid tagasiSerbia, Bosnia ja Hertsegoviina. 10. nov. 1443 J. Hunyadi võidab Nisi lahingus türklasi ja hõivab Bulgaaria ning selle pealinna Sofia. 10. nov. 1444 türklased võidavad Varna lahingu Hunyadi põgenes
annaabi.ee 
